Esimene kord

Esimene seksuaalvahekord on teema, mis tekitab inimestes vastakaid tundeid

Esimest korda oodatakse naudingu ja teatud „sotsiaalse staatuse“ saavutamise pĂ€rast, samas tuntakse selle ees ka hirmu. PĂ”hjuseid, miks esimest korda kardetakse on mitmeid: poisid muretsevad eeskĂ€tt enneaegse seemnepurske ja erektsiooni pĂŒsimise pĂ€rast, tĂŒdrukud kardavad paljurÀÀgitud valu esimesest vahekorrast. SĂ”ltumata soost muretsetakse oma keha pĂ€rast ja sellepĂ€rast, kas ollakse ikka piisavalt head seksuaalpartnerid. Samuti vĂ”ib murekohaks osutuda eakaaslaste arvamus. On ÀÀretult oluline, et esimesse vahekorda astutakse alles siis, kui ollakse selle jaoks valmis. IgaĂŒhe eelistusi tuleb austada – ka nende omi, kellel puudub igasugune soov seksuaalelu alustada.

Millal on Ôige aeg seksida?

Ühiskond avaldab noorele inimesele tugevat survet seksuaalelu alustamise osas. Ühest kĂŒljest peetakse „liigvarajast“ seksuaalelu alustamist taunimisvÀÀrseks, samas vanemas eas „sĂŒĂŒtuid“ naeruvÀÀristatakse. MĂ”lemad suhtumised on kahjulikud ja ei oma kohta seksuaalseid Ă”igusi austavas ĂŒhiskonnas. Ehkki keskmiselt alustatakse Eestis  seksuaaleluga keskmiselt 17. aastaselt, pole olemas mingit Ă”iget vanust seksimiseks. On olemas vaid Ă”ige aeg ehk siis, kui inimene tunneb, et ta tĂ”epoolest soovib oma valitud partneriga astuda vahekorda.

Esimene kord kui "sĂŒĂŒtuse" kaotamine

Sageli öeldakse seksuaalelu alustamise kohta „sĂŒĂŒtuse kaotamine“. Seejuures on palju kĂŒsimusi selle kohta, mis asi „sĂŒĂŒtuse kaotamine“ tegelikult on: on see neitsinaha rebenemine, peenise sisenemine tuppe vĂ”i midagi muud? Tegelikkuses on seksuaalne „sĂŒĂŒtus“ lihtsalt mĂŒĂŒt, millega keegi ei peaks oma pead vaevama. Idee sĂŒĂŒtusest loob vÀÀra kuvandi, milles aktiivset seksuaalelu elavad inimesed on kuidagimoodi „sĂŒĂŒdi“, samas kui „sĂŒĂŒtud“ inimesed on „head pailapsed“ vĂ”i isegi „nĂ”rgad“. „SĂŒĂŒtust“ soovitakse korraga nii hoida kui kaotada, mis juhib tĂ€helepanu eemale kĂ”ige olulisemalt kĂŒsimuselt, milleks on see, kas inimene on ĂŒleĂŒldse valmis seksuaalelu alustama. Olgu öeldud, et seksuaalelu alustamine ei tee ĂŒhtegi inimest teisest halvemaks ega paremaks, ning sĂŒĂŒdi vĂ”i sĂŒĂŒtuks mĂ”istetakse inimesi vaid kohtusaalis.

Kas esimene kord on valus?

Üks sagedasemaid muresid seksuaalelu alustavatel tĂŒdrukutel on hirm valusa vahekorra ees. Paljud on sĂ”prade kĂ€est kuulnud vĂ”i internetist lugenud, et nĂ”ndanimetatud neitsinaha ehk hĂŒĂŒmeni rebenemisega vĂ”ivad kaasneda tugevad valud vĂ”i et esimene vahekord vĂ”ib muud moodi ebamugav olla.

Tegelikkuses on tĂŒdrukute kogemused esimese vahekorraga vĂ€ga erinevad ning kaugeltki mitte kĂ”ik pole valusad. Nii mĂ”nelgi tĂŒdrukul ĂŒldse polegi hĂŒĂŒmenit vĂ”i on see juba rebenenud tampooni sisestamise, trenni vĂ”i muu tegevuse kĂ€igus. Samuti on vĂ”imalik tuppe harjutada sĂ”rmedega, mis teeb tulevikus peenise sisestamise lihtsamaks. (NB! Nii sĂ”rmede kui peenise sisestamiseks on esialgu soovitav kasutada libestit).

