Rasestumisvastased vahendid: kust ma tean, mis on mulle õige?

Üldreegel on see, et enamik meetoditest on turvalised ja sobilikud enamikule inimestest, aga eelistused ja individuaalsed erisused vajavad siiski lähemat tähelepanu. Selleks, et oleks lihtsam RVM valikus orienteeruda ja saada individuaalseid soovitusi, on hea pidada nõu pädeva spetsialistiga, kelleks võib olla näiteks arst, ämmaemand või noortenõustaja.

Tõhusus

Vahel tuleb inimestele üllatusena, kui erinev võib olla erinevate RVM efektiivsus. Meetodi tõhusust mõjutab nii meetodi olemus kui ka see, kui “lollikindel” see on. Efektiivsemaid meetodeid pole võimalik ära unustada, “valesti kasutada” ning need ei sõltu muudest välistest teguritest. Allpool olevas tabelis on toodud erinevate meetodite tõhusus nö “tüüpilisel kasutamisel” ehk võtab arvesse ka inimlikku eksimust (nt pillide unustamine, kondoomi purunemine jne)

Infohulgas orienteerumine

Raseduse vältimise teemas võib vahel olla keeruline vahet teha, millist infot uskuda. Mõnikord levivad (sotsiaal)meedias kulutulena seisukohad, mis on pigem kellegi isiklik kogemus või arvamus. Kahjuks leidub hulgaliselt ka täiesti ebatõest infot, mille taga on hoopis kellegi ärilised või poliitilised huvid. Kui kuuled või loed midagi rasestumisvastaste vahendite kohta, siis tasub välja selgitada, millisest allikast see info pärineb ja mis on selle info levitaja huvid. Usaldusväärset infot RVM kohta leiab näiteks SIIT.

Küsimused, mida endalt rasestumisvastase meetodi valimise protsessis küsida

• Kui suur katastroof oleks minu jaoks praegusel hetkel rasedaks jäämine? – See mõjutab seda, millise efektiivsusega meetodite vahelt valimine üldse kõne alla tuleb. Näiteks turvalises suhtes ja majanduslikult kindlas seisus inimese jaoks võib planeerimata rasedus olla okei. Samas kellegi jaoks, kes elab ebaturvalistes tingimustes või on tõsistes sotsiaalmajanduslikes raskustes, võib ootamatu rasedus tulla väga halva uudisena, mis tema elujärge märkimisväärselt halvendab. Ka siis, kui soovimatu raseduse katkestamine oleks maailmavaateliselt välistatud, on rasestumisvastase meetodi tõhusus olulisem. Või kui inimene mis iganes põhjusel mingil tingimusel rasestuda ei soovi.
• Kui hästi õnnestub mul mingite asjade meeles pidamine või asjade järjepidev korrektne kasutusjuhendijärgne kasutamine? – Mõne inimese jaoks pole igapäevane pillikasutamine mingi probleem, teine aga teab, et unustaks kindlasti. On inimesi, kes teavad, et kirehoos ei tule neil pähegi kondoomikasutamise teemal arutama hakata või neil pole piisavalt julgust, et partnerilt kondoomi kasutamist paluda/nõuda – siis on ehk otstarbekas teha kokkulepped selle osas juba enne seksuaalsete tegevuste algust või valida rasestumise vältimiseks mingi meetod, millele ei peagi seksuaalses situatsioonis mõtlema.
• Milliseid lisahüvesid ma RVM-lt tahaksin/ootaksin? – Nt vererohkete või valulike menstruatsioonide, endometrioosi, akne, liigse karvakasvu, polütsüstiliste munasarjade sündroomi (PCOS), menstruatsioonieelse pingesündroomi ehk premenstruaalse sündroomi (PMS) vms seisundite korral võivad teatud meetodid pakkuda lisaks oma rasedust ärahoidvale toimele ka leevendust nimetatud vaevuste osas.
• Kas ma kunagi üldse tahangi rasedaks jääda? Millal? – Inimestele, kes teavad, et nad ei taha (enam) kunagi rasestuda, võib sobida steriliseerimine. Selle protseduuri läbiviimisele on Eesti oludes seatud rida tingimusi, mistõttu ei ole see kättesaadav kõigile soovijaile. Neile, kes teavad, et nad ei taha rasestuda vähemalt paar aastat, sobivad pikatoimelised rasestumisvastased meetodid nagu spiraalid või implantaat. Need on sama efektiivsed kui steriliseerimine, kuid nende kasutamise lõpetamisel taastub viljakus koheselt. Olenevalt konkreetsest meetodist on nende toimekestus koguni 3-8 aastat. Samas saab neid eemaldada igal ajahetkel.
• Kui suur risk on mul nakatuda suguhaigustesse? – Kui partneri või partnerite kohta pole täpselt nende testimisstaatus teada või pole päris selge, kas neil on teisi partnereid, siis on mõistlik kasutada kondoomi. Parima kaitse tagab nö “topeltmeetod”, kus kasutatakse paralleelselt nii kondoomi kui ka mingit muud tõhusat RVM (nt spiraali, implantaati, pille, plaastrit, tuperõngast, süstitavat meetodit).

