Rasestumisvastased meetodid

.

Rasestumisvastased meetodid (RVM) ehk rasestumisvastased vahendid takistavad seemneraku ja munaraku ĂŒhinemist ja hoiavad Ă€ra raseduse. Teadmised, kuidas soovimatust rasedusest hoiduda, on kasulikud juba siis, kui seksuaalvahekord pole veel pĂ€evakorral, ja igal juhul enne esimest seksuaalvahekorda. 

Siit lehelt leiad hea ĂŒlevaate erinevatest rasestumisvastastest meetoditest. Oleme lisanud ka detailset infot teiste ravimite mĂ”judest, ĂŒldisest kasutamisest ja paljust muust olulisest.

Tutvu ka rasestumisvastaseid vahendeid tutvustava videoklipiga

Kuidas valida sobiv rasestumisvastane meetod?

Rasestumisvastase meetodi valik sĂ”ltub partnerite vajadustest ning on nende ĂŒhine vastutus. VĂ”imalusel oleks hea rasestumisvastase meetodi valik partneriga juba enne vahekorda lĂ€bi arutada. Kui rasedus ei ole soovitud, tuleks kindlasti valida mĂ”ni tĂ”hus rasestumisvastane meetod (topeltmeetod, implantaat, spiraal, pillid, plaaster, tuperĂ”ngas).

Kui oled meessoost (sul on  peenis), siis ainuke moodus ennast ja oma partnerit soovimatu raseduse eest kaitsta, on kasutada kondoomi ning aidata ja toetada oma partnerit sobiva tÔhusa rasestumisvastase vahendi valikul ja kasutamisel.

Kui oled naissoost (sul on emakas), siis on vÔimalusi ennast ja oma partnerit soovimatu raseduse eest kaitsta, rohkem. TÔhusaid rasestumisvastaseid meetodeid (implantaat, spiraal, pillid, plaaster, tuperÔngas) saavad kasutada just naised. Ka kondoomi kasutamist on kÔigil osapooltel Ôigus paluda vÔi nÔuda ning saad oma partnerit kondoomi kasutamisel aidata ja toetada.

Nii mehed kui ka naised saavad teatud tingimustel lasta end steriliseerida.

Sobiva tÔhusa rasestumisvastase vahendi valiku pÔhimÔtteid
TÔhusaid rasestumisvastaseid vahendeid saab jaotada mitmeti:

LĂŒhitoimelised

Kombineeritud pillid – tuleb vĂ”tta iga pĂ€ev.
Plaaster – tuleb vahetada kord nĂ€dalas.
TuperĂ”ngas – tuleb vahetada kord kuus.
Minipillid – tuleb vĂ”tta iga pĂ€ev.
SĂŒstitav meetod – tuleb korrata kord 3 kuu tagant.
Kondoom – iga vahekorra ajal.

Pikatoimelised

Implantaat – kuni 5 aastaks.
Hormoonspiraal – kuni 8  aastaks.
Vaskspiraal – 5-10 aastaks.
Steriliseerimine – pöördumatu.

Hormonaalsed

Implantaat
Hormoonspiraal
Kombineeritud pillid
Plaaster
TuperÔngas
Minipillid
SĂŒstitav meetod

 

Mittehormonaalsed

Vaskpiraal
Kondoom
Steriliseerimine

Tagab regulaarse tsĂŒkli ning vĂ”imaldab menstruatsiooni nihutada

Kombineeritud pillid
Plaaster
TuperÔngas

Ei taga alati regulaarset tsĂŒklit

Implantaat
Hormoonspiraal
Minipillid
SĂŒstitav meetod

Ei mĂ”juta menstruaaltsĂŒklit

Vaskspiraal (vÔib muuta menstruatsiooni pikemaks ja vererohkemaks, kuid ei mÔjuta regulaarsust)
Kondoom
Steriliseerimine

Muudab menstruatsooni vÀhem valulikuks ja vÀhem vererohkeks

Implantaat
Hormoonspiraal
Kombineeritud pillid
Plaaster
TuperÔngas
Minipillid
SĂŒstitav meetod

MÔjub soodsalt akne puhul ja vÀhendab karvakasvu

Kombineeritud pillid
Plaaster
TuperÔngas

Pikatoimelised pöörduvad rasestumisvastased vahendid

Pikatoimelisteks pöörduvateks rasestumisvastasteks meetoditeks nimetatakse niisuguseid meetodeid, mis kaitsevad vÀga tÔhusalt soovimatu raseduse eest. Need vahendid paigaldatakse arsti poolt ja neid ei pea seetÔttu ise meeles pidama. Pikatoimelised pöörduvad rasestumisvastased vahendid toimivad olenevalt vahendist 3-10 aastat ning eemaldamise korral taastub viljakus kiiresti. Pikatoimelised rasestumisvastased vahendid ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest.

Nende hulka kuuluvad:

  • rasestumisvastane nahaalune implantaat;
  • hormoonspiraal;
  • vaskspiraal.

Pikatoimeliste meetodite plussid:

  • vĂ€ga tĂ”hus;
  • toimib kaua;
  • ei pea ise meeles pidama;
  • eemaldada saab igal ajal ja eeldamise jĂ€rgselt taastub viljakus kiiresti;
  • kokkuvĂ”ttes taskukohane;
  • sobib enamikule naistest, sh sĂŒnnitamata naistele.

Niisiis, kui tead kindlalt, et ei plaani lĂ€hema paari aasta jooksul sĂŒnnitada, pea nĂ”u noortenĂ”ustaja vĂ”i naistearstiga, milline pikatoimeline rasestumisvastane vahend vĂ”iks just sulle sobida.

Rasestumisvastane implantaat

Rasestumisvastane nahaalune implantaat on vÀga tÔhus rasestumisvastane meetod. See paigaldatakse naistearsti poolt Ôlavarre naha alla ning see toimib kuni 5 aastat. Implantaat ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest.

TÔhusus ja toimemehhanism
Korrektsel kasutamisel on rasestumisvastane toime >99% tÔhus.
Implantaadi toimeaineks on kollaskehahormoon etonogestreel, mis toimib jÀrgnevalt:

  1. 1. takistab ovulatsiooni ehk munaraku kĂŒpsemist ja vabanemist munasarjast;
  2. 2. muudab emaka limaskesta nii Ôhukeseks, et viljastunud munarakk ei saa sinna kinnituda;
  3. 3. muudab emakakaela lima tihkemaks, mistÔttu on seemnerakkudel raske sealt lÀbi pÀÀseda.

Eelised

  • ‱ VĂ€ga tĂ”hus rasestumisvastane kaitse;
  • Pikatoimeline – paigaldatakse kuni 5 aastaks;
  • Pöörduv – eemaldada saab igal ajal ja eemaldamise jĂ€rgselt taastub viljakus kiiresti;
  • Ei vaja igapĂ€evast meelespidamist;
  • Ei sĂ”ltu kasutajast;
  • Ei sĂ”ltu vahekorrast;
  • Sobib enamikule naistest;
  • Sisaldab ainult kollaskehahormooni – sobib ka neile, kes mingil pĂ”hjusel ei tohi vĂ”i ei soovi östrogeeni sisaldavat preparaati kasutada;
  • HĂ€sti talutav, vĂ€he kĂ”rvaltoimeid;
  • Sobib kasutada rinnaga toitmise ajal;
  • VĂ”ib vĂ€hendada menstruatsiooni verehulka ja menstruatsiooniaegset valu;
  • ⅕ naistest puudub igasugune veritsus (tekib amenorröa);
  • VĂ”ib vĂ€hendada vĂ€ikevaagna pĂ”letikulise haiguse teket.

Puudused:

  • Ettearvamatu mĂ”ju veritsusmustrile
    ‱ ⅕ naistest jÀÀvad veritsused Ă€ra (amenorröa);
    ‱ ⅕ naistest esineb pidev ja/vĂ”i pikaajaline veritsus ja mÀÀrimine.
  • KĂ”rvaltoimeteks vĂ”ivad olla: akne, iiveldus, peavalu, rindade hellus, tujumuutused, kaalukĂ”ikumine, libiido langus. VĂ”ib esineda soovimatut reaktsiooni toimeainele vĂ”i paigaldamisel kasutatavale tuimestusainele.
  • Pagaldada ja eemaldada tuleb arsti juures.
  • Ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest.

