#14poleokei

.

Seksuaalse enesemääramise vanusepiir Eestis on ainult 14 ja seda tuleb viivitamatult tõsta, sest täna riskime iga päev sellega, et meie lapsed langevad seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. 14-aastane laps ei ole psühholoogiliselt veel piisavalt arenenud, et mõista seksuaalse enesemääramisega seotud ohte. Täiskasvanu saab pahaaimamatut last kergesti manipuleerida ning panna ta uskuma, et nendevaheline suhe põhineb vastastikusel nõusolekul, kuigi ta tegelikult last seksuaalselt ära kasutab.

Eesti Seksuaaltervise Liit on seisukohal, et inimestevahelistes seksuaalsuhetes on keskse tähtsusega vabatahtlikkus ning partnerite võrdsus omavaheliste suhete üle otsustamisel. Eesti Seksuaaltervise Liit taotleb seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmist 16. eluaastale just võrdväärsuse kui ühe olulise tervete seksuaalsuhete alustala tagamiseks.

Seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmise peamiseks põhjuseks on vajadus kaitsta lapsi – nii poisse kui tüdrukuid – täiskasvanutepoolse seksuaalse ärakasutamise eest. Täna on seksuaalse enesemääramise eapiiriks Eestis kahetsusväärselt endiselt 14 eluaastat. See on üks Euroopa madalamaid ja ei vasta noorte psühhoseksuaalse arengu ning vaimse iseseisvuse saavutamise seaduspärasustele ning noorte vajadustele.

Riik ei pea sekkuma noorte endi vahelistesse intiimsuhetesse. Maailmas on piisavalt kogemusi, kuidas seda asjaolu arvesse võttes saab seadusandlust mõistlikult korraldada.

Teismelise-eas kujuneb inimese seksuaalne identiteet, algab huvi seksuaalsuhete vastu ja saadakse esimesed seksuaalkogemused. Lapse ja teismelise teadmised ja hoiakud seksuaalteemade osas on alles kujunemisjärgus. Aju saavutab täiskasvanueale omase toimimise umbes 20. eluaastate keskpaigaks. Seega tuleb mõista, et lapseealise arusaamad ja hoiakud (identiteet, väärtused, seksuaalõigused, seksuaalsuhtega kaasnevad hüved ja riskid vaimsele ja füüsilisele tervisele ning motivatsioon erinevateks seksuaaltegevusteks) pole võrreldavad täiskasvanutega.

Kui täiskasvanul on seksuaalsuhe endast oluliselt noorema lapsega, peab eeldama ja arvestama, et suhe on kallutatud kõrgemal võimupositsioonil oleva täiskasvanu poole, võimaldades lapsega manipuleerimist ning tema ärakasutamist. Manipuleerimine tekitab nii ohvrile kui ärakasutajale eksliku tunde nõusoleku olemasolust.

Mida noorem teismeline, seda väiksem on arenguline võimekus ära tunda täiskasvanupoolset manipulatsiooni ja ärakasutamist, võimekus reageerida ning abi otsida.

Seksuaalkuriteo tõendamise osas võrdsustab tänane seadus lapsi alates 14. eluaastast täiskasvanutega. 14-aastaselt lapselt eeldatakse, et ta on suuteline tõendama seksuaalsuhte soovimatust. Kui suhte nõusolek oli manipuleeritud, siis kuritegu justkui ei olnudki.

Senised Eesti poliitikute vastuväited seksuaalse enesemääramise vanuse tõstmiseks jätavad arvestamata noore võimekuse juhtunut õigesti määratleda, sellest teavitada ja abi otsida.

Mittetulundusühing Eesti Seksuaaltervise Liit ühendab inimesi, kelle igapäevane töö on nõustada noori kõige erinevamates seksuaaltervise küsimustes ning jagada vastavat informatsiooni ja haridust. Meie enam kui veerandsajandi pikkune kogemus kinnitab, et seksuaalne ärakasutamine ning abita jäämine toob sageli kaasa enesevigastamisi kuni suitsiidini, riskeeriva (seksuaal)tervisekäitumise, sõltuvusainete tarbimise, võimetuse jätkata tööd ja õpinguid ning vägivalla kordumise tulevikus (seda läbi nii ohvri kui vägivallatseja rolli). Pikaajaliste vaimse tervise probleemide – traumajärgne stressihäire, ärevushäired, depressioon jm – kujunemise risk on väga suur. Praegu otsivadki paljud ohvrid abi alles kuid või aastaid pärast juhtumit, põhjuseks erinevad vaimse ja füüsilise tervise või sotsiaalse toimetuleku probleemid.

