Rasestumisvastane plaaster

• • Väga tõhus rasestumisvastane kaitse

• • Pöörduv – kasutamise saab lõpetada igal ajal, kasutamise lõpetamisel taastub viljakus kiiresti

• • Ei sõltu vahekorrast

• • Sobib enamikule naistest

• • Hästi talutav, vähe kõrvaltoimeid

• • Vähendab menstruatsioonivere hulka ja menstruatsiooniaegset valu

• • Vähendab premenstruaalsündroomi (PMS) kaebusi

• • Võib vähendada väikevaagna põletikulise haiguse teket

• • Kasutatakse polütsüstiliste munasarjade sündroomi, vererohke menstruatsiooni  ja endometrioosi ravis

• • Positiivne toime nahaprobleemide (nt akne) ja liigse karvakasvu korral

• • Tagab regulaarse tsükli

• • Võimaldab menstruatsiooni vahele jätta või edasi lükata

• • Lihtne kasutada

• • Vähendab emakavähi ja munasarjavähi riski

• • Vajab iganädalast meelespidamist

• • Kõrvaltoimeteks võivad olla: iiveldus, ebaregulaarne veritsus, rindade hellus, peavalu, kõhuvalu, meeleolu kõikumine, tupekuivus, suurenenud tupevooluse hulk, kehakaalu kõikumine, vistrikud. Tavaliselt mööduvad kõrvaltoimed iseenesest umbes kolme kuu jooksul. Kui kõrvaltoimed on tugevad või kestavad kaua, tuleks rasestumisvastast meetodit või toimeainet vahetada. Selleks tuleks pidada nõu arsti, ämmaemanda või noortenõustajaga.

• • Tõstab vähesel määral riski venoosse trombemboolia tekkeks (kopsutromb, jalatromb). Tervete noorte naiste puhul, kel pole vastunäidustusi, on trombirisk isegi kombineeritud rasestumisvastaste vahendite kasutamisel siiski madal.

• • Teatud harvaesinevate haiguste või seisundite korral on pillid vastunäidustatud. Vastunäidustuste väljaselgitamiseks tuleks nende vahendite väljakirjutamisel ja retsepti pikendamisel kord aastas küsitleda vastunäidustuste osas ning mõõta vererõhku.

Plaastri kasutamine

Igas pakis on 3 plaastrit. Iga plaaster kleebitakse nahale 7ks päevaks, nii 3 nädalat järjest. Seejärel tuleb 7 päevane plaastrivaba paus. Pausi ajal tekib menstruatsioonitaoline veritsus. 8. päeval alustatakse uue plaastri pakiga. Kindlasti ei tohi plaastrivaba paus venida pikemaks kui 7 päeva.  Uue plaastriga tuleks alustada ka siis, kui veritsus veel kestab. Rasestumisvastane kaitse kestab ka plaastrivaba pausi ajal, eeldusel, et eelnevalt on plaasterid korrektselt kasutatud.
Plaaster kleebitakse puhtale, kuivale kreemitamata nahale. Sobivad kohad on tuhar, puus, alakõht, õlavars. Iga järgmine plaaster tuleks kleepida uuele kohale. Üldjuhul talub plaaster nii higistamist, trennis, duši all, vannis, saunas ja ujumas käimist.
Kui plaaster tuleb lahti rohkem kui veerandi ulatuses, siis see enam rasestumise eest ei kaitse ning tuleks asetada uus plaaster uuele kohale.

Plaastri unustamine

• Kui unustati asetada plaaster tsükli esimesel nädalal, siis tuleb see asetada nahale niipea, kui see meenub. Asetamise nädalapäev on nüüd uus plaastri vahetamise päev. Lisakaitset tuleb kasutada seitse päeva. Kui seksuaalvahekord oli plaastrivabal perioodil, siis on vajalik lisaks ka SOS-pilli kasutamine (sobib levonorgestreeli sisaldav SOS-pill, kuid mitte ulipristaalatsetaati sisaldav SOS-pill).
• Kui plaaster ununeb tsükli teisel või kolmandal nädalal vähem kui 48 tundi, siis tuleb asetada nahale kohe uus plaaster, järgmine plaaster aga oma tavalisel päeval. Lisakaitset pole vaja kasutada.
• Kui plaaster ununeb tsükli teisel või kolmandal nädalal rohkem kui 48 tundi, siis tuleb alustada kohe uut tsüklit, asetades nahale uus plaaster. Muutub plaastri vahetamise päev. Lisakaitset (kondoomi) tuleb kasutada seitse päeva.

Kui on plaanis vahetada rasestumisvastast meetodit, siis tuleb lugeda konkreetse meetodi pakendi infolehelt, kuidas seda teha või küsida juhiseid arstilt või ämmaemandalt. Mõnikord on vajalik tavapärase 7-päevase pausi vahelejätmine ja lisakaitsevahendina kondoomi kasutamine.

Alljärgnevate kaebuste ja sümptomite esinemisel on vajalik koheselt arstiga, noortenõustaja või ämmaemandaga konsulteerida. Loetletud nähtude esinemisel ei ole enamasti tegemist raske haigusega, samas peab arst nende kaebuste põhjuse välja selgitama ja otsustama, kas pillidetarvitamist tohib jätkata (alternatiivse meetodina sobib jätkata nt minipillidega).

• • tugev valu ja/või turse ühes jalas või käsivarres

• • äge valu rinnus

• • tugev õhupuudustunne või veriköha

• • ebatavaliselt tugevad peavalud ja/või kõne- ja nägemishäired

• • käte või jalgade tuimus või nõrkus

• • naha või silmavalgete kollasus

• • kõrgenenud vererõhk ≥160/95 mmHg (korduval mõõtmisel)

NB! Soovitatav valida mõni muu rasestumisvastane vahend, lisanõu saab arstilt, noortenõustajalt või ämmaemandalt.

• • Äge venoosne trombmeboolia (kopsutromb, jalatromb)

• • Venoosne trombemboolia varasemas elus

• • Auraga migreen (kroonilised pulseerivat tüüpi enamasti ühepoolsed peavalud, millega kaasneb ka näiteks nägemishäire, jäsemete nõrkus või tundlikkushäire)

• • Süsteemne erütematoosluupus antifosfolipiidantikehadega

• • Kõrgvererõhktõbi

• • Vererõhuväärtus teadmata (pole mõõdetud)

• • Kehamassiindeks üle 35

• • Üle 35-aastastele suitsetavatele naistele

• • Rasked maksahaigused

• • Suguhormoonidest sõltuvad kasvajad (nt rinnavähk)

• • Pärilik tromboosikalduvus

• • Tüsistustega suhkruhaigus

• • Infarkt, insult

• • Vähem kui 6 nädalat möödas sünnitusest

• • Suure trauma (eriti jalatrauma) ajal mille tõttu on jalg kipsis, on vaja olla lamamisrežiimil või ratastoolis

• • Suure operatsiooni eel ja järel (suured ulatuslikud operatsioonid kõhuõõnes või jalgadel, mille pikkus on üle 30 min ja/või millega seoses tuleb üle 48 h lamamisrežiimil olla)

• • Sümptomaatiline sapikivitõbi (pärast operatsiooni tohib jälle kasutada)

• • Allergia mingi toimeaine või abiaine suhtes

Enne kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist on vajalikud lisauuringud juhul, kui esimese