See sisaldab seemnerakke ning eesnäärme ja seemnepõiekeste toodetud vedelikke, mis aitavad seemnerakke transportida ja kaitsta. Seemnerakud moodustavad seemnevedelikust ainult väikese osa. Seemnevedeliku välimus, kogus ja konsistents võivad eri inimestel ja ka samal inimesel erinevatel kordadel varieeruda. Ainult seemnevedeliku välimuse järgi ei saa hinnata inimese viljakust.
Sperma ja seemnerakud ei ole sama asi. Igapäevakeeles kasutatakse sõna sperma enamasti seemnevedeliku kohta. Seemnerakud on aga mikroskoopilised sugurakud, mida toodetakse munandites ja mis moodustavad ainult ühe osa seemnevedelikust.
Suurem osa seemnevedelikust pärineb seemnepõiekestest ja eesnäärmest. Need eritised sisaldavad aineid, mis aitavad seemnerakke transportida ja nende elutegevust toetada.
Milline seemnevedelik on normaalne?
Tavaliselt on seemnevedelik valkjas või hallikas ning esialgu üsna paks ja kleepuv. Selle konsistents võib mõne aja jooksul pärast ejakulatsiooni muutuda vedelamaks. Laboratoorses spermaanalüüsis hinnatakse muu hulgas ka seemnevedeliku vedeldumist.
Seemnevedelik võib erinevatel kordadel olla veidi paksem või vedelam, valgem või hallikam või erineva kogusega.
Ajutine muutus ei tähenda tavaliselt, et midagi oleks valesti. Seemnevedeliku kogus ja omadused võivad varieeruda ka päevade lõikes.
Kollakas seemnevedelik
Kergelt kollakas toon võib mõnikord olla normaalne ja ajutine. Seda võivad mõjutada näiteks aeg viimasest ejakulatsioonist, mõned ravimid või muud keha loomulikud muutused. Kollakat värvust võivad aga põhjustada ka põletik või infektsioon.
Kui värvimuutus püsib või sellega kaasneb näiteks valu, kipitus urineerimisel, ebameeldiv eritis või muu vaevus, tasub pöörduda arsti või seksuaaltervise spetsialisti poole.
Kui palju seemnevedelikku peaks tulema?
Seemnevedeliku kogus võib eri ejakulatsioonidel olla erinev. Seda võivad mõjutada näiteks aeg eelmisest ejakulatsioonist ja individuaalsed erinevused. Spermaanalüüsi puhul antaksegi tavaliselt juhis hoiduda ejakulatsioonist mõni päev enne proovi andmist, sest see mõjutab analüüsi tulemusi.
Seemnevedeliku koguse järgi ei saa otsustada, kui palju selles on seemnerakke või kas inimene on viljakas. Mehe viljakuse hindamiseks kasutatakse spermaanalüüsi, kus uuritakse korraga mitut näitajat.
Ka väga väike seemnevedeliku kogus ei tähenda automaatselt haigust. Kui aga seemnevedeliku kogus on võrreldes varasemaga püsivalt oluliselt vähenenud või seda ei välju üldse, tasub sellest arstiga rääkida.
Mis on eelsperma?
Eelsperma ehk preejakulaat on läbipaistev vedelik, mis võib väljuda peenisest seksuaalse erutuse ajal enne ejakulatsiooni. See ei ole sama mis seemnevedelik.
Eelspermas võivad mõnel inimesel siiski olla seemnerakud. Seetõttu võib rasedus tekkida ka siis, kui peenis tõmmatakse tupest välja enne ejakulatsiooni. Katkestatud suguühe ei ole usaldusväärne rasestumisvastane meetod.
Kondoomi tuleks kasutada seksuaalvahekorra algusest peale, mitte alles vahetult enne ejakulatsiooni.
Kas seemnevedeliku välimuse järgi saab hinnata viljakust?
Ei. Seemnerakud on mikroskoopilised ning nende arvu, liikuvust või kuju ei ole palja silmaga võimalik hinnata.
Viljakuse hindamiseks kasutatakse spermaanalüüsi, mille käigus vaadatakse muu hulgas:
- seemnevedeliku kogust;
- seemnerakkude koguarvu ja kontsentratsiooni;
- seemnerakkude liikuvust;
- seemnerakkude kuju;
- vajadusel teisi näitajaid.
Ka üks kõrvalekalle spermaanalüüsis ei tähenda automaatselt viljatust. Euroopa Uroloogia Assotsiatsioon rõhutab, et ükski spermaanalüüsi näitaja üksi ei erista viljakat meest viljatust mehest ning tulemusi tuleb hinnata tervikuna.
Veri seemnevedelikus
Seemnevedelikus olevat verd nimetatakse hematospermiaks. Veri võib muuta seemnevedeliku roosaks või punaseks, vanem veri aga pruunikaks või roostepruuniks.
Enamasti ei ole vere esinemise põhjuseks midagi tõsist ja see võib iseenesest taanduda. Võimalikud põhjused on näiteks infektsioon, põletik, hiljutine meditsiiniline protseduur või vigastus.
Kui märkad seemnevedelikus verd, tasub pöörduda arsti poole, et selle põhjus välja selgitada. Eriti oluline on kontroll, kui veri kordub või kaasnevad valu, veri uriinis, urineerimiskaebused või muud sümptomid.
Millal pöörduda arsti poole?
Seemnevedeliku ajutised erinevused värvuses, koguses või konsistentsis on tavalised.
Arsti või seksuaaltervise spetsialistiga tasub nõu pidada, kui:
- märkad seemnevedelikus verd;
- seemnevedeliku värv või muu omadus muutub püsivalt ning sellega kaasnevad muud kaebused;
- seemnevedelikku väljub püsivalt väga vähe või üldse mitte;
- esineb valu, kipitust urineerimisel või ebatavalist eritist;
- sul on küsimusi oma viljakuse kohta või rasedust ei ole tekkinud pärast vähemalt 12 kuud regulaarset kaitsmata seksuaalvahekorda.