Nende peamised ülesanded on seemnerakkude ja hormoonide, sealhulgas testosterooni tootmine. Munandid paiknevad peenise all munandikotis ehk skrootumis. Munandid ei pea olema täpselt ühesugused ega paiknema samal kõrgusel. Oluline on pigem teada, millised sinu munandid tavaliselt välja näevad ja tunduvad, et märkaksid uusi muutusi.
Munandid ja munandimanused
Enamikul meestel on kaks munandit. Munandi sees toodetakse seemnerakke ning munandi tagaküljel paikneb munandimanus ehk epididüümis, kus seemnerakud edasi arenevad ja säilivad. Munandimanus võib sõrmede all tunduda pehmema, toruja struktuurina munandi taga – see on normaalne kehaosa.
Munanditest liiguvad seemnerakud edasi seemnejuhadesse ja sealt teistesse suguelundkonna osadesse.
Millised munandid on normaalsed?
Munandite suurus ja kuju võivad inimeseti mõnevõrra erineda. Samuti on tavaline, et üks munand on teisest veidi suurem,
üks munand ripub teisest madalamal, munandid liiguvad sõltuvalt temperatuurist või erutusest kehale lähemale või sellest kaugemale.
Munand peaks katsudes tunduma sile ja üsna tihke, kuid mitte kivikõva, ühtlase konsistentsiga. Oluline on eelkõige märgata muutusi võrreldes sellega, millised sinu munandid tavaliselt on olnud.
Puberteedi ajal munandid suurenevad ning hakkavad tootma rohkem testosterooni ja seemnerakke. Areng ei alga kõigil täpselt samas vanuses ega toimu sama kiiresti.
Milleks on vaja munandikotti?
Munandikott ehk skrootum on naha ja lihaskoe kott, mis ümbritseb ja kaitseb munandeid.
Seemnerakkude normaalseks tootmiseks peab munandite temperatuur olema veidi madalam keha sisetemperatuurist. Munandikott aitab seda temperatuuri reguleerida: külmaga tõmbub see kokku ja munandid liiguvad kehale lähemale, soojaga muutub munandikott lõdvemaks ja munandid liiguvad kehast kaugemale.
Seetõttu võib munandikoti suurus ja välimus päeva jooksul muutuda. See on normaalne.
Kuidas märgata muutusi munandites?
Hea on teada, millised sinu munandid tavaliselt välja näevad ja tunduvad. Kõige lihtsam on neid katsuda sooja duši või vanni ajal või pärast seda, kui munandikoti nahk on lõdvestunud.
Tunneta kumbagi munandit õrnalt sõrmede vahel. Pane tähele, kas võrreldes varasemaga on tekkinud:
- uus tükk või kõvem koht;
- suurenemine või kuju muutus;
- turse;
- raskustunne;
- püsiv valu või ebamugavus.
Munandimanust munandi taga ei tasu segamini ajada kasvajaga – see on normaalne anatoomiline struktuur.
Uut munandis või munandikotis tekkinud tükki ei ole hea ise diagnoosida. Enamik tükke ja turseid ei ole pahaloomulised, kuid nende põhjus tuleks lasta arstil välja selgitada.
Tükk või turse munandikotis
Munandikoti tükkidel ja tursetel võib olla palju erinevaid põhjuseid. Sagedasemad neist on näiteks tsüstid, vedeliku kogunemine munandi ümber või laienenud veenid. Harvem võib muutuse põhjuseks olla munandivähk.
Varikotseele ehk munandikoti veenilaiendid
Varikotseele tähendab munandikoti veenide laienemist. Seda esineb sagedamini vasakul pool ning see võib katsudes tunduda munandi kohal pehmete või keerdunud veenidena.
Paljudel inimestel varikotseele sümptomeid ei põhjusta ja ravi ei ole vaja. Mõnel võib tekkida tuim valu või ebamugavustunne, raskustunne munandikotis, nähtavad või tuntavad laienenud veenid.
Mõnel mehel võib varikotseele olla seotud munandi arengu või viljakusega, kuid varikotseele olemasolu ei tähenda automaatselt viljakusprobleemi. Ravi vajadus sõltub sümptomitest ja konkreetsest olukorrast.
Hüdrotseele ehk vedelik munandi ümber
Hüdrotseele korral koguneb munandi ümber vedelik ja munandikott muutub suuremaks. Turse on sageli valutu, kuid suurema hüdrotseele korral võib esineda raskus- või ebamugavustunnet.
Hüdrotseele ise on tavaliselt healoomuline, kuid uut munandikoti turset tasub arstile näidata, et selle põhjus kindlaks teha.