Kellele rasestumisvastane implantaat ei sobi?
Rasestumisvastane implantaat ei sobi jÀrgmistel juhtudel:

  • Äge venoosne trombemboolia.
  • Suguhormoonidest sĂ”ltuv kasvaja – teadaolev vĂ”i kahtlustatav.
  • Maksakasvaja (hea- vĂ”i halvaloomuline) – olemasolev vĂ”i anamneesis olnud.
  • Raske maksahaigus koos maksanĂ€itajate kĂ”rvalekaldega – olemasolev vĂ”i anamneesis olnud, kui maksanĂ€itajad on vĂ€ljaspool normipiire.
  • SĂŒsteemne erĂŒtematoosluupus koos antifosfolipiidantikehadega.
  • Ebaselge pĂ”hjusega veritsus tupest.
  • Ülitundlikkus toimeaine, abiainete vĂ”i paikseks tuimestuseks kasutatava ravimi suhtes.Kasutamine
    Rasestumisvastase implantaadi paigaldab vastava vĂ€ljaĂ”ppe saanud arst. See paigaldatakse paikse tuimestusega mittejuhtiva kĂ€e Ă”lavarre sisekĂŒljele naha alla spetsiaalse paigaldussĂŒstla abil. ProtseduurijĂ€rgselt vĂ”ib esineda paigalduskohas valu ja verevalum.Valel paigaldusel on risk Ă”lavarre veresoonte ja nĂ€rvide vigastamiseks.Kasutamise lĂ”petamineKui rasestumisvastase implantaadi kasutusaeg lĂ”peb vĂ”i naine soovib muul pĂ”hjusel kasutamise lĂ”petada, tuleb pöörduda vastava vĂ€ljaĂ”ppe saanud arsti poole. Implantaat eemaldatakse paikse tuimestusega vĂ€ikese nahalĂ”ike kaudu.Kui naine soovib pĂ€rast eelmise implantaadi eemaldamist jĂ€tkata uue implantaadiga, saab arst uue paigaldada sama nahalĂ”ike kaudu.Kooskasutamine teiste ravimitega
    Teatud ravimite kasutamine samaaegselt rasestumisvastase implantaadiga vÔib implantaadi rasestumisvastast toimet vÀhendada. Sellised ravimid on nÀiteks:

    • Teatud HIV ravis kasutatavad preparaadid.
    • Teatud antikonvulsandid ehk krambivastased ravimid, mida kasutatakse nĂ€iteks epilepsia, aga ka mitmete psĂŒhhiaatriliste haiguste ravis.
    • Tuberkuloosiravis kasutatavad antibiootikumid.
    • Naistepuna (toidulisand).

Nende ravimite kasutamisel pidage nÔu oma naistearstiga, kes vajadusel jagab tÀiendavaid soovitusi vÔi pakub vÀlja muu rasestumisvastase meetodi.

Emakasisene vahend ehk spiraal

Emakasisene vahend ehk spiraal on vĂ€ga tĂ”hus pikatoimeline pöörduv rasestumisvastane vahend. Spiraali paigaldab naistearst emakaÔÔnde olenevalt spiraali tĂŒĂŒbist 3-10 aastaks. Spiraali eemaldamisel taastub viljakus kiiresti. Spiraal ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest.

Spiraali on kahte tĂŒĂŒpi:

  1. hormoonspiraal
  2. vaskspiraal

Spiraali plussid:

  • vĂ€ga tĂ”hus rasestumisvastane meetod
  • toime kestab kaua – 3-10 aastat
  • paigaldab arst, ei pea ise meeles pidama
  • eemaldada saab igal ajal ning eemaldamisel taastub viljakus kiiresti
  • kokkuvĂ”ttes soodsa hinnaga
  • sobib enamikule naistest, sh sĂŒnnitamata naised

Hormoonspiraal

Hormoonspiraal ehk hormonaalne emakasisene sĂŒsteem on vĂ€ga tĂ”hus pikatoimeline pöörduv rasestumisvastane meetod. See on vĂ€ike plastikust T-kujuline vahend, mis paigaldatakse emakaÔÔnde, kus see vabastab jĂ€rk-jĂ€rgult toimeainet levonorgestreeli. Selle paigaldab arst sĂ”ltuvalt mudelist 3-8 aastaks. Hormoonspiraali eemaldamisel taastub viljakus kiiresti. Hormoonspiraal sobib hĂ€sti ka sĂŒnnitamata naistele. Hormoonspiraal ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest.

TÔhusus ja toimemehhanism
Hormoonspiraal on ĂŒle 99% tĂ”hus rasestumisvastane vahend. Selle toimeaineks on levonorgestreel, mis mĂ”jub peamiselt paikselt, muutes emaka limaskesta sedavĂ”rd Ă”hukeseks, et viljastunud munarakul pole vĂ”imalik emakaseinale kinnituda. Lisaks muutub lima emakakaelas tihedamaks, muutes lĂ€bipÀÀsu seemnerakkudele keeruliseks. MĂ”nedel naistel takistab hormoonspiraal ka munaraku kĂŒpsemist ja vabanemist munasarjast.

Eelised:

  • VĂ€ga tĂ”hus rasestumisvastane kaitse
  • Pikatoimeline – paigadatakse kuni 8 aastaks
  • Pöörduv – eemaldada saab igal ajal ja eemaldamise jĂ€rgselt taastub viljakus kiiresti
  • Ei vaja igapĂ€evast meelespidamist
  • Ei sĂ”ltu kasutajast
  • Ei sĂ”ltu vahekorrast
  • Sobib enamikule naistest
  • Sisaldab ainult kollaskehahormooni – sobib ka neile, kes mingil pĂ”hjusel ei tohi vĂ”i ei soovi östrogeeni sisaldavat preparaati kasutada
  • Peamiselt paikne toime
  • HĂ€sti talutav, vĂ€he kĂ”rvaltoimeid
  • Sobib kasutada rinnaga toitmise ajal
  • VĂ€hendab menstruatsiooni verehulka ja menstruatsiooniaegset valu
  • ⅕ naistest puudub igasugune veritsus (tekib amenorröa) – see on ohutu (ja kasulik) kĂ”rvaltoime
  • VĂ”ib vĂ€hendada vĂ€ikevaagna pĂ”letikulise haiguse teket

Puudused:

  • MĂ”ju veritsusmustrile  vĂ”ib olla ettearvamatu:
  • Esimestel kasutuskuudel esineb paljudel naistel sagedast vĂ”i pikaajalist mÀÀrimist, mis kĂŒll 3-6 kuu jooksul taandub – see on tĂ€iesti ohutu;
    – ⅕ naistest jÀÀvad veritsused Ă€ra (amenorröa);
    – ⅕ naistest esineb pidev ja/vĂ”i pikaajaline veritsus ja mÀÀrimine.
  • KĂ”rvaltoimeteks vĂ”ivad olla: akne, iiveldus, peavalu, rindade hellus, tujumuutused, kaalukĂ”ikumine, libiido langus, healoomulised isemööduvad munasarjatsĂŒstid. VĂ”ib esineda soovimatut reaktsiooni toimeainele vĂ”i paigaldamisel kasutatavale tuimestusainele.
  • Paigaldada ja ĂŒldiselt eemaldada ka tuleb arsti juures
  • Harvadel juhtudel on vĂ”imalik spiraali iseeneslik vĂ€ljumine vĂ”i emakaseina lĂ€bistamine – sellisel juhul rasestumisvastane toime kaob.
  • Harvadel juhtudel vĂ”ib spiraal emakaÔÔnes nihkuda ja pĂ”hjustada kĂ”huvalusid.

Kellele rasestumisvastane hormoonspiraal ei sobi?
Hormoonspiraali paigaldamiseks on jÀrgmised vastunÀidustused:

  • Olemasolev vĂ”i kahtlustatav rasedus.
  • Emaka vÀÀrarend, mis ei vĂ”imalda spiraali paigaldada.
  • Ravimata sugulisel teel leviv haigus.
  • VĂ€ikevaagna pĂ”letikuline haigus.
  • PĂ”letikuga tĂŒsistunud abort (ravimata).
  • SĂŒnnitusest möödas alla 4 nĂ€dala.
  • Äge sĂŒvaveenitromboos (veenitromb) vĂ”i Ă€ge kopsuarteri trombemboolia (kopsutromb).
  • SĂŒsteemne erĂŒtematoosluupus koos antifosfolipiidantikehadega.
  • Seletamatu verejooks tupest.
  • Trofoblasti haigus.
  • RinnavĂ€hk (hetkel aktiivne).
  • EmakakaelavĂ€hk (hetkel aktiivne).
  • MaksavĂ€hk, rasked maksahaigused.
  • Pulmonaalne hĂŒpertensioon.
  • SĂŒdamelihase infarkt ja insult.
  • Ülitundlikkus toimeaine, abiainete vĂ”i paikseks tuimestuseks kasutatava ravimi suhtes.

Info kasutamise ja kooskasutamise teiste ravimitega.

 

Kasutamine

Enne spiraali paigaldamist vĂ”ib arst vĂ”tta analĂŒĂŒse suguhaigustele ja kui oled ĂŒle 251-aastane, siis vajadusel teha ka emakakaela sĂ”eluuringu  PAP-testi. Hormoonspiraali paigaldatakse tavaliselt menstruatsiooni ajal, aga seda vĂ”ib paigaldada igas menstruaaltsĂŒkli faasis, eeldusel, et rasedust ei ole. Umbes tund aega enne paigaldamist vĂ”ib sisse vĂ”tta valuvaigistava tableti. Hormoonspiraali paigaldab naistearst gĂŒnekoloogilises toolis ilma narkoosita. Protseduur vĂ”ib mĂ”nede naiste jaoks ollaon veidi ebamugav vĂ”i valulik, seega valulikkuse vĂ€hendamiseks vĂ”ib arst emakakaelale panna paikset tuimestavat vahendit. Üldjuhul kĂ€ib kogu protseduur kiiresti ja vĂ€hene valu ning ebamugavus mööduvad ruttu. Kui siiski protseduuri kĂ€igus on vĂ€ga valus, tuleb seda arstile öelda. PĂ€rast paigaldamist jÀÀvad spiraali kĂŒljes olevad niidid emakakaelast vĂ€lja rippuma, arst lĂ”ikab need lĂŒhemaks. Niidid vĂ”ivad olla tupes sees kĂ€ega katsudes vĂ”i partnerile tunda, aga ĂŒldjuhul see mingit ebamugavust ei pĂ”hjusta. Soovi korral vĂ”ib naine edaspidi kord kuus kĂ€ega tupes katsudes niitide olemasolu kontrollida – kui niite emakakaela juures tunda pole, tuleb kasutada lisakaitsevahendit ning pöörduda oma naistearstile. PĂ€rast spiraali paigaldamist vĂ”ib esineda veritsust. PĂ€rast paigaldamist vĂ”ibkutsub arst kutsuda tagasi jĂ€relkontrolliks, tavaliselt 3-6 nĂ€dala pĂ€rast. Kui pĂ€rast spiraali paigaldamist tekib haisev voolus, palavik, tugev kĂ”huvalu vĂ”i verejooks, tuleks pöörduda naistearstile.

