See toimub tavaliselt orgasmi ajal, kuid orgasm ja ejakulatsioon ei ole täpselt üks ja sama – harvadel juhtudel võib orgasm toimuda ilma nähtava ejakulatsioonita või ejakulatsioon ilma tavapärase orgasmielamuseta.
Ejakulatsiooni kontrollib suuresti närvisüsteem ning selle tekkimises osalevad munandid ja munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre, kusiti ja vaagnapõhjalihased.
Kuidas ejakulatsioon toimub?
Ejakulatsioon toimub kahes põhietapis.
Esmalt liiguvad seemnerakud seemnejuhade kaudu edasi ning segunevad eesnäärme ja seemnepõiekeste eritistega. Nii moodustub seemnevedelik.
Seejärel tõmbuvad vaagnapiirkonna ja peenise ümbruse lihased rütmiliselt kokku ning seemnevedelik väljub kusiti kaudu peenisest. Samal ajal sulgub tavaliselt kusepõie kael, et seemnevedelik liiguks peenisest välja, mitte kusepõide.
Millal toimub esimene ejakulatsioon?
Ejakulatsioonivõime tekib puberteedi jooksul, kui munandid hakkavad tootma seemnerakke ja suguelundkond küpseb. Esimene ejakulatsioon võib toimuda masturbeerimise ajal või une ajal ehk niinimetatud märja unenäona.
Märg unenägu tähendab, et une ajal toimub tahtmatu ejakulatsioon. See on normaalne osa seksuaalsest arengust ning ei tähenda, et inimene oleks tingimata näinud seksuaalset unenägu.
Ka see, kui märgi unenägusid üldse ei esine, on normaalne.
Kui sageli peaks ejakuleerima?
Ei ole olemas kindlat „õiget“ ejakulatsioonide arvu. Mõni inimene ejakuleerib sageli, teine harva ning sagedus võib elu jooksul muutuda.
Samuti ei ole tõendeid selle kohta, et inimene peaks tervise säilitamiseks mingi kindla sagedusega ejakuleerima.
Ejakulatsiooni sagedust võivad mõjutada näiteks seksuaalsoov, masturbeerimine, seksuaalelu, vanus, stress, tervis ja ravimid.
Enneaegne ejakulatsioon
Enneaegseks ejakulatsiooniks nimetatakse olukorda, kus ejakulatsioon toimub korduvalt varem, kui inimene soovib, selle edasilükkamine on raske ning see põhjustab rahulolematust, stressi või probleeme seksuaalelus.
Üksikud korrad, kui seemnepurse toimub soovitust kiiremini, on väga tavalised ega tähenda häiret. Eriti võib seda juhtuda suure erutuse, uue partneri, pikema seksipausi või ärevuse korral.
Kui kiiresti on „liiga kiiresti“?
Seksuaalvahekorral ei ole kindlat normaalset kestust ning ainult minutite järgi ei saa otsustada, kas inimesel on ejakulatsioonihäire.
Meditsiinilisel hindamisel vaadatakse lisaks ejakulatsioonini kuluvale ajale seda, kas inimene suudab ejakulatsiooni kontrollida ning kas olukord põhjustab talle püsivat häiritust või rahulolematust. Enneaegset ejakulatsiooni võivad mõjutada muu hulgas:
- seksuaalse sooritusega seotud ärevus;
- stress;
- suhteprobleemid;
- erektsiooniprobleemid;
- mõned terviseprobleemid.
Kui probleem kordub ja häirib, on olemas erinevaid ravivõimalusi, sealhulgas seksuaalnõustamine, käitumuslikud võtted ning vajadusel ravimid. Sobiv ravi sõltub probleemi põhjusest ja inimese vajadustest.
Hilinenud ejakulatsioon
Hilinenud ejakulatsiooni puhul on seemnepurskeni jõudmine püsivalt väga raske, võtab soovimatult kaua aega või ei õnnestu vaatamata piisavale seksuaalsele erutusele ja stimulatsioonile.
Ka siin ei ole olemas üht kindlat aega, mille järel muutub ejakulatsioon „liiga aeglaseks“. Oluline on see, kas olukord kordub ja põhjustab inimesele või tema seksuaalelule probleeme.
Hilinenud ejakulatsiooni võivad mõjutada näiteks:
- stress ja ärevus;
- suhte- või seksuaalprobleemid;
- mõned antidepressandid ja muud ravimid;
- alkohol ja uimastid;
- diabeet;
- närvisüsteemi haigused või kahjustused;
- mõned operatsioonid.
Kui probleem algas pärast uue ravimi kasutuselevõttu, ei tohiks ravimi võtmist omal käel lõpetada. Ravimi võimalikust mõjust tasub rääkida arstiga.
Kui ejakulatsiooni ei toimu
Olukorda, kus seemnevedelikku ejakulatsiooni ajal üldse ei välju, nimetatakse anejakulatsiooniks. Sellel võib olla erinevaid põhjuseid ning see võib esineda koos orgasmiga või ilma orgasmita.
Kui seemnevedelikku ei välju korduvalt või see on võrreldes varasemaga uus muutus, tasub põhjuse väljaselgitamiseks pöörduda arsti poole.
Retrograadne ehk tagurpidine ejakulatsioon
Retrograadse ejakulatsiooni korral liigub seemnevedelik ejakulatsiooni ajal peenise asemel tagasi kusepõide.
Sellisel juhul võib orgasmitunne olla tavapärane, kuid peenisest väljub väga vähe või üldse mitte seemnevedelikku. Pärast ejakulatsiooni võib uriin olla seemnevedeliku tõttu hägune.
Retrograadne ejakulatsioon ei ole üldjuhul tervisele ohtlik, sest seemnevedelik väljub hiljem koos uriiniga. Küll aga võib see mõjutada viljakust.
Seda võivad põhjustada näiteks mõned ravimid, diabeediga seotud närvikahjustus ning kusepõie või eesnäärme piirkonnas tehtud operatsioonid.
Millal pöörduda arsti või spetsialisti poole?
Ajutised muutused ejakulatsioonis on tavalised ning üksik juhtum ei tähenda tingimata terviseprobleemi.
Arsti või seksuaaltervise spetsialistiga tasub rääkida, kui:
- ejakulatsioon toimub korduvalt oluliselt varem, kui soovid, ning see häirib sind;
- ejakulatsioonini jõudmine on püsivalt väga raske või ei õnnestu;
- seemnevedelikku ei välju enam üldse või väljub võrreldes varasemaga väga vähe;
- ejakulatsioonis on tekkinud püsiv ja seletamatu muutus;
- probleem algas pärast ravimi kasutuselevõttu;
- ejakulatsiooniprobleem mõjutab sinu seksuaalelu, enesetunnet või soovi saada lapsi.
Ejakulatsiooniprobleemid on meditsiinis tavapärased ning nende põhjuseid ja ravivõimalusi saab tervishoiutöötajaga arutada.