Ent kĂ”ige olulisem on see, et tĂŒdruk, kes on alustamas seksuaalelu, tunneks end selles olukorras mugavalt. Kui tĂŒdruk ei tunne end mugavalt, siis vĂ”ivad ta lihased minna pingesse, mis teeb vahekorra kas vĂ”imatuks vĂ”i valulikuks. Pingeid aitab leevendada ka piisav eelmĂ€ng (hellitamine, masseerimine ja muud moodi keha erutamine), mis lÔÔgastab ja valmistab tĂŒdruku keha ette seksiks.

Viimaks tuleks meeles pidada, et esimene vahekord ei pea Ă”nnestuma esimesel katsel. Tuleks vĂ€ltida mĂ”tteid nagu „nĂŒĂŒd peab selle asjaga ĂŒhele poole saama“. Pigem tuleks mĂ”elda, et aega on: kui ei Ă”nnestu praegu, siis vĂ”ib alati proovida mĂ”nel teisel ajal. Niimoodi talitades ei pruugi esimene vahekord sugugi valus olla, vaid hoopis hea ja nauditav.

Kuidas see asi kÀib? Kas partneril on hea? Olen ma piisavalt ilus? On mul piisavalt suur?

On terve rida muresid, mis kĂ€ivad lĂ€bi seksuaalelu alustava inimese peast. Seejuures pole vahet, kas tegu on viieteistaastase vĂ”i kahekĂŒmne viie aastase inimesega: on palju asju seksi ja meie enda kehade juures, mis tekitavad ebakindlust. KĂŒllaltki palju on selliseid raamatuid, mis annavad head nĂ”u seksuaalelu parandamiseks ning nĂ”u leiab ka sellelt lehekĂŒljelt, ent pole vaja lugeda lĂ€bi sadu lehekĂŒlgi, et nautida seksi oma partneriga. Ühest kĂŒljest on seks ĂŒks paljudest inimkeha loomulikest tegevustest, mille nii-öelda tegevusjuhis on meile looduse poolt antud. Teisest kĂŒljest pole mingit nĂ”uet ainult instinktide peale lootma jÀÀda: looduse poolt on meile antud ka kĂ”nevĂ”ime! Palju olulisem kui suur kogemus, on vĂ”ime suhelda oma partneriga. SeetĂ”ttu on ka hea alustada seksuaalelu partneriga, keda usaldad, sest see suurendab tĂ”enĂ€osust, et omavahel julgetakse rÀÀkida.

Ole avatud oma partneriga: rĂ”huta talle, et tema arvamused ja eelistused on olulised, kĂŒsi talt, mis talle meeldib ja Ă€ra karda rÀÀkida, mis sulle meeldib. Kui sa ei tea mida teha, siis palu partneril juhendada. Kui te kumbki ei tea, siis saategi katsetada! VĂ”ta teadmiseks, et ka kogenud armastajad alati kĂŒsivad oma partnerite kĂ€est, mida nad eelistavad, sest iga inimese seksuaalsed vajadused on unikaalsed. Lisaks Ă€ra karda jagada komplimente: me oleme kĂ”ik oma keha ja vĂ”imete suhtes natukene ebakindlad ning hea sĂ”na kalli inimese suust aitab seda leevendada mĂ€rgatavalt. Niimoodi on ka vahekorrad palju mĂ”nusamad.

NÔuandeid esimeseks vahekorraks

Esimese vahekorra puhul ei saagi eeldada, et partnerid oleksid tĂ€ielikult ettevalmistatud ja teaksid tĂ€pselt mida nad teevad. Tegelikult ei maksa sellist tĂ€psust sihtida ĂŒhegi vahekorra puhul, sest ĂŒks asi, mis seksi toredaks teeb, ongi tema sundimatus ja reeglipĂ€ratus. Sellegipoolest on mĂ”ningaid nĂ”uandeid, mille jĂ€rgimisest vĂ”ivad kasu saada kĂ”ik, kes on alustamas oma seksuaalelu.

Seksi ainult siis, kui sa seda tĂ”esti tahad – Ära kunagi astu vahekorda sellepĂ€rast, et kellelegi muljet avaldada vĂ”i meeldida. Julge öelda „ei“, kui su partner nĂ”uab seksi ja vĂ”ta teadmiseks, et partner, kes ei austa sinu seksuaalseid eelistusi, ei sobi ka pĂŒsisuhteks.