 

Kasutamise lÔpetamine

Kui on soov hormoonspiraali kasutamine lĂ”petada, kuna on plaanis rasestuda vĂ”i on aeg vana spiraal uue vastu vĂ€lja vahetada, tuleb samuti pöörduda arsti poole. Spiraal eemaldatakse gĂŒnekoloogilises toolis. Selleks haarab arst instrumendiga spiraaliniitidest ja tĂ”mbab spiraali vĂ€lja. See kĂ€ib ĂŒldjuhul kiiremini kui spiraali paigaldamine ja valutult. Vahel, kui niidid on Ă€ra murdunud vĂ”i emakaÔÔnde kadunud, vĂ”ib spiraali eemaldamine vĂ”tta pisut kauem aega. Harvadel juhtudel see ei Ă”nnestu ja siis tuleb spiraal eemaldada spetsiaalse protseduuri kĂ€igus, mida nimetatakse hĂŒsteroskoopiaks. Naisele omane viljakus taastub pĂ€rast spiraali eemaldamist kiiresti. Kui on soovi jĂ€tkata hormoonspiraali kasutamist, siis tuleks uus spiraal paigaldada kohe pĂ€rast eelmise eemaldamist. Pausi pidamine ei ole soovitatav, kuna vĂ”ib kaasa tuua soovimatu raseduse ja ebaregulaarse veritsuse.

 

Kooskasutamine teiste ravimitega

Teatud ravimite kasutamine samaaegselt hormoonspiraaliga vÔib spiraali toimeaine ainevahetust mÔjutada, aga kuna hormoonspiraal toimib peamiselt paikselt, siis tÔenÀoliselt see rasestumisvastast kaitset ei vÀhenda. Sellised ravimid on nÀiteks:

  • Teatud HIV ravis kasutatavad preparaadid (nt nevirapiin, efavirenz);
  • Teatud antikonvulsandid ehk krambivastased ravimid, mida kasutatakse nĂ€iteks epilepsia, aga ka mitmete psĂŒhhiaatriliste haiguste ravis (nt fenobarbitaal, fenĂŒtoiin, karbamasepiin);
  • Tuberkuloosiravis kasutatavad antibiootikumid (rifampitsiin, rifabutiin); 

Nende ravimite kasutamisel pidage nÔu oma naistearstiga, kes vajadusel jagab tÀiendavaid soovitusi vÔi pakub vÀlja muu rasestumisvastase meetodi.

 

Vaskspiraal

Vaskspiraal ehk vaske sisaldav emakasisene vahend on vĂ€ga tĂ”hus pikatoimeline pöörduv rasestumisvastane meetod. See on vĂ€ike plastikust T-kujuline vahend, mille ĂŒmber on mĂ€hitud vaskniit. See paigaldatakse emakaÔÔnde, kus see vabastab vaseioone. Selle paigaldab arst sĂ”ltuvalt mudelist 5-10 aastaks. Vaskspiraali eemaldamisel taastub viljakus kiiresti.
Vaskspiraal ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest.

TÔhusus ja toimemehhanism
Vaskspiraal on ĂŒle 99% tĂ”hus rasestumisvastane vahend. Selle toimeaineks on vaseioonid, mis takistavad seemnerakkude liikumist emakas ja seelĂ€bi munaraku viljastumist. Lisaks takistab vaskspiraal viljastunud munaraku kinnitumist emakaseinale.

Eelised

  • VĂ€ga tĂ”hus rasestumisvastane kaitse
  • Pikatoimeline – paigadatakse 5-10 aastaks
  • Pöörduv – eemaldada saab igal ajal ning eemaldamise jĂ€rgselt taastub viljakus kiiresti
  • Ei vaja igapĂ€evast meelespidamist
  • Ei sĂ”ltu kasutajast
  • Ei sĂ”ltu vahekorrast
  • Sobib enamikule naistest
  • Ei sisalda hormooni, sobib ka neile, kes mingil pĂ”hjusel ei tohi vĂ”i ei soovi hormooni sisaldavat preparaati kasutada
  • Paikne toime
  • HĂ€sti talutav, vĂ€he kĂ”rvaltoimeid
  • Sobib kasutada rinnaga toitmise ajal

Puudused

  • VĂ”ib muuta menstruatsiooni vererohkemaks ja pikemaks (tavaliselt umbes 1 pĂ€eva vĂ”rra) ning valulikumaks.
  • Kui vaskspiraali kasutaja nakatub suguhaigusesse, siis vĂ”ib tekkiv pĂ”letik olla tugevam kui spiraali mitte kasutaval inimesel (spiraal ise pĂ”letikku ei pĂ”hjusta).
  • KĂ”rvaltoimeteks vĂ”ivad olla: vererohke menstruatsioon, kĂ”huvalud. VĂ”ib esineda soovimatut reaktsiooni toimeainele vĂ”i paigaldamisel kasutatavale tuimestusainele.
  • Paigaldamiseks ning reeglina ka eemaldamiseks on tarvis pöörduda arstile
  • Harvadel juhtudel on vĂ”imalik spiraali iseeneslik vĂ€ljumine vĂ”i emakaseina lĂ€bistamine – sellisel juhul rasestumisvastane toime kaob.
  • Harvadel juhtudel vĂ”ib spiraal emakaÔÔnes nihkuda ja pĂ”hjustada kĂ”huvalusid.
  • Ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest.

Kellele rasestumisvastane vaskspiraal ei sobi?
Vaskspiraali kasutamiseks on jÀrgmised vastunÀidustused:

  • Olemasolev vĂ”i kahtlustatav rasedus.
  • Emaka vÀÀrarend, mis ei vĂ”imalda spiraali paigaldada.
  • Ravimata sugulisel teel leviv haigus.
  • VĂ€ikevaagna pĂ”letikuline haigus.
  • PĂ”letikuga tĂŒsistunud abort (ravimata).
  • SĂŒnnitusest möödas ĂŒle 48 h vĂ”i alla 4 nĂ€dala.
  • Seletamatu verejooks tupest.
  • Wilsoni tĂ”bi.
  • Äge trombotsĂŒtopeenia (vereliistakute haiguslik vĂ€hesus).
  • Trofoblasti haigus.
  • Pulmonaalne hĂŒpertensioon.
  • Ülitundlikkus toimeaine vĂ”i paikseks tuimestuseks kasutatava ravimi suhtes.

Info kasutamise ja kooskasutamise teiste ravimitega.

 

Kasutamine

Enne spiraali paigaldamist vĂ”ib arst vĂ”tta analĂŒĂŒse suguhaigustele ja kui oled ĂŒle 251-aastane, siis vajadusel ka emakakaela sĂ”eluuringu. Vaskspiraal paigaldatakse tavaliselt menstruatsiooni ajal, aga seda vĂ”ib paigaldada igas menstruaaltsĂŒkli faasis, eeldusel, et rasedust ei ole. Umbes tund aega enne paigaldamist vĂ”ib sisse vĂ”tta valuvaigistava tableti.

Vaskspiraali paigaldab naistearst gĂŒnekoloogilises toolis ilma narkoosita. Protseduur vĂ”ib mĂ”ne naise jaoks olla ebamugav vĂ”i valulik, seega valulikkuse vĂ€hendamiseks vĂ”ib arst emakakaelale panna paikset tuimestavat vahendit. Üldjuhul kĂ€ib kogu protseduur kiiresti ja valu ning ebamugavus mööduvad ruttu. Kui siiski protseduuri kĂ€igus on vĂ€ga valus, tuleb seda arstile öelda. PĂ€rast paigaldamist jÀÀvad spiraali kĂŒljes olevad niidid emakakaelast vĂ€lja rippuma, arst lĂ”ikab need lĂŒhemaks. Niidid vĂ”ivad olla tupes sees kĂ€ega katsudes vĂ”i partnerile tunda, aga ĂŒldjuhul see mingit ebamugavust ei pĂ”hjusta. Soovi korral vĂ”ib naine edaspidi kord kuus kĂ€ega tupes katsudes niitide olemasolu kontrollida – kui niite emakakaela juures tunda pole, tuleb kasutada lisakaitsevahendit ning pöörduda oma naistearstile. PĂ€rast spiraali paigaldamist vĂ”ib esineda veritsust. PĂ€rast paigaldamist vĂ”ib

arst kutsuda tagasi jÀrelkontrolliks, tavaliselt 3-6 nÀdala pÀrast. Kui pÀrast spiraali paigaldamist tekib haisev voolus, palavik, tugev kÔhuvalu vÔi verejooks, tuleks pöörduda naistearstile.

Kasutamise lÔpetamine

Kui on soov vaskspiraali kasutamine lĂ”petada, kuna on plaanis rasestuda vĂ”i on aeg vana spiraal uue vastu vĂ€lja vahetada, tuleb samuti pöörduda arsti poole. Spiraal eemaldatakse gĂŒnekoloogilises toolis. Selleks haarab arst instrumendiga spiraaliniitidest ja tĂ”mbab spiraali vĂ€lja. See kĂ€ib ĂŒldjuhul kiiremini kui spiraali paigaldamine ja valutult. Vahel, kui niidid on Ă€ra murdunud vĂ”i emakaÔÔnde kadunud, vĂ”ib eemaldamine pisut kauem aega vĂ”tta.

