Noorte vajadused

Kallis õpetaja! Kindlasti on igas Sinu klassiruumis nii paiksoolisi (ehk sünnil määratud soo järgi ennast identifitseerivaid, lühidalt cis) heteroseksuaalseid noori kui ka LGBTQ+ noori: paiksoolisi, aga ka transsoolisi või mittebinaarseid homo-, bi-, pan-, ka heteroseksuaalseid või aseksuaalseid noori. LGBTQ+ noorte osakaalu kohta klassiruumis puuduvad Eestis täpsed andmed, kuna seksuaalse ja soolise identiteedi teemad on sageli isiklikud ja kõik noored ei pruugi oma identiteeti vabalt avaldada. Rahvusvaheliste uuringute põhjal võib siiski eeldada, et LGBTQ+ noori on igas klassiruumis. Näiteks Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringud näitavad, et umbes 5–10% noortest identifitseerivad end kui LGBTQ+. Kui klassis on 20–30 õpilast, võib see tähendada, et ühes klassis on üks kuni kolm LGBTQ+ noort. Aga LGBTQ+ teemad ei lähe korda ainult LGBTQ+ noortele, vaid ka cishetero noortele, kes hoolivad inimõigustest ja oma sõprade ning nende perede heaolust!

LGBTQ+ noored ja LGBTQ+ peredest tulevad noored puutuvad kahjuks liiga sageli kokku kiusamise, naeruvääristamise ja vaigistamisega. Eesti LGBT-ühingu projekt Turvaline Kool, toetudes 2018. aastal Eestis läbiviidud uuringule, hoiatab: “LGBT+ noored kogevad koolis rohkelt vaenu, millest nad ei julge tihtipeale õpetajale või mõnele teisele koolitöötajale rääkida. Nad arvavad, et sellest pole mingit abi. Ei julgeta pöörduda ka oma vanemate poole, kartes nende halvakspanu. Samuti ei käsitle õpetajad LGBT+ teemasid koolis piisavalt või siis teevad seda negatiivses võtmes.” (Turvaline Kool)

Kõik noored, olgu nad LGBTQ+ või cishetero, vajavad igapäevastes koolitundides tuge, aktsepteerivat suhtumist maailma mitmekesisusse ja hoolivat ning kaasavat koolikultuuri.

Ebavõrdsust, õigluse ja turvatunde puudust toetab ka LGBTQ+ noorte ja LGBTQ+ perede nähtamatus kooliruumis: tavaliselt räägitakse meile klassis vaid (paiksoolistest) poistest ja tüdrukutest – ja kui oled mittebinaarne või agender, siis tunned, nagu sind polekski klassis olemas. Ka peredest, elukaaslastest või paaridest räägitakse tavaliselt, eeldades vaikimisi, et tegemist on paiksooliste heteroseksuaalsete inimeste liiduga – ja kui see pole sinu või sinu vanemate reaalsus, võid tunda, justkui sina, sinu pere või sinu sõbra pere ei loe, pole samaväärselt olulline..

Suurim koolielu väljakutse: et võrdsust ja mitmekesisust koolis austada, ei piisa ühest-kahest LGBTQ+ teemadele keskenduvast tunnist! Inklusiivne keelekasutus kõigis ainetes, kõigis tundides on see, mis aitab noortel tunda ennast turvaliselt ja aktsepteeritult. Kui tahad harjumuspäraselt teha juttu poistest ja tüdrukutest, lisa “ja teised noored”. Kui alustad perekirjeldust sõnadega “mees ja naine”, lisa sellegi juurde “või kaks naist, või mees lapsega”. See pole väga suur pingutus – kuid see annab LGBTQ+ noortele signaali, et ka meie loeme. Ja annab kiusajatele signaali, et kõik loevad ja et kiusamine pole okei.

Oluline on ka turvaline ja aktsepteeriv õhkkond. Iga noor vajab ruumi, kus ta saab rahulikult ja ausalt arutada oma mõtteid, identiteeti ja tundeid. Kui klassis kehtivad lihtsad reeglid, mis toetavad vastastikust austust ja kuulamist ega tolereeri naeruvääristamist või kiusu, saavad kõik osaleda dialoogis ilma hirmuta, et neid naeruvääristatakse. Selline õhkkond vähendab eelarvamustest ja diskrimineerimisest tulenevat ärevust, pakkudes igaühele võimaluse areneda ja oma arvamust julgelt jagada.

LGBTQ+ teemad pole pelgalt teooria – nende kaudu õpivad noored eluks olulisi oskusi: empaatiat, kriitilist mõtlemist ja teiste vaatenurki. Need oskused aitavad mõista oma ja teiste piire, aktsepteerida erinevusi ja lahendada keerulisi olukordi elus. Meie materjalid aitavad sul toetada oma klassis diskussioone, kus kõik saavad oma arvamusi avameelselt ja austavalt väljendada, luues hea pinnase, kus noored kasvavad julgeteks ja empaatilisteks inimesteks.

Kui räägime LGBTQ+ teemadest, on oluline, et sul ja su õpilastel oleks piisavalt teadmisi ja sõnavara, et neist asjadest rääkida viisil, mis kõiki osapooli austab. Kui noored saavad aru terminitest ja mõistavad, miks teatud väljendid on tundlikumad või (eba)sobivamad, aitab see murda stereotüüpe ja hoida keelekasutust austavana.

Noored – ja eriti LGBTQ+ noored – võivad tunda end ühiskonnas tihti üksikuna, mistõttu on oluline, et nad teaksid, kust vajadusel asjatundlikku tuge ja infot leida. Näiteks on noortel hea teada, et abi saab kooli sotsiaalpedagoogilt, LGBT Ühingust (lgbt.ee), Peemoti keskusest (peemot.ee), Transinimeste Ühingust, (transinimesed.ee), Peaasi.ee või Seksuaaltervis.ee veebilehelt. Kvaliteetne ja kättesaadav tugi annab noortele kindluse, et abi on alati olemas ja seda on lihtne küsida, kui vajadus tekib.