Erektsioon tekib sageli seksuaalse erutuse ajal, kuid võib tekkida ka spontaanselt – näiteks une ajal või hommikul ärgates. See on normaalne keha reaktsioon. Erektsiooni tekkimiseks peavad koostööd tegema aju, närvisüsteem ja veresooned. Seetõttu võivad erektsiooni mõjutada nii füüsiline tervis kui ka enesetunne, stress, väsimus ja emotsioonid.
Kuidas erektsioon tekib?
Peenise sees paikneb erektsioonikude ehk korgaskeha. Seksuaalse erutuse korral edastab närvisüsteem signaale, mille tulemusena peenise veresooned laienevad ja korgaskehasse voolab rohkem verd. Samal ajal väheneb vere väljavool peenisest ning peenis muutub suuremaks ja jäigemaks.
Kui erektsiooni säilitavad signaalid vähenevad, vere väljavool suureneb ning peenis muutub jälle lõdvaks. Erektsiooni toimimine sõltub seega muu hulgas närvidest, veresoontest ja verevarustusest.
Erektsioon ei teki ainult seksuaalse erutuse tõttu
Erektsioon võib tekkida ka ilma teadliku seksuaalse mõtte või soovita. Spontaansed erektsioonid on eriti tavapärased puberteedieas, kuid võivad esineda igas vanuses.
Erektsioone tekib tavaliselt ka une ajal. Seetõttu võib peenis olla hommikul ärgates erekteerunud. Öiseid erektsioone kasutatakse vajadusel isegi ühe osana erektsiooniprobleemide põhjuste hindamisel.
Seega ei tähenda erektsioon alati seksuaalset soovi ega valmisolekut seksiks. Keha füüsiline reaktsioon ja inimese soov või nõusolek ei ole üks ja sama asi.
Erektsioon võib olla erinevatel kordadel erinev
Erektsioon ei pea iga kord tekkima sama kiiresti, olema sama tugev ega kestma sama kaua. Aeg-ajalt võib juhtuda, et erektsioon ei teki soovitud hetkel, ei muutu täielikult jäigaks või kaob seksuaalse tegevuse ajal.
See on väga tavaline ega tähenda automaatselt terviseprobleemi. Ajutist erektsiooniraskust võivad põhjustada näiteks stress või ärevus, väsimus, pingeline olukord, liigne alkohol või muretsemine selle pärast, kas erektsioon tekib või püsib.
Üks ebaõnnestunud või nõrgem erektsioon võib omakorda tekitada järgmise korra ees ärevust. Mida rohkem keskenduda mõttele „kas mul läheb kõvaks?“, seda raskem võib olla lõõgastuda ja erutusele keskenduda.
Mis on erektsioonihäire?
Erektsioonihäire tähendab püsivat või korduvat raskust saavutada või säilitada seksuaalseks tegevuseks piisavat erektsiooni. Üksikud korrad, kui erektsioon ei teki või kaob, ei tähenda veel erektsioonihäiret.
Erektsioonihäire võib esineda igas vanuses. Põhjused võivad olla psühholoogilised, füüsilised või mõlema kombinatsioon.
Noorematel meestel võivad olulist rolli mängida näiteks stress, ärevus, suhteprobleemid või seksuaalse sooritusega seotud pinge. Erektsiooniprobleeme võivad mõjutada ka alkohol, suitsetamine ja uimastid.
Füüsiliste põhjuste hulka võivad kuuluda näiteks:
- veresoonte ja südame-veresoonkonna haigused;
- diabeet;
- närvisüsteemi kahjustused või haigused;
- hormonaalsed probleemid;
- mõned ravimid;
- vigastused või operatsioonid.
Püsiv erektsiooniprobleem ei ole seetõttu ainult seksuaalelu küsimus – mõnikord võib see olla märk mõnest muust terviseprobleemist.
Mida saab ise teha?
Kui erektsiooniga tekib raskusi ainult aeg-ajalt, ei ole tavaliselt põhjust muretsemiseks.
Abiks võib olla piisav uni ja puhkus, alkoholi tarvitamise vähendamine, suitsetamisest loobumine, regulaarne liikumine, stressi ja soorituspinge vähendamine, partneriga avatult rääkimine ja seksile liigse „õnnestumise surve“ mitte seadmine.
Kui erektsiooniprobleem algas pärast uue ravimi kasutuselevõttu, tasub sellest arstile rääkida. Retseptiravimi võtmist ei tohiks omal käel katkestada, sest arst saab hinnata, kas probleem võib olla ravimiga seotud ning kas ravi on võimalik muuta.
Püsiva probleemi korral on olemas erinevaid tõhusaid ravivõimalusi. Ravi valik sõltub põhjusest ning võib hõlmata elustiili muutmist, nõustamist või ravimeid.
Kui erektsioon kestab liiga kaua
Harva võib tekkida olukord, kus erektsioon ei taandu. Seda nimetatakse priapismiks.
Eriti ohtlik on vere väljavoolu häirest põhjustatud priapism, sest pikalt peenisesse jäänud veri võib kahjustada korgaskeha ja mõjutada hilisemat erektsioonivõimet.
Kui erektsioon kestab 4 tundi või kauem, pöördu kohe erakorralise meditsiini osakonda. Kiiret abi tuleb otsida ka siis, kui erektsioon ei ole väga valulik – pikaajaline erektsioon vajab meditsiinilist hindamist.
Millal pöörduda arsti poole?
Üksikud erektsiooniraskused on tavalised.
Arsti või seksuaaltervise spetsialistiga tasub rääkida, kui:
- erektsiooni saavutamine või säilitamine on korduvalt raske;
- probleem kestab pikemat aega või hakkab seksuaalelu häirima;
- erektsioonivõime muutub ilma selge põhjuseta märgatavalt;
- probleem algab pärast uue ravimi kasutuselevõttu;
- lisaks on oluliselt vähenenud seksuaalsoov või esineb muid tervisekaebusi;
- erektsiooniga kaasneb valu või peenise uus märgatav kõverdumine.
Erektsiooniprobleemi põhjuse selgitamisel võib arst küsida seksuaaltervise, üldise tervise, ravimite, elustiili ja vaimse enesetunde kohta. Vajadusel tehakse läbivaatus või analüüsid.
Kiiret arstiabi vajab erektsioon, mis kestab 4 tundi või kauem.