Harvadel juhtudel see ei Ă”nnestu ja siis tuleb spiraal eemaldada spetsiaalse protseduuri kĂ€igus, mida nimetatakse hĂŒsteroskoopiaks. Naisele omane viljakus taastub pĂ€rast spiraali eemaldamist kiiresti. Kui on soovi jĂ€tkata vaskpiraali kasutamist, siis tuleks uus spiraal paigaldada kohe pĂ€rast eelmise eemaldamist. Pausi pidamine ei ole soovitatav, kuna vĂ”ib kaasa tuua soovimatu raseduse.

 

Kooskasutamine teiste ravimitega

Koostoimeid teiste ravimitega vaskspiraali puhul ei esine.

Pillid, plaaster, tuperÔngas

Pillid, plaaster ja tuperÔngas on vÀga tÔhusad rasestumisvastased meetodid, mida nimetatakse kombineeritud hormonaalseks kontratseptsiooniks (KHK). Pillid, plaaster ja tuperÔngas ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest.

TÔhusus ja toimemehhanism
Korrektsel kasutamisel on pillide, plaastri ja tuperÔnga efektiivsus ligi 99%. Kasutamise unustamisel vÔi ebaÔigel kasutamisel vÔib nende meetodite tÔhusus olla vÀiksem.

Pillid, plaaster ja tuperĂ”ngas sisaldavad kaht tĂŒĂŒpi naissuguhormooni: östrogeeni ja gestageeni. KĂ”igi kolme meetodi puhul on sarnane nende toimemehhanism ja erinev vaid nende manustamisviis. Pillid toimivad imendudes lĂ€bi seedetrakti, plaaster toimib naha kaudu ja tuperĂ”ngast imenduvad toimeained tupe limaskesta kaudu. KĂ”ikide kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide peamine toime on ovulatsiooni (munaraku kĂŒpsemise ja vabanemise) takistamine. Lisaks raskendavad need meetodid seemnerakkude liikumist lĂ€bi emakakaela lima ning muudavad emaka limaskesta Ă”hemaks, mistĂ”ttu viljastunud munarakk ei saa sinna kinnituda. Hormonaalsed meetodid toimivad ainult sel ajal, mil neid kasutatakse. PĂ€rast kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise lĂ”petamist erituvad nad paari pĂ€eva jooksul organismist ning kehale omane viljakus taastub kiiresti . Soovi korral vĂ”ib koheselt planeerida rasedust.

Eelised:

  • VĂ€ga tĂ”hus rasestumisvastane kaitse
  • Pöörduv – kasutamise saab lĂ”petada igal ajal ja lĂ”petamisel taastub viljakus kiiresti
  • Ei sĂ”ltu vahekorrast
  • Sobib enamikule naistest
  • HĂ€sti talutav, vĂ€he kĂ”rvaltoimeid
  • VĂ€hendab menstruatsioonivere hulka ja menstruatsiooniaegset valu
  • VĂ€hendab premenstruaalsĂŒndroomi (PMS) kaebusi
  • VĂ”ib vĂ€hendada vĂ€ikevaagna pĂ”letikulise haiguse teket
  • Kasutatakse polĂŒtsĂŒstiliste munasarjade sĂŒndroomi, vererohke menstruatsiooni ja endometrioosi ravis
  • Positiivne toime nahaprobleemide (nt akne) ja liigse karvakasvu korral
  • Tagab regulaarse tsĂŒkli
  • VĂ”imaldab menstruatsiooni vahele jĂ€tta vĂ”i edasi lĂŒkata
  • Lihtne kasutada
  • Lai valik erinevaid pille, mille vahel valida
  • VĂ€hendab emakavĂ€hi ja munasarjavĂ€hi riski

Puudused:

  • Vajab igapĂ€evast vĂ”i sagedast meeles pidamist
  • KĂ”rvaltoimeteks vĂ”ivad olla: iiveldus, ebaregulaarne veritsus, rindade hellus, peavalu, kĂ”huvalu, meeleolu kĂ”ikumine, tupekuivus, suurenenud tupevooluse hulk, kehakaalu kĂ”ikumine, vistrikud. Kui kĂ”rvaltoimed on tugevad vĂ”i kestavad kaua, tuleks rasestumisvastast meetodit vĂ”i toimeainet vahetada. Selleks tuleks pidada nĂ”u arsti, Ă€mmaemanda vĂ”i noortenĂ”ustajaga.
  • TĂ”stab vĂ€hesel mÀÀral riski venoosse trombemboolia tekkeks (kopsutromb, jalatromb). Tervete noorte naiste puhul, kel pole vastunĂ€idustusi, on trombirisk isegi kombineeritud rasestumisvastaste vahendite kasutamisel siiski madal.
  • Teatud harvaesinevate haiguste vĂ”i seisundite korral on pillid, plaaster ja tuperĂ”ngas vastunĂ€idustatud. VastunĂ€idustuste vĂ€ljaselgitamiseks tuleks nende vahendite vĂ€ljakirjutamisel ja retsepti pikendamisel kord aastas kĂŒsitleda vastunĂ€idustuste osas ning mÔÔta vererĂ”hku.

Rasestumisvastase meetodi vahetamine
Kui on plaanis vahetada rasestumisvastast meetodit vĂ”i ĂŒle minna ĂŒhelt pillitĂŒĂŒbilt teisele, siis tuleb lugeda konkreetse meetodi pakendi infolehelt, kuidas seda teha vĂ”i kĂŒsida juhiseid arstilt vĂ”i Ă€mmaemandalt. MĂ”nikord on vajalik tavapĂ€rase 7-pĂ€evase pausi vahelejĂ€tmine ja lisakaitsevahendina kondoomi kasutamine.

Millal tuleb pillide, plaastri ja tuperÔnga kasutamine lÔpetada?
AlljĂ€rgnevate kaebuste ja sĂŒmptomite esinemisel on vajalik koheselt arsti, noortenĂ”ustaja vĂ”i Ă€mmaemandaga konsulteerida. Loetletud nĂ€htude esinemisel ei ole enamasti tegemist raske haigusega, samas peab arst nende kaebuste pĂ”hjuse vĂ€lja selgitama ja otsustama, kas pillide/plaastri/tuperĂ”nga tarvitamist tohib jĂ€tkata (alternatiivse meetodina sobib jĂ€tkata nt minipillidega).

  • tugev valu ja/vĂ”i turse ĂŒhes jalas vĂ”i kĂ€sivarres
  • Ă€ge valu rinnus
  • tugev Ă”hupuudustunne vĂ”i veriköha
  • ebatavaliselt tugevad peavalud ja/vĂ”i kĂ”ne- ja nĂ€gemishĂ€ired
  • kĂ€te vĂ”i jalgade tuimus vĂ”i nĂ”rkus
  • naha vĂ”i silmavalgete kollasus
  • kĂ”rgenenud vererĂ”hk ≄160/95 mmHg (korduval mÔÔtmisel)

Kellele kombineeritud hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ei sobi?
NB! Soovitatav valida mÔni muu rasestumisvastane vahend, lisanÔu saab arstilt, noortenÔustajalt vÔi Àmmaemandalt.

  • Äge venoosne trombmeboolia (kopsutromb, jalatromb)
  • Venoosne trombemboolia varasemas elus
  • Auraga migreen (kroonilised pulseerivat tĂŒĂŒpi enamasti ĂŒhepoolsed peavalud, millega kaasneb ka nĂ€iteks nĂ€gemishĂ€ire, jĂ€semete nĂ”rkus vĂ”i tundlikkushĂ€ire)
  • SĂŒsteemne erĂŒtematoosluupus antifosfolipiidantikehadega
  • KĂ”rgvererĂ”hktĂ”bi
  • VererĂ”huvÀÀrtus teadmata (pole mÔÔdetud)
  • Kehamassiindeks ĂŒle 35
  • Üle 35-aastastele suitsetavatele naistele
  • Rasked maksahaigused
  • Suguhormoonidest sĂ”ltuvad kasvajad (nt rinnavĂ€hk)
  • PĂ€rilik tromboosikalduvus
  • TĂŒsistustega suhkruhaigus
  • Infarkt, insult
  • VĂ€hem kui 6 nĂ€dalat möödas sĂŒnnitusest
  • Suure trauma (eriti jalatrauma) ajal mille tĂ”ttu on jalg kipsis, on vaja olla lamamisreĆŸiimil vĂ”i ratastoolis
  • Suure operatsiooni eel ja jĂ€rel (suured ulatuslikud operatsioonid kĂ”huÔÔnes vĂ”i jalgadel, mille pikkus on ĂŒle 30 min ja/vĂ”i millega seoses tuleb ĂŒle 48 h lamamisreĆŸiimil olla)
  • SĂŒmptomaatiline sapikivitĂ”bi (pĂ€rast operatsiooni tohib jĂ€lle kasutada)
  • Allergia mingi toimeaine vĂ”i abiaine suhtes

Enne kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist on vajalikud lisauuringud juhul, kui esimese astme sugulasel (ema, isa, Ôed, vennad, lapsed) on esinenud venoosne trombemboolia (veenitromb).

