Murdeea muutusi põhjustab munandites toodetav meessuguhormoon (testosteroon). Murdeea muutuste saabumise aeg ja murdeea kestus on igaühel erinev ning osa murdeea muutustest (nt habeme kasv) avalduvad paljudel alles kahekümnendates eluaastates. Kehalist küpsemist soodustavad mitmekesine kehaline aktiivsus, mittesuitsetamine, uimastite vältimine, piisav uni ööpäevas ja tasakaalustatud toitumine.
Murdeea tunnused
Murdeikka jõudmisest annab märku terve rida muutusi välimuses ja kehas. Esmaseks murdeea muutuseks poistel on munandite ja peenise kasv. Sel ajal munandikott suureneb ning muutub tumedamaks. Peenis kasvab pikemaks, laieneb ja muutub tumedamaks. Järgneb karvakasv esmalt peenise juurele. Hiljem järgneb karvade kasv kätele, jalgadele, kaenlaalustesse, peenise ümbrusesse, munandikotile, näole ja rinnale. Näokarvad hakkavad kõigepealt tekkima ülahuulte nurkadest ning põse ülaosast, vuntsid tekivad ülahuule keskossa. Kiire kasvu tulemusena kasvab poiss pikemaks ja kehamass suureneb eeskätt kasvava lihasmassi arvelt. Üsna tavaline on, et rinnanibud ja rinnanäärmed võivad suureneda ja tundlikumaks muutuda ja mõne aja vältel tundlikud olla, see möödub iseenesest mõne aja jooksul. Samal ajal toimub häälemurre – see on tingitud häälepaelte, kõrikõhrede ja -lihaste kasvust ning algab umbes 13–14-aastaselt. Häälemurre võib kesta paar aastat, ent võib toimuda ka oluliselt kiiremini – kummalgi juhul pole tegu haiguse, vaid individuaalsete eripäradega.
Iseeneslikke erektsioone võib poistel tekkida ka imiku- ja väikelapseeas, aga sagedamini murdeeas. Umbes aasta pärast peenise kasvu algust, tavaliselt 12. ja 15. eluaasta vahel, toodetakse munandites üha rohkem seemnerakke ja tekivad magades iseeneslikud seemnepursked e pollutsioonid e “märjad unenäod” – neid esineb kõikidel poistel ja vahel ka täiskasvanutel. Seemnepursked võivad toimuda ka suguelundite stimuleerimisel (vt eneserahuldamine). Kui munandites hakkavad valmima seemnerakud, siis on poiss on viljastamisvõimeline. Ühest seemnerakust piisab munaraku viljastamiseks. Ühes seemnepurskes (2–5 milliliitrit ehk pool kuni üks teelusikatäit) on keskmiselt 80–400 miljonit seemnerakku. Seemnerakk on organismi üks väiksemaid rakke, mis on liikumisvõimeline ja mikroskoobis konnakullese sarnane.
Mehe suguelundid
Mehe välissuguelundid on peenis ja munandikott, seesmised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre.
Mehe välissuguelundid on peenis ja munandikott, seesmised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Loe lähemalt…
Eesnahk on peenisepead kattev liikuv nahavolt. Eesnahal on kaitsefunktsioon, samuti paikneb seal palju närvilõpmeid. Loe lähemalt…
Munandites toodetakse seemnerakke ehk spermatosoide ja meessuguhormooni (testosterooni). Meestel on kaks munandit, mis ripuvad kehast eemal munandikotis, suguti taga. Loe lähemalt…
Munandikotis ehk skrootumis paiknevad munandid. Munandikott paikneb kehast veidi eemal, sest küpsemiseks vajavad seemnerakud kehasisesest jahedamat temperatuuri. Loe lähemalt…
Seemnejuhad, seemnepõiekesed – Valminud seemnerakud liiguvad piki seemnejuha seemnepõiekestesse, kus lisatakse seemnerakkudele nende elutegevuseks vajalikku vedelikku. Seemnejuhad kulgevad munanditest läbi eesnäärme kusitini.