Tunne ja usalda oma partnerit – Ehkki me kindlasti ei soovi taunida juhusuhteid, vĂ”ib esimese vahekorra puhul olla parem, kui partner on keegi, keda sa tead ja usaldad. See loob vajaliku turvatunde lÔÔgastumiseks ja eeldused avatud suhtluseks.

Tea, et esimene kord ei peagi Ă”nnestuma – Paljudel paaridel kulub mitu katset, et vahekord „Ônnestuks“ (st. et peenis saaks siseneda tuppe). Pole mingit pĂ”hjust, miks esimese katse peaks ilmtingimata lĂ”puni viima: aega proovida on kĂŒll ja veel. Julge katse pooleli jĂ€tta, kui tunne pole enam Ă”ige.

4. Oska kasutada rasestumisvastaseid vahendeid ning kaitsta end ja partnerit sugulisel teel levivate haiguste eest – Piisavad teadmised rasestumisvastastest vahenditest on olulised mitte ainult sellepĂ€rast, et vĂ€ltida soovimatut rasedust, vaid ka selleks, et alandada pingeid. Üks sagedastest muredest seksuaalelu alustamise juures on hirm jÀÀda rasedaks, mida on vĂ”imalik alandada eelneva eneseharimisega. On aina levinum, et seksuaalelu alustada sooviv noor kĂŒlastab eelnevalt noorte nĂ”ustamiskeskust, et saada lĂ€hemalt teada erinevatest kaitsevahenditest ja muust huvipakkuvast. Oluline on ka meelde jĂ€tta, et ainuke rasestumisvastane vahend, mis kaitseb ka suguhaiguste eest, on kondoom. Parima kaitse saad siis, kui kasutad lisaks kondoomile ka mĂ”nda teist tĂ”husat rasestumisvastast vahendit (implantaat, spiraal, pillid, rasestumisvastane plaaster, tuperĂ”ngas), kuivĂ”rd siis oled kindlalt kaitstud nii haiguste kui rasestumise eest. Kondoomist vĂ”ib loobuda ning jÀÀda kasutama ĂŒksnes tĂ”husat rasestumisvastast vahendit, kui mĂ”lemad partnerid on testitud suguhaiguste osas ning negatiivsed ning ollakse monogaamses pĂŒsisuhtes (st seksitakse ainult teineteisega, mitte teiste partneritega). MöödapÀÀsmatu on see, et te usaldate teineteist tĂ€ielikult teatama sellest, kui ĂŒks teist sattub olukorda, kus ta vĂ”is saada mĂ”ne suguhaiguse (nt suhtevĂ€line kaitsmata vahekord).

5. Ära ole purjus – Ehkki alkohol vĂ”ib mingil mÀÀral aidata lÔÔgastuda, ei pruugi selle tarvitamine esimest vahekorda meeldivamaks teha. Pigem on leitud, et need, kes olid oma vahekorra ajal purjus, tundsid ja nautisid seda vĂ€hem. Samuti on suurem tĂ”enĂ€osus, et kaine inimene kasutab kondoomi Ă”igesti.

6. Suhtle oma partneriga – Ole alati valmis kĂŒsima ja vastama, sest see vĂ”imaldab sinul ja su partneril paremini teineteist nautida. KĂŒsimine pole kindlasti mĂ€rk nĂ”rkusest, pigem nĂ€itab see hoolivust ja on vĂ€gagi seksikas.

7. Ära unusta eelmĂ€ngu – Seksuaalelu algul on meil kombeks seksiga kiirustada, mille tĂ”ttu jÀÀb sageli lĂŒhikeseks see osa, mis peaks keha seksiks ette valmistama. Veeda piisavalt aega oma partnerit suudeldes, hellitades, masseerides ja muud moodi erutades. Lase endal vahekorda sisse sulanduda ja Ă€ra mĂ”tle eelmĂ€ngust kui millestki, mida peab lĂ€bima, et jĂ”uda penetratsiooni ehk peenise sisestamiseni tuppe. Pigem naudi iga suudlust ja hellitust nagu muid tegevusi ei olekski ning liigu sedaviisi aeglaselt edasi, kui soovid. EelmĂ€ngul ei ole mingit kindlat kestvust, seega kuula oma keha ja Ă€ra pelga kĂŒsida oma partnerilt, kas ta on valmis jĂ€rgmise sammu astuma.