 

LISALUGEMIST

  1. Üldise info kombineeritud hormonaalse kontratseptsiooni kasutamise kohta ja kasutamise teiste ravimitega leiad siit.
  2. TĂ€psema info pillide kohta leiad siit.
  3. TĂ€psema info plaastri kohta leiad siit.
  4. TÀpsema info tuperÔnga kohta leiad siit.

 

Minipillid

Minipillid ehk ainult kollaskehahormooni sisaldavad hormonaalsed rasestumisvastased tabletid on vĂ€ga tĂ”hus ja soodsa ohutusprofiiliga rasestumisvastane meetod. Need sisaldavad ainult ĂŒht hormooni  – kollaskehahormooni. Eestis on mĂŒĂŒgil kahe erineva kollaskehahormooniga minipill – desogestreeliga pillid (28 toimeainega pilli lehel) ja drospirenooniga minipill (24 toimeainega pilli lehel).

AlljÀrgnev info puudutab ainult minipille, mis ssaldavad desogestreeli vÔi drospirenooni, kuid mitte muu toimeainega minipille (mida Eestis ei turustata).

Minipillide ostmiseks on vajalik retsept, mille vÀljastab arst, Ôde vÔi Àmmaemand. Kuna minipillid ei sisalda östrogeeni, siis sobivad need enamikule kasutajatest, ka siis, kui kombineeritud hormonaalne kontratseptsioon (pillid, plaaster, tuperÔngas) ei sobi.

Minipillid ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest.

TÔhusus ja toimemehhanism

Minipillid on korrektsel kasutamisel sama efektiivsed kui kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid (pillid, plaaster, tuperĂ”ngas), hoides raseduse Ă€ra ligi 99%-lise tĂ”enĂ€osusega. Pillide unustamisel vĂ”i ebaĂ”igel kasutamisel vĂ”ib rasestumisvastane toime vĂ€heneda. Minipillide toimeaine takistab munasarjas munaraku kĂŒpsemist ja vabanemist, muudab emakakaela lima tihkemaks ja seega seemnerakkudele raskemini lĂ€bitavaks ning teeb emaka limaskesta Ă”hemaks, mistĂ”ttu ei saa viljastunud munarakk sinna kinnituda.

 

Eelised:

  • VĂ€ga tĂ”hus rasestumisvastane kaitse
  • Pöörduv – kasutamise lĂ”petamisel taastub viljakus kiiresti
  • Ei sĂ”ltu vahekorrast
  • Sobib enamikule kasutajatest, sh neile, kellele kombineeritud rasestumisvastased vahendid (pillid, plaaster, tuperĂ”ngas) vĂ”i emakasisesed vahendid ei sobi
  • HĂ€sti talutav, vĂ€he kĂ”rvaltoimeid
  • Sobib kasutada rinnaga toitmise ajal
  • VĂ”ib vĂ€hendada menstruatsioonivere hulka ja muuta menstruatsiooni vĂ€hem valulikuks
  • VĂ”ib vĂ€hendada PMSi sĂŒmptomeid, menstruatsiooniga seotud peavalusid
  • VĂ€hendavad vĂ€ikevaagna pĂ”letikulise haiguse riski

 

Puudused:

  •  MĂ”ju menstruatsioonitsĂŒklile vĂ”ib olla ettearvamatud – vĂ”ib esineda sagedasi vĂ”i kestvaid veritsusi, mis on kĂŒll ohutud, kuid vĂ”ivad pĂ”hjustada ebamugavust; enamasti need taanduvad esimeste kasutuskuude möödudes. Drospirenooniga minipillid pakuvad mĂ”nevĂ”rra paremat veritsuskontrolli (soodsam veritsusmuster) kui desogestreeliga minipillid)
  • KĂ”rvaltoimeteks vĂ”ivad olla: rindade hellus, peavalu, kĂ”huvalu, kaalutĂ”us, akne
  • Peab iga pĂ€ev meeles pidama
  • Ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest
    Loe siit lÀhemalt ka minipillide kasutamise, unustamise, teiste ravimitega koos kasutamise ja kaasuvate seedehÀirete kohta.

 

Minipillide kasutamine

Minipillide kasutamiseks on vaja retsepti, mille kirjutab vĂ€lja arst, noortenĂ”ustaja vĂ”i Ă€mmaemand (noorte nĂ”ustamiskeskuses, naistearst, perearst). Eestis kehtib minipillidele 50%-ne soodustus sarnaselt teiste ravimitega. Korraga saab arst vĂ”i Ă€mmaemand vĂ€lja kirjutada kuni pooleks aastaks vajamineva koguse. Kui minipillid KHK meetod esimest korda vĂ€lja kirjutatakse, kĂŒsitletakse kasutajat pĂ”hjalikult ja mÔÔdetakse vererĂ”hk. Olge valmis informeerima arsti/Ă€mmaemandat kĂ”ikidest pĂ”etud haigustest ja kasutatavatest ravimitest, samuti lĂ€hisugulasel (ema, isa, Ă”de, vend) esinevatest pĂ€rilikest haigusest. Retsepti saab pikendada perearsti, naistearsti vĂ”i noortenĂ”ustaja juures. Iga konkreetse meetodi kasutamisjuhist saab lugeda pakendi infolehelt. Naistearsti lĂ€bivaatus pole rasestumisvastase vahendi saamiseks vajalik.

Minipille kasutatakse pidevalt, iga pĂ€ev, ilma 7-pĂ€evaste pausideta. Pill tuleb sisse vĂ”tta iga pĂ€ev samal ajal. Hea on panna omale telefoni meeldetuletus vĂ”i kasutada meeldetuletavat mobiilirakendust. Erinevalt kombineeritud hormonaalsetest rasestumisvastastest vahenditest ei reguleeri minipillid tsĂŒklit, seega vĂ”ib esineda ebaregulaarset veritsust, kasutamise alguses ka sagedaid mÀÀrimisi. See pole kuidagi ohtlik. Tavaliselt 3-6 kasutuskuu jooksul kujuneb vĂ€lja mingi reeglipĂ€ra ja ĂŒldjuhul on minipillidega menstruatsioonid harvemad, lĂŒhemad, vĂ€hesema verehulgaga ning valutumad. Minipillide kasutamise lĂ”petamisel taastub viljakus kohe.

 

Minipillide kasutamise alustamine

Minipillide vĂ”tmist alustatakse menstruatsiooni, 1.-5. pĂ€evast, sel puhul rasestumisvastane kaitse algab kohe. Kui alustada minipillidega hiljem tsĂŒkli jooksul, siis ei ole rasestumisvastane kaitse kohene, vaid tekib alles 2 pĂ€eva pĂ€rast ja seni tuleb seksuaalvahekorras olles kasutada lisakaitsevahenditeid (nĂ€iteks kondoomi). PĂ€rast sĂŒnnitust on minipillid lubatavad 6 nĂ€dala möödumisel sĂŒnnitusest, kui toidetakse rinnaga, vĂ”i kohe, kui rinnaga ei toideta. PĂ€rast raseduse katkestamist vĂ”ib minipille koheselt (samal vĂ”i jĂ€rgmisel pĂ€eval) vĂ”tma hakata. ÜmberlĂŒlitumisel kombineeritud pillidelt, plaastrilt vĂ”i tuperĂ”ngalt tuleb vahele jĂ€tta 7-pĂ€evane paus (st esimene minipill tuleb vĂ”tta kohe pĂ€rast eelmise pillipaki viimast tabletti, pĂ€rast viimast plaastrit vĂ”i pĂ€rast tuperĂ”nga eemaldamist) ja kasutada lisakaitsevahendina kaks pĂ€eva kondoomi.

Mida teha unustamise korral?

Kui 1 minipill unustati vÔtta vÀhem kui 12 tunni jooksul, siis tuleb vÔtta see niipea, kui vÔimalik ja lisakaitset (kondoomi) kasutada ei ole vaja. Kui pillide vÔtmine ununeb enam kui 12 tundi, siis tuleb 2 pÀeva kasutada lisakaitsevahendit (tootja soovitab lisakaitsevahendit kasutada 7 pÀeva jooksul). Kui sel ajal oli seksuaalvahekord, vÔiks lisaks kasutada SOS-pille (sobilik on levonorgestreeli sisaldav SOS-pill, aga mitte ulipristaalatsetaati sisaldav SOS-pill)..

Kui unustati enam kui 1 minipill, siis tuleb vÔtta uus minipill niipea kui vÔimalik ja jÀtkata nende igapÀevast tarvitamist ja teha rasedustest 3-45 nÀdala möödumisel.

 

Minipillide kasutamine koos teiste ravimitega

Teatud ravimite kasutamine samaaegselt minipillidega vÔib nende rasestumisvastast toimet vÀhendada. Sellised ravimid on nÀiteks:

  • Teatud HIV ravis kasutatavad preparaadid
  • Teatud antikonvulsandid ehk krambivastased ravimid, mida kasutatakse nĂ€iteks epilepsia, aga ka mitmete psĂŒhhiaatriliste haiguste ravis
  • Tuberkuloosiravis kasutatavad antibiootikumid
  • Naistepuna (toidulisand)

Nende ravimite kasutamisel pidage nÔu oma naistearstiga, kes vajadusel jagab tÀiendavaid soovitusi vÔi pakub vÀlja muu rasestumisvastase meetodi.

 

Minipillid ja seedehÀired

VÀga tugeva kÔhulahtisuse korral kaks ööpÀeva vÔi oksendamise korral 2 tunni jooksul pÀrast minipilli vÔtmist vÔib pillide toimeaine seedetraktis mitte imenduda. Sel puhul tuleb jÀtkata minipillide vÔtmist, kuid haigusnÀhtude ilmnemisest alates ei pruugi minipillid olla tÔhusad. SeetÔttu peab haigustunnuste ajal ja jÀrgneva 7 pÀeva jooksul lisaks minipillidele ka kondoomi kasutama.