Vanusepiiri tõstmisega teadvustab riik täiskasvanutele, aga ka noortele endile, et olukordades, kus seksuaalsuhtes on 14–15-aastane laps ning temast palju vanem täiskasvanu, ei ole võimalik eeldada vabatahtlikku suhet. Võimupositsioonide, küpsusastmete ning üldise teadlikkuse erinevus välistavad sellistes suhetes juba iseenesest lapse tegeliku, läbimõeldud nõusoleku ning vabatahtlikkuse.
Seadusemuudatus aitab kaitsta laste õigust kehalisele puutumatusele ning tema füüsilist ja vaimset tervist, annab tänastele ja tulevastele täiskasvanutele selge signaali, et seksuaalsuhted lastega on kindel EI.

UURINGUTEST

MIS ON SEKSUAALVÄGIVALD

Seksuaalvägivald on sunniviisiline seksuaalvahekord või muu seksuaalse iseloomuga tegu, mille alla võib liigitada soovimatu seksuaalse tähelepanu, tahtevastase seksuaalse puudutamise, seksi pealesurumise, vägistamiskatse või vägistamise ning laste seksuaalse väärkohtlemise.

Oluline on meeles pidada, et seksuaalvägivald on kuritegu ning vastutus ja süü seksuaalvägivalla eest lasub alati selle toimepanijal, mitte ohvril!

SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE

Seksuaalne väärkohtlemine on lapse kaasamine seksuaalsesse tegevusse, mille sisust ta ei saa täielikult aru, millele ta ei ole võimeline andma adekvaatset nõusolekut ning mis astub üle seadustest või ühiskonna sotsiaalsetest normidest. Seksuaalne vägivald lapse vastu on võimu, seksuaalsete või muude vajaduste rahuldamise eesmärgil toime pandud seksuaalse sisuga kontaktne või mittekontaktne tegevus täiskasvanu või teise lapse poolt, kes vanuse või arengutaseme poolest on vastutus-, usaldus- või võimusuhetes lapsega.

LASTE JA TEISMELISTE NORMAALNE SEKSUAALKÄITUMINE, MIS EI VAJA ERITÄHELEPANU

LASTE JA TEISMELISTE SEKSUAALKÄITUMINE, MIS VAJAB KOHEST SEKKUMIST

 

SEKS SEADUSLIKUS VÕTMES

Vahekord ilma kõigi osapoolte teadliku nõusolekuta on seksuaalvägivald. See on seadusevastane ning toob kaasa väga tõsiseid tagajärgi.

Teadlik ja vabatahtlik nõusolek on vabatahtlikult ning ilma survestamata loa andmine ükskõik millisele seksuaalsele tegevusele. Enne seksi või muud seksuaalset tegevust peavad kõik asjaosalised selleks andma nõusoleku. Sealjuures on oluline rõhutada, et ükski inimene ei saa ega tohi kunagi eeldada, et keegi annab nõusoleku – pead selles alati olema 100% veendunud.

Kui üks osapooltest pole seksiga nõustunud ja see toimub tema tahte vastaselt, on see kriminaalkorras karistatav.

Kunagi ei või eeldada, et kui keegi on varem mingiks tegevuseks oma nõusoleku andnud, annab ta selle uuesti. Nõusolek on alati ja igas hetkes tagasivõetav ja sellele on vajalik uuesti kinnitust saada. Isegi, kui keegi on millegagi korra nõustunud, peaksid küsima uuesti, sest inimesed võivad meelt muuta – isegi seksi ajal. Nõusolek ühte tüüpi seksuaalseks tegevuseks ei tähenda nõusolekut kõikideks tegevusteks. Näiteks, isegi kui ollakse nõus minema magamistuppa, ei tähenda see automaatselt seda, et ollakse nõus astuma ka seksuaalvahekorda.

„Ei“ ütlemist ei tohiks kunagi võtta mänguna.

„Ei“ tähendab „EI“, mitte „jah“ ega „võibolla“.

“Jah” vastuse puudumine tähendab “ei”.

Nõusolek tuleb anda vabatahtlikult, ilma survestamata. Kui keegi nõustub seksuaalse tegevusega vaba tahte vastaselt siis pole ta tegelikult selleks nõusolekut andnud!

Kui sa pole kindel, mida nõusolek tähendab, vaata all olevat videot. See aitab selgitada, kuidas pead olema kindel, et sinu partner on nõusoleku andnud, tuues paralleele tassi tee valmistamisega.

Teadliku ja vabatahtliku nõusoleku saamiseks peaksite endalt alati küsima need kolm küsimust

 

SEKSILE SUNDIMISE ÕIGUSLIKUD TAGAJÄRJED

Teadlik nõusolek on määratletud kui „kokkulepe“, mille on sõlminud keegi, kellel on vabadus või võime midagi otsustada. Eestis on seksuaalse enesemääramise vanus 14 aastat ehk täisealisel isikul on lubatud seksuaalvahekorda astuda 14aastaste ja vanemate inimestega.

Seks ilma nõusolekuta või kellegi survestamine vahekorraks on käsitletav kui vägistamine või seksuaalne rünnak, olenevalt sellest, kes on seotud ja, mis juhtub. Vägistamise ja seksuaalse vägivalla õiguslikud tagajärjed võivad olla kriminaalteona karistatavad.