8. Kasuta libestit – EelmĂ€ngu tulemusena peaks naise tupp olema piisavalt niiske, et peenis saaks probleemideta siseneda, ent sellegipoolest vĂ”ib libestist kasu olla, et teha vahekord veel meeldivamaks. NB! Latekskondoome kasutades on oluline kasutada veepĂ”hist libestit, sest Ă”lipĂ”hise libesti vĂ”i mingite juhuslike kreemidega vĂ”ib kondoom katki minna.

9. VĂ”ta aega peenise sisestamiseks – Eriti kui tĂŒdruk on pole varem tupekaudses vahekorras olnud ja isegi, kui tupp on mĂ€rg, ei pruugi see olla valmis peenise tĂ€ielikuks sisenemiseks. Sisenema peab ettevaatlikult ning selleks peab vĂ”tma aega. LĂŒkake peenis esialgu ainult vĂ€ikeses ulatuses tuppe sisse ning liikuge edasi alles siis, kui tĂŒdruk selle jaoks valmis on. Vajadusel tĂ”mmake peenis vahepeal vĂ€lja ja alles siis proovige sĂŒgavamale liikuda. Oluline on see, et tĂŒdrukul oleks tĂ€ielik kontroll selle ĂŒle kui kaugele ja kui kiiresti peenist edasi lĂŒkatakse.

10. Soovi korral harjuta eelnevalt ĂŒksinda – Keegi ei pea enne esimest vahekorda masturbeerima, ent kui mĂ”te vahekorrast hirmutab, siis vĂ”ib olla kasu sellest, kui eelnevalt Ă”pitakse oma keha tundma ĂŒksinda. Paljud noored masturbeerivad ka siis, kui pole veel lĂ€hiajal kavas seksuaaleluga alustada. Eneserahuldamise kĂ€igus on vĂ”imalik paremini mĂ”ista oma keha reaktsioone seksuaalsetele stiimulitele (nĂ€iteks puudutustele ja fantaasiatele). TĂŒdrukud vĂ”ivad eneserahuldamise kĂ€igus harjutada tuppe peenise sisenemiseks, sisestades esialgu sĂ”rme vĂ”i paar. Soovitatav on eneserahuldamise ja eriti sĂ”rmede sisestamise puhul kasutada libestit.

11. Ära vĂ”ta asja liiga tĂ”siselt – Ei tasu endale liiga kĂ”rgeid ootusi ega nĂ”udmisi seada esimeseks vahekorraks. See on tĂ€iesti normaalne, kui esimene kord pole veel „pĂ€ris see“, mida seksist loodetakse saada. Vahekord ei pruugi lĂ”ppeda orgasmiga ning kogu olukord vĂ”ib veidi kohmakas olla. VĂ”tke asja naljaga ja teadke, et asi lĂ€heb aegamööda ainult paremaks, kuni te olete avatud ĂŒksteise tunnetele ja julgete omavahel suhelda.

Esimene kord samasoolise partneriga

SĂ”ltumata sellest, kas partner on samast soost vĂ”i vastassoost, kehtivad esimesele (ja ka edaspidistele) vahekordadele suuresti samad soovitused. Avatud suhtlus, usaldus ning mĂ”lema partneri Ă”igus otsustada, kas, millal ja kellega ta seksib, on kesksel kohal ka gei- ja lesbisuhetes. Samuti ei saa ĂŒle rĂ”hutada, et enese kaitsmine suguhaiguste eest, kasutades selleks sobilikke vahendeid, on oluline nii heteropaaride, meestega seksivate meeste kui ka naistega seksivate naiste jaoks.

Seks kahe naise vahel

Seks kahe mehe vahel

Teksti koostamisel on palju abi olnud Dorian Soloti ja Marshall Milleri raamatust “I Love Female Orgasm”
*Frottage seisneb lihtsalt oma partneri (ja tema suguelundite) vastu hÔÔrdumises seksuaalse naudingu saamise ja pakkumise eesmĂ€rgil. Seda vĂ”ib teha riietega kui riieteta. Interkruraalne seks on ĂŒhte tĂŒĂŒpi frottage, mis seisneb oma peenise edasi-tagasi lĂŒkkamises partneri reite vahel. Igasuguse hÔÔrdumise puhul on soovitatav kasutada libestit. MassaaĆŸiĂ”li vĂ”ib olla hea, kui soov on ĂŒksteise kehasid teineteise vastu hÔÔruda.

KĂŒsi nĂ”u KĂŒsi nĂ”u