SĂŒstitav hormonaalne meetod

SĂŒstitav hormonaalne meetod on vĂ€ga tĂ”hus rasestumisvastane vahend, mis sĂŒstitakse lihase sisse iga kolme kuu tagant. SĂŒstitav hormonaalne meetod ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest.

TÔhusus ja toimemehhanism
Korrektsel kasutamisel on rasestumisvastane toime ĂŒle 99% efektiivne. Selle meetodi toimeaineks on depomedroksĂŒprogesteroonatsetaat (DMPA), mis toimib jĂ€rgnevalt:

  • takistab ovulatsiooni ehk munaraku kĂŒpsemist ja vabanemist munasarjast
  • muudab emaka limaskesta nii Ă”hukeseks, et viljastunud munarakk ei saa sinna kinnituda
  • muudab emakakaela lima tihkemaks, mistĂ”ttu on seemnerakkudel raske sealt lĂ€bi pÀÀseda

Eelised:

  • VĂ€ga tĂ”hus rasestumisvastane kaitse.
  • Toime kestab vĂ€hemalt 3 kuud.
  • Ei vaja igapĂ€evast meelespidamist.
  • Ei sĂ”ltu kasutajast.
  • Ei sĂ”ltu vahekorrast.
  • Sobib enamikule naistest.
  • Sisaldab ainult kollaskehahormooni – sobib ka neile, kes mingil pĂ”hjusel ei tohi vĂ”i ei soovi östrogeeni sisaldavat preparaati kasutada.
  • Sobib kasutada rinnaga toitmise ajal.
  • VĂ”ib vĂ€hendada menstruatsiooni verehulka ja menstruatsiooniaegset valu.
  • Sageli puudub igasugune veritsus (tekib amenorröa).
  • VĂ€hendab endometrioosi ja emakamĂŒoomide sĂŒmptomeid.
  • VĂ€hendab emakavĂ€lise raseduse riski.
  • VĂ”ib vĂ€hendada vĂ€ikevaagna pĂ”letikulise haiguse teket.
  • Kaitseb emakavĂ€hi eest.
  • Ettearvamatu mĂ”ju menstruatsioonitsĂŒklile:
    – ⅕naistest jÀÀvad veritsused Ă€ra (amenorröa).
    – ⅕ naistest esineb pidev ja/vĂ”i pikaajaline veritsus ja mÀÀrimine.

Puudused:

  • KĂ”rvaltoimeteks vĂ”ivad sageli olla kaalutĂ”us, harvem ka akne, iiveldus, peavalu, rindade hellus, tujumuutused, libiido langus. VĂ”ib esineda soovimatut reaktsiooni toimeainele.
  • Pikaajalisel kasutamisel vĂ”ib pĂ”hjustada luude hĂ”renemist.
  • KĂ”rvaltoimete tekkimisel pole ravimit vĂ”imalik organismist eemaldada, vaid tuleb oodata, kuni selle toime möödub.
  • Viljakuse taastumine pĂ€rast kasutamise lĂ”petamist vĂ”ib vĂ”tta aega kuni aasta.
  • Ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest.

SĂŒstitava hormonaalse meetodi kasutamine
SĂŒstitav hormonaalne meetod sĂŒstitakse lihasesse iga 12 nĂ€dala möödudes. SĂŒsti vĂ”ib teha arsti vĂ”i Ă€mmaemanda vastuvĂ”tul, kuid vastava vĂ€ljaĂ”ppe korral vĂ”ib  vahendit endale ka ise sĂŒstida.
Alustatuna menstruatsiooni 1.–5. pĂ€evast algab rasestumisvastane kaitse kohe. Alustatuna hiljem tsĂŒkli jooksul, tekib rasestumisvastane kaitse alles 7 pĂ€eva pĂ€rast ja seni tuleb seksuaalvahekorras olles kasutada lisakaitsevahendit (kondoomi). PĂ€rast sĂŒnnitust on DMPA lubatav 6 nĂ€dala möödumisel sĂŒnnitusest. PĂ€rast raseduse katkestamist vĂ”ib DMPA koheselt (samal vĂ”i jĂ€rgmisel pĂ€eval) kasutama hakata.

Unustamine
Kui DMPA sĂŒstiga on hilinetud vĂ€hem kui 4 nĂ€dalat, siis tuleb teha uus sĂŒst ja lisakaitset kasutada ei ole vaja. Kui hilinetud on enam kui neli nĂ€dalat, siis tuleks lisakaitseks kasutada kondoomi, uue sĂŒstiga oodata ja teha rasedustest 14 pĂ€eva pĂ€rast viimast kaitsmata vahekorda. Kui rasedustest on negatiivne, siis vĂ”ib teha uue sĂŒsti ja 7 pĂ€eva kasutada lisakaitset. Rasedustesti peaks kordama 2 nĂ€dala pĂ€rast. Kui sĂŒsti tegemine on hilinenud enam kui neli nĂ€dalat ning eelneva 5 pĂ€eva jooksul on olnud kaitsmata vahekord, siis vĂ”ib kaaluda SOS-pillide kasutamist (sellisel juhul sobib levonorgestreeli sisaldav SOS-pill, aga mitte ulipristaalatsetaati sisaldav SOS-pill).

Kellele sĂŒstitav hormonaalne meetod ei sobi?

  • Osteoporoos.
  • GlĂŒkokortikoidide tarvitajad.
  • VererĂ”hk ĂŒle 160 mmHg, ravile kehvasti alluv kĂ”rgvererĂ”hktĂ”bi.
  •  Ateroskleroos.
  • Infarkt, insult.
  • SĂŒsteemne erĂŒtematoosluupus antifosfolipiidantikehadega.
  • SĂŒsteemne erĂŒtematoosluupus raske trombotsĂŒtopeeniaga.
  • Allergia vĂ”i ĂŒlitundlikkus toimeaine vĂ”i abiaine suhtes.
  • Raske maksahaigus.
  • TĂŒsistustega suhkruhaigus.
  • RinnavĂ€hk.
  • Teadmata pĂ”hjustega veritsus tupest.

Kondoom

Kondoom on barjÀÀrimeetod, mis takistab seemnerakkude pÀÀsu naise suguteedesse ja ĂŒhtlasi ka enamiku sugulisel teel levivate haiguste ĂŒlekandumist. Mehe kondoom ehk vĂ€line kondoom on Ă”huke peenise peale rullitav vahend. Naise kondoom ehk sisemine kondoom on tuppe asetatav kahe elastse rĂ”ngaga kotike, kuid seda kĂ€esoleval hetkel Eestis laialdaselt ei turustata. Seega kĂ€sitleb antud artikkel mehe kondoomi ehk vĂ€limist kondoomi.
Kondoome mĂŒĂŒakse ilma arsti retseptita poes, apteegis, bensiinijaamades jm.

Kondoomi tÔhusus ja toime
Nii rasestumisvastane kui ka nakkuste vastane efektiivsus sĂ”ltub olulisel mÀÀral kasutamise korrektsusest. Rasestumisvastase kaitse tagab kondoom 85–98% juhtudest. Rasestumisvastase kaitse tĂ”hustamiseks on hea kasutada topeltmeetodit (link), mille puhul lisaks kondoomile kasutatakse mingit tĂ”husat rasestumisvastast meetodit (nĂ€iteks implantaat, spiraal, pillid, plaaster, tuperĂ”ngas). HIVi puhul vĂ€hendab kondoom nakatumisriski 80–87%. NB! Kuna seksuaalsel teel levivad nakkused levivad ka suuseksi ja anaalseksiga, tuleb kondoomi kasutada ka siis!

Eelised:

  • TĂ”hus rasestumisvastane kaitse.
  • Ainuke meetod, mis vĂ€hendab oluliselt tĂ”enĂ€osust nakatuda seksuaalsel teel levivatesse nakkustesse.
  • Kergesti kĂ€ttesaadav ja suhteliselt odav.
  • Meditsiinilised vastunĂ€idustused ja kĂ”rvaltoimed peaaegu puuduvad.
  • Kaitseb emakakaelavĂ€hi eest, kuna vĂ€hendab vĂ”imalust nakatuda papilloomiviirusega.
  • VĂ”imaldab meespartneril vastutada rasestumisvastase meetodi kasutamise ja nakkustest hoidumise eest.
  • VĂ”ib pikendada seemnepurskeni kuluvat aega, mis vĂ”ib olla positiivne, kui partner vajab orgasmini jĂ”udmiseks rohkem aega vĂ”i on probleemiks enneaegne seemnepurse.

Puudused:

  • Vahekorrast sĂ”ltuv.
  • VĂ”imalik valesti kasutada, vĂ”ib puruneda vĂ”i maha libiseda.
  • VĂ”ib esineda allergiat lateksi vĂ”i libestusaine vastu.