Peamised RVM võib jaotada järgmiselt

• Pikatoimelised taaspöörduvad meetodid: hormoonspiraal, implantaat, vaskspiraal
• Lühitoimelised meetodid: pillid, plaaster, tuperõngas, süstitav meetod
• Barjäärimeetodid: kondoom
• Pöördumatud meetodid: steriliseerimine – naiste puhul munajuhade läbilõikamise või eemaldamise teel; meestel vasektoomia
• Viljakusteadlikkusele tuginevad meetodid: “kalendermeetod”, mida saab kombineerida kehatemperatuuri ning emakakaela lima jälgimisega – nende meetodite tõhusus võib olla väga kõikuv ning need nõuavad väga korrektset jälgimist
• Hädaabimeetodid: SOS-pill (saadaval retseptita igas apteegis – saab sisse võtta kuni 120 h jooksul pärast kaitsmata vahekorda); spiraal (kui paigaldada 120 h jooksul pärast kaitsmata vahekorda, siis on sel rasestumise riski vähendav toime, ehkki logistiliselt võib see veidi keeruliseks kujuneda).

Rasestumisvastaste vahendite kõrvaltoimed

Igal RVM võib esineda ka kõrvaltoimeid. Tõsiste kõrvaltoimete riski on enamasti võimalik individuaalse ja asjatundliku lähenemisega vähendada. Ohutute kõrvaltoimete puhul on võimalik meetodit vahetada ning mõnel juhul kõrvaltoimed ka mööduvad iseeneslikult. Harvadel juhtudel võib ette tulla lateksiallergiat, mille tõttu tuleb valida lateksivabad kondoomid. Kombineeritud hormonaalsed rasestumisvastased vahendid (kombineeritud pillid, plaaster ja tuperõngas) võivad vähesel määral tõsta tromboosiriski ja seetõttu toimub enne nende väljakirjutamist ka riskihindamine. Kõik hormonaalsed rasestumisvastased
vahendid võivad kasutamise alguses põhjustada ebaregulaarset või pikka veritsust või määrimist, mis ei ole ohtlik, vaid möödub paljudel puhkudel ise. Samuti võib ette tulla rindade hellust, kõhuvalu, peavalu, vistrikke, vedelikupeetust, kaalumuutust, iiveldust jms. Mõned neist kõrvaltoimetest mööduvad ise mingi aja jooksul. Teatud inimestel võivad hormonaalsed RVM põhjustada meeleolu alanemist – seda tuleks kindlasti oma arsti või ämmaemandaga arutada. Vahel võib see vajada meetodi vahetamist. Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid vähendavad emakavähi riski ja soolevähi riski; ovulatsiooni
takistavad RVM vähendavad ka munasarjavähi riski. Arvatavasti võivad hormonaalsed RVM tõsta veidi rinnavähiriski, kuid selles küsimuses on veel omajagu vaidlusi. Summaarset vähiriski hormonaalsed RVM igal juhul vähendavad. Vaskspiraal võib muuta menstruatsiooni valulikumaks, vererohkemad ja umbes päeva võrra pikemaks, aga seda mitte kõigil naistel.

Kokkuvõte

Sobiva tõhusa rasestumisvastase vahendi valimiseks tasub konsulteerida arsti, ämmaemanda või noortenõustajaga. Ta aitab valida igaühe individuaalsest tervislikust seisundist ning soovidest ja eelistustest lähtuvalt sobiliku usaldusväärse meetodi. Kui rasestumisvastase vahendi kasutamisel peaks ette tulema probleeme, siis saab samuti abi spetsialistilt.

Rohkem infot erinevate meetodite kohta leiad SIIT.
Soovi korral võid ka meie ekspertidelt tasuta ja anonüümselt nõu küsida!

Artikli autor: Dr Marie Abel