Eesnääre ehk prostata paikneb kusepõie all, seal saavad kokku munanditest tulev seemnejuha ja kusepõiest tulev kusejuha. Eesnäärmes toodetakse samuti seemnerakkudele vajalikku vedelikku. Edasi satub seemnevedelik ehk sperma kusitisse ja seemnepurske e ejakulatsiooni ajal liigub lühikeste pursetena välja.
Erektsioon
Erektsiooni korral täituvad peenises paiknevad käsnataolised 2 korgaskeha verega, mille tagajärjel peenis jäigastub, muutub pikemaks ja suuremaks ning tõuseb kehast eemale, ülespoole. Erektsioonid toimuvad mehel igas eas, seda nii vanadel meestel kui ka väikestel poistel. Erektsioon tekib spontaanselt ehk iseenesest või seksuaalse erutuse korral. Iseeneslikud erektsioonid on normaalne nähtus, mida esineb sagedamini hommikupoole ööd. Erektsioon võib tekkida ja kaduda täiesti ootamatult, mõnikord lausa kohmetust tekitavas olukorras. Erektsiooni nõrgenemist võib põhjustada alkohol, samuti hirm enneaegse seemnepurske või raseduse ees.
Nahk, higi ja rasu
Nahk tunneb ise ja tekitab meis tundeid, ta kaitseb meid ümbritseva eest ja samas ühendab meid sellega. Just nahk on see, mis tunneb teise olendi puudutust ja soojust, ning äratab tundeid. Sõltuvalt sellest, kuidas meid puudutatakse, tunneme rõõmu, iha, uhkust, vastikust või hirmu. Me vajame meeldivaid puudutusi samavõrd kui toitu või und. Sageli annab nahk meile teada, mida tunneme – mõnus soojus, hirmuhigi, tulipunased kõrvad, kananahk. Erinevates kultuurides taluvad inimesed teiste lähedust ja puudutusi erinevalt, sõltub sellest, kuivõrd väärtustatakse inimese õigust väljendada tundeid ja meeleolusid. Nahk mängib tähtsat osa väljanägemises ja enesetundes. Loe edasi…
Kuidas ennast uurida
Suguelundite regulaarsel uurimisel on võimalik oma keha ja selle reaktsioone paremini tundma õppida ning varakult avastada haiguslikke muutusi. Soe vann või dušš teeb läbivaatuse hõlpsamaks. Munandeid võib vaadeda püsti seistes ja näiteks peegli abil, mis võimaldab paremini märgata muutusi nende suuruses. Munandite uurimiseks veeretatakse kordamööda kumbagi munandit pöidla ja nimetissõrme vahel, et hinnata nende suurust, raskust, struktuuri ja võimalikke lisamasse. Seda kõike võib teha ka kahe käega. Munandi otsas võib olla tuntav ovaalne kõrgendik. See on munandimanus ja ka seal paiknevad seemnerakud. Munandid võivad olla üksteisest kuni 20% erineva suurusega. Märgates midagi murettekitavat, tuleb rääkida kindlasti noortenõustajaga või meestearstiga.
Millal pöörduda arsti juurde?
Noortenõustaja/lastearsti/meestearsti poole tuleb pöörduda, kui:
- murdeea käigus ei ole lahenenud võimalik eesnaha kitsenemine
- märgatakse munandite ebaloomulikku suurenemist, tihenemist, valu või muud ebamugavustunnet munandite piirkonnas,
- munandi maht ei ole vastavuses muu kehalise arenguga või on tuvastatav munandite suuruse või raskuse oluline erinevus (st üle 20% erinevus kahe munandi suuruses),
- munandikotis on vaid üks munand või puuduvad need üldse
- 14. eluaastaks ei ole tekkinud munandite ja peenise kasvu,
- munandite kasv tekib enne 9. eluaastat,
- peenisest tuleb verist või mädast eritist,
- ärritav rohke eritis eesnaha all,
- valulik või sagenenud urineerimine,
- valud alakõhus, suguelundites või pärasoole piirkonnas,
- valulik erektsioon ja seksuaalvahekord,
- lööve, haavandid, tüükad või villid suguelunditel,
- suguteede põletiku esinemine partneril.