Kondoomi kasutamine

  • Iga vahekorra ajaks tuleks vĂ”tta uus kondoom
  • Kondoom tuleb panna peenisele enne, kui peenis puudutab partneri suguelundeid (kaitse seksuaalsel teel levivate infektsioonide eest) ja kohe peenise jĂ€igastumisel, sest esimesed seemnerakud eralduvad juba erektsiooni tekkides (kaitse raseduse eest).
  • Alati tuleb kontrollida kondoomi sĂ€ilivusaega ja seda, et pakend oleks terve.
  • Pakendi avamiseks ei tohi kasutada terariistu vĂ”i hambaid, pakend tuleb avada selleks ettenĂ€htud kohast rebides.
  • Kondoomi otsast pöidla ja nimetissĂ”rmega kinni hoides tuleb kondoomist Ă”hk vĂ€lja – kondoomi sisse jÀÀv Ă”hk vĂ”ib soodustada selle rebenemist.
  • Kondoom tuleb asetada peenisele ja teise kĂ€ega peenisele lĂ”puni lahti rullida nii, et allarullitav ÀÀr jÀÀb vĂ€ljapoole, see aitab kondoomi Ă”igetpidi peale panna.
  • Juhul, kui kondoom esialgu lĂ€heb peenisele tagurpidi, siis tuleb kindlasti vĂ”tta uus kondoom. Kui keerata kondoom teistpidi, siis kondoom on juba puutunud kokku eelspermaga kus vĂ”ib olla spermatosoide ning suguhaiguste baktereid/viirus
  • Kondoomi tuleb hoida peal kogu vahekorra ajal.
  • Aeg-ajalt tuleb kontrollida, kas kondoom on ikka kindlalt paigal, kuna see vĂ”ib maha libiseda vĂ”i rulluda, eriti siis, kui peenis vahepeal lĂ”dveneb.
  • PĂ€rast seemnepurset tuleb vĂ”tta peenis tupest vĂ€lja enne, kui peenis lĂ”tvuma hakkab, hoides samal ajal sĂ”rmedega kondoomi ÀÀrest kinni, et see peeniselt maha ei libiseks ja spermat tuppe ei satuks.
  • Kasutatud kondoomi vĂ”ib pakkida salvrĂ€tikusse ja panna prĂŒgikasti (WC-potti ei tasu kondoomi visata, kuna see vĂ”ib pĂ”hjustada ummistusi).

Millele tuleb veel tÀhelepanu pöörata kondoomi Ôigel kasutamisel:

  • VĂ”ib juhtuda, et kondoom rebeneb vĂ”i libiseb maha. Riski aitab vĂ€hendada libesti kasutamine. Kasutada tuleb spetsiaalset veepĂ”hist vĂ”i silikooni baasil libestusainet, mitte suvalist kĂ€epĂ€rast kreemi, geeli vĂ”i Ă”li, kuna need vĂ”ivad kondoomi kahjustada. ÕlipĂ”hised libestid ja Ă”lid ei sobi kondoomiga kokku, kuna muudavad kondoomi rabedaks, nii et vĂ€heneb selle kaitsev toime raseduse ja seksuaalsel teel levivate nakkuste osas.
  • Kondoom ei ole korduvkasutuseks.
  • PĂ€rast anaalseksi, mis jĂ€tkub tupekaudse seksiga, tuleb kondoomi vahetada, et vĂ€ltida pĂ€rasooles olevate bakterite sattumist tuppe, kuna need vĂ”ivad pĂ”hjustada pĂ”letikku.
  • Kui kondoom kĂ”igest hoolimata katki lĂ€heb vĂ”i peeniselt maha libiseb, saab soovimatu raseduse vĂ€ltimiseks kasutada SOS-pille. Need toimivad kuni 120 tundi pĂ€rast vahekorda. Mida rutem SOS-pill sisse vĂ”tta, seda kindlam on rasestumisvastane toime. SOS-pille saab apteegist ilma retseptita ja kui kasutada kondoomi rasestumisvastase vahendina, siis vĂ”iks SOS-pille  alati varuks olla. SOS-pillid ei kaitse seksuaalsel teel levivate infektsioonide eest. Kui kondoom „veab alt”, siis on pĂ”hjust lasta kontrollida end ka seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes.
  • Ehkki enamik kondoome on töödeldud libestiga, vĂ”ib libestit alati juurde lisada, eriti on see soovitatav anaalseksi korral.

Sagedased vead kondoomi kasutamisel

  • kondoomi ei kasutata iga vahekorra ajal;
  • kondoomi ei kasutata terve vahekorra vĂ€ltel;
  • suguelundite kokkupuude enne kondoomi pealepanekut;
  • kondoomi mahalibisemine erektsiooni möödudes;
  • kondoomi lekkimine peenise tupest eemaldamisel;
  • suguelundite kokkupuude pĂ€rast kondoomi eemaldamist;
  • kondoomi tipust ei suruta enne paigaldamist Ă”hku vĂ€lja (kondoom puruneb kergemini);
  • kondoomi kahjustusest tingitud rebenemine (mehhaaniline vĂ”i keemiline kahjustus);
  • juhuslike kreemide ja Ă”lide vĂ”i Ă”lipĂ”histe libestite kasutamine.

HÀdaabimeetodid ehk vahekorrajÀrgsed rasestumisvastased vahendid

VahekorrajĂ€rgselt saab hĂ€daabi korras rasestumisest hoidumiseks kasutada SOS-pilli, vaskspiraali vĂ”i 52 mg hormoonspiraali. Ükski nimetatud hĂ€daabimeetoditest ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest.

HÀdaabimeetodite kasutamine vÔib olla vajalik jÀrgmistel juhtudel:

  • seksuaalvahekord toimus rasestumisvastaseid meetodeid kasutamata;
  • kondoom purunes vĂ”i libises maha;
  • pĂ€rast seksuaalvĂ€givalda;
  • ununes enam kui 2 kombineeritud pilli esimesel pillivĂ”tmise nĂ€dalal (pillide unustamisel viimasel pillivĂ”tmisel nĂ€dalal on tĂ”husam jĂ€tta vahele 7-pĂ€evane paus);
  • ununes ĂŒks minipill >12 tunni ettenĂ€htud ajast ja sellele jĂ€rgnevalt 2 ööpĂ€eva jooksul toimus kondoomita seksuaalvahekord.

SOS-pill
SOS-pill on tablett, mida kasutatakse seksuaalvahekorra jĂ€rgselt rasedusest hoidumiseks. See tuleb sisse vĂ”tta esimesel vĂ”imalusel pĂ€rast vahekorda – soovitatavalt esimesel vĂ”imalusel kolme ööpĂ€eva jooksul. SOS-pill vĂ”ib omada toimet ka kuni 5 ööpĂ€eva jooksul pĂ€rast vahekorda. Siiski kehtib ĂŒldreegel, mida varem SOS-pill pĂ€rast kaitsmata vahekorda sisse vĂ”tta, seda tĂ”husam see on. SOS-pille saab osta apteegist ilma arsti retseptita. SOS-pill ei kaitse seksuaalsel teel levivate haiguste eest.
NB! SOS-pilli sage, kuid ohutu kĂ”rvaltoime on menstruatsioonitsĂŒkli hĂ€ire – st menstruatsioon saabub oodatust varem vĂ”i hiljem vĂ”i esineb ebaregulaarset mÀÀrimist.

SOS-pillide tÔhusus ja toimemehhanism
SOS-pilli tĂ”husus sĂ”ltub sellest, kui kiiresti pĂ€rast kaitsmata vahekorda seda vĂ”tta ja missuguses menstruaaltsĂŒkli faasis see toimub. Mida kiiremini pill sisse vĂ”tta, seda tĂ”husam see on. Kui SOS-pilli tarvitada 24 h jooksul pĂ€rast kaitsmata vahekorda, vĂ”ib see olla kuni 99% efektiivne. Hilisema vĂ”tmise korral tĂ”husus vĂ€heneb. Kui kĂ”hkled, kas on mĂ”tet SOS-pilli vĂ”tta vĂ”i ei, siis on soovitatav ikkagi pigem vĂ”tta. SOS-pillil on vĂ€he kĂ”rvaltoimeid ning see vĂ”ib siiski vĂ€hendada tĂ”enĂ€osust soovimatu raseduse tekkeks.
Eestis mĂŒĂŒakse kaht erinevat tĂŒĂŒpi SOS-pille. Ühel juhul on toimeaineks kollaskehahormoon levonorgestreel, teisel juhul kollaskehahormooni retseptorit mĂ”jutav aine ulipristaalatsetaat.

Nende toimemehhanism on erinev, kuid mÔlemad takistavad raseduse tekkimist lÀbi selle, et pÀrsivad
munaraku vabanemist (ovulatsiooni) ning viljastumist. SOS-pill mÔjub ainult siis, kui rasedust ei ole veel tekkinud. Juba tekkinud rasedust SOS-pill ei katkesta ega ka ohusta.

SOS-pillide eelised:

  • Korrektsel kasutamisel vĂ”ib olla vĂ€ga tĂ”hus rasestumisvastane meetod.
  • Saab kasutada pĂ€rast vahekorda.
  • Saab apteegist ilma retseptita.
  • VĂ€ga vĂ€he vastunĂ€idustusi kasutamiseks.
  • HĂ€sti talutav, vĂ€he kĂ”rvaltoimeid.
  • Sobib enamikule naistest.
  • VĂ”ib kasutada rinnaga toitmise ajal.

SOS-pillide puudused:

  • PĂ”hjustab sageli menstruaaltsĂŒkli hĂ€ireid, mis on ohutud ja mööduvad ise.
  • Teised kĂ”rvaltoimed vĂ”ivad olla: peavalu, iiveldus, oksendamine, kĂ”hulahtisus, kĂ”huvalu, puhitustunne.
  • Ei sobi pidevaks kasutamiseks, kuna on kokkuvĂ”ttes kallim ja vĂ€hem tĂ”hus kui muud rasestumisvastased vahendid ning pĂ”hjustab menstruaaltsĂŒkli hĂ€ireid.
  • Toimib ainult teatud aja jooksul pĂ€rast vahekorda.
  • Ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest.

SOS-pilli kasutamine
Eestis saadaolev SOS-pill tuleb sisse vĂ”tta ĂŒhekordselt. JĂ€lgi kindlasti hoolikalt konkreetse pilli kasutusjuhendit. SOS-pill tuleb sisse vĂ”tta esimesel vĂ”imalusel pĂ€rast kaitsmata vahekorda, soovitatavalt 72 h jooksul, kuid see toimib kuni 120 h jooksul pĂ€rast vahekorda. Vahemikud 72 h ja 120 h pĂ€rast vahekorda on ulipristaalatsetaati sisaldav SOS-pill tĂ”husam kui levonorgestreeli sisaldav. SOS-pill on seda tĂ”husam, mida rutem pĂ€rast vahekorda see sisse vĂ”tta.
Kui enne SOS-pilli vÔtmist on toimunud mitu kaitsmata vahekorda, siis peaks SOS-pilli vÔtmine jÀÀma 120 h sisse arvestades esimesest kaitsmata vahekorrast. Kui SOS-pill vÔetakse hiljem kui 120 h pÀrast esimest kaitsmata vahekorda, ei pruugi see enam efektiivne olla.
Kui 12 h jooksul pÀrast SOS-pilli tarvitamist on korduv kaitsmata vahekord, siis tÀiendavat pilli vÔtta pole vaja. Kui jÀrgmine vahekord on hiljem kui 12 h pÀrast SOS-pilli vÔtmist, siis tuleks vÔtta uus SOS-pill.
Vajadusel vĂ”ib SOS-pilli vĂ”tta ka mitu korda ĂŒhe menstruaaltsĂŒkli jooksul, kuid tuleb arvestada, et siis vĂ”ib see olla vĂ€hem efektiivne ning suureneb kĂ”rvaltoimete vĂ”imalus, sh tsĂŒklihĂ€irete esinemine.

Kui menstruatsioon hilineb rohkem kui ĂŒhe nĂ€dala vĂ”rra vĂ”i kui menstruaalvere hulk on ebaharilikult vĂ€ike, tuleks teha rasedustest 3-4 nĂ€dalat pĂ€rast kaitsmata vahekorda. Kui mingil muul pĂ”hjusel kahtled, kas SOS-pill ikka mĂ”jus, vĂ”id alati teha rasedustesti umbes 3-4 nĂ€dalat pĂ€rast SOS-pilli kasutamis. Kui SOS-pille kasutades tekib siiski rasedus, siis pole sellel rasedusele kahjulikku mĂ”ju.
Oluline on silmas pidada, et SOS-pillid ei kaitse seksuaalsel teel levivate nakkuste eest, mistÔttu vajadusel tuleb minna ennast testima seksuaalsel teel levivate nakkuste suhtes.

Levonorgestreeli sisaldava SOS-pilli ĂŒhekordsel tarvitamisel koostoimeid teiste ravimitega ei esine.

Ulipristaalatsetaati sisaldav SOS-pill pole sobiv siis, kui kasutad paralleelselt mingeid muid hormonaalseid rasestumisvastaseid pille ning soovid SOS-pilli kasutada nt selle tÔttu, et unustasid oma peamist hormonaalset rasestumisvastast meetodit korrektselt kasutada (pilli ununemine, plaastri vahetamise hilinemine vms). Ulipristaalatsetaat vÔib vÀhendada teiste hormonaalsete rasestumistasvaste vahendite toimet ning viimased omakorda ulipristaalatsetaadi toimet.


Kellele SOS-pill ei sobi?

  • Äge porfĂŒĂŒria.
  • Allergia vĂ”i ĂŒlitundlikkus toimeaine vĂ”i abiainete suhtes.

Spiraal kui hÀdaabimeetod
Vaskspiraali  vĂ”i 52 mg hormoonspiraali paigaldamine 120 h jooksul pĂ€rast kaitsmata vahekorda mĂ”jub samuti tĂ”husa rasestumisvastase hĂ€daabimeetodina. Toime pĂ”hineb spiraali vĂ”imel takistada viljastumist ja pesastumist. Kui on soov paigaldada spiraal hĂ€daabimeetodina, siis on vĂ”imalik spiraali paigaldamisega samaaegselt vĂ”tta testid sugulisel teel levivate nakkuste osas ja vajadusel vĂ”idakse mÀÀrata profĂŒlaktiline antibiootikum suguhaiguste vastu. Spiraal on hĂ€daabimeetodina vĂ€ga efektiivne ning soovi korral vĂ”ib selle edasi emakasse jĂ€tta. Vaskspiraal on apteegis saadaval retseptita, hormoonspiraali ostmiseks on vajalik retsept, mille vĂ€ljastab arst vĂ”i Ă€mmaemand. Spiraali paigaldab (naiste) arst.

Sterilisatsioon

Steriliseerimine on vÀga tÔhus rasestumisvastane meetod. Naisete puhul seisneb see munajuhade lÀbilÔikamises vÔi eemaldamises. Meeste puhul seisneb see seemnejuhade lÀbilÔikamisel.

Naise sterilisatsioon ehk munajuhade sulgemine toimub narkoosis laparoskoopilise operatsiooni kÀigus. Munajuhad kas lÔigatakse lÀbi vÔi eemaldatakse, harvem vÔidakse munajuhadel asetada kunstlikud sulgurid. Naiste steriliseerimine hakkab mÔjuma kohe.

Mehe sterilisatsiooni (vasektoomia) puhul piisab paiksest tuimestusest, vÀikese ava kaudu munandikoti pinnal suletakse seemnejuhad. Meeste sterilisatsiooni rasestumisvastane efekt saabub umbes kolme kuu pÀrast, mistÔttu tuleb kasutada sel ajal muid rasestumisvastaseid meetodeid.

Kuna steriliseerimine on ĂŒldiselt pöördumatu (st pĂ€rast protseduuri teostamist pole enam vĂ”imalik lapsi saada), tuleb otsus pĂ”hjalikult lĂ€bi kaaluda. Eestis on steriliseerimise eelduseks vajalik vĂ€hemalt ĂŒks jĂ€rgmistest tingimustest:

  • vanus ĂŒle 35 aasta;
  • vĂ€hemalt 3 last juba olemas;
  • Terviseprobleem, mille tĂ”ttu on rasedus vĂ”i sĂŒnnitus eluohtlik vĂ”i on lapse kasvatamine vĂ”imatu vĂ”i on suur risk, et laps sĂŒnnib mingi raske terviserikkega.Steriliseerimine on Eestis reguleeritud Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadusega.

Topeltmeetod

Topeltmeetod on tÔhusaim soovimatust rasedusest ning suguhaigustest hoidumise meetod. See pÔhineb kondoomi ning mÔne vÀga tÔhusa rasestumisvastase vahendi kooskasutamisel:

  • implantaat + kondoom
  • spiraal + kondoom
  • pillid + kondoom
  • plaaster + kondoom
  • tuperĂ”ngas + kondoom

VĂ€ga tĂ”hus rasestumisvastane vahend tagab parima kaitse soovimatu raseduse eest ning kondoom kaitseb lisaks ka suguhaiguste eest. Topeltmeetodit tuleks kasutada igal juhul, kui oled vahekorras uue partneriga vĂ”i kui pole kindlalt teada, et partneril pole suguhaigust. (NB! Suguhaigustel puuduvad tihti vĂ€lised tunnused ja inimesed ei pruugi neist teadlikud olla) Usaldusliku pĂŒsisuhte korral, kui mĂ”lemad partnerid on kĂ€inud testimas suguhaiguste suhtes ning kindlad, et suguhaigusi ei esine, vĂ”ib kondoomist loobuda ning jĂ€tkata ĂŒksnes tĂ”husa rasestumisvastase vahendiga.
Kui kÔhkled, kasuta alati lisaks tÔhusale rasestumisvastasele vahendile ka kondoomi!

EbatÔhusad meetodid

JÀrgmised meetodid on soovimatust rasedusest hoidumisel ebatÔhusad:

  • katkestatud vahekord ehk peenise vĂ€lja tĂ”mbamine enne seemnepurset – vĂ€ike kogus seemnerakke eritub peenisest juba tĂŒkk aega enne seemnepurset ning neist vĂ”ib piisata, et tekiks rasedus; alati ei jĂ”ua inimene piisavalt kiiresti peenist tupest vĂ€lja tĂ”mmata;
  • kalendermeetod ehk pĂ€evade lugemine – ka vĂ€ga regulaarse menstruaaltsĂŒkli korral vĂ”ib arvestamisel eksida ning on palju tegureid, mis vĂ”ivad menstruaaltsĂŒklit nihutada;
  • spermitsiid – vĂ€hetĂ”hus rasestumisvastane meetod, vĂ”ib pĂ”hjustada tupe limaskesta Ă€rritust;
  • tupeloputus – ei kaitse ĂŒldse rasestumise eest, aga vĂ”ib pĂ”hjustada tupepĂ”letikke ja tupekuivust.

NB! Ülalnimetatud meetodid ei ole tĂ”husad rasestumisvastased meetodid. Kui oled kindel, et ei soovi rasedust, tuleks kindlasti kasutada mĂ”nda tĂ”husat rasestumisvastast meetodit (implantaat, spiraal, pillid, plaaster, tuperĂ”ngas). 

KĂŒsi nĂ”u KĂŒsi nĂ”u