Nõusolekuta seksimine võib kaasa tuua kuni 5aastase vangistuse. Kui kuritegu on pandud toime noorema kui 18-aastase isiku suhtes võib järgneda kuni 15-aastane vangistus.

SEKSUAALVÄGIVALLA VÕIMALIKUD TAGAJÄRJED

Iga inimene reageerib traumeerivatele sündmustele erinevalt. Ükskõik, millised sinu tunded peale seksuaalvägivalla kogemist on, see on igal juhul loomulik reaktsioon juhtunule.

Kui oled kogenud seksuaalvägivalda,

  • võid sa tunda end väärtusetuna või ennast vihata;
  • võid sa kaotada enesekindluse, usaldus iseenda ja teiste vastu võib väheneda;
  • võib sul olla raskusi igapäevaeluga toimetulekul;
  • võid sa tunda viha ja sind ümbritsevate inimeste peale kergesti ärrituda;
  • võid tunda end juhtunu tõttu räpase ja häbistatuna;
  • võid sa olla masenduses, endast väljas ja kergesti nutma hakata.

Pea meeles – sina ei tohi ennast toimunus mingil moel süüdistada!

MIDA TEHA SEKSUAALVÄGIVALLA KORRAL?

Seksuaalset väärkohtlemist ei ole alati lihtne seksist eristada. Seksuaalsed ärakasutajad püüavad tihti panna enda ohvreid tundma häbi või vastutust ärakasutamise eest või veenda neid, et see ongi üks armastuse vorm. Mõned väärkohtlejad kaasavad lapsi seksuaaltegevustesse nii mänguliselt, et sa ei pruugi arugi saada, et tegemist on seksuaalse ärakasutamisega.

Kui tunned, et sind on seksuaalselt ära kasutatud, on oluline, et annaksid juhtunust kellelegi teada ja saaksid abi. Avalikustamine võib olla hirmutav, aga see on esimene samm selleks, et saaksid paraneda. Räägi täiskasvanule, keda Sa usaldad ja kellega tunned ennast mugavalt. Mõnikord võib see olla Su ema-isa või mõni teine sugulane, mõnikord õpetaja, nõustaja või ka sõbra vanem. Peamine on, et Sa usaldad seda isikut.

Kui sa pole kindel, kellele rääkida, helista lasteabi numbrile 116 111, kus aitavad sind kriisinõustajad või kirjuta www.lasteabi.ee ning küsi nõu. Seda kõike saad sa teha anonüümselt.

Kui sa tunned, et sind ei usuta

Mis juhtub pärast seda, kui ma olen rääkinud?

Kas ma ei saaks oma sõnu tagasi võtta?

 

KUHU PÖÖRDUDA ABI SAAMISEKS?

Kui seksuaalvägivalla juhtumist on möödas vähem kui 7-8 ööpäeva, soovitame pöörduda alati lähimasse SAKi ehk seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse või helistada ohvriabi kriisitelefonile 116006 abi ja nõu küsimiseks.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused ehk SAKid asuvad neljas Eesti piirkonnas, suuremate haiglate juures:

  • Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus, Sõle 23, Tallinn.
  • Ida-Viru Keskhaiglas, Ilmajaama 12, Kohtla-Järve.
  • Pärnu Haiglas, Ristiku 1, Pärnu.
  • Tartu Ülikooli Kliinikumis, Puusepa 8, Tartu.

Keskused on alati avatud ning abi on tasuta. SAKidesse võivad pöörduda nii naised, mehed kui ka igas vanuses lapsed.

LISAINFO

Kui vajad ise abi või näed, et su sõber vajab, räägi mõnele täiskasvanule, keda usaldad.

Helista lasteabi infotelefonil 116 111.  Numbrile on oodatud kõned, mis on seotud lapsi puudutavate teemadega või kui on  vaja teatada abivajavast lapsest. Lastele ja lastega seotud isikutele antakse nõuandeid, jagatakse teavet ning vajadusel tagatakse info edastamine vastavate spetsialistidele. Kõne on helistajale tasuta ning anonüümne.

Külasta www.lasteabi.ee ning küsi abi. Lastemaja on lapsesõbralik ja erialadevaheline teenus, mida pakume seksuaalselt väärkoheldud laste abistamiseks. Lastemajateenuse osutamiseks töötavad lapse heaolu nimel koos erinevad spetsialistid nagu lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psühholoog ja paljud teised. Lastemajateenuse meeskond hindab lapse tervislikku ja sotsiaalset olukorda ja edasist abivajadust, viib läbi juhtumi lahendamiseks vajalikud uurimistoimingud ning pakub lapsele vajalikku abi. Teenusele saab pöörduda ka lapsevanem või laps ise.

Lastemaja infotelefon on 5854 5498 (E-N 8.00-17.00; R 8.00-15.30)

Naiste tugikeskused www.naisteliin.ee Seksuaalvägivalda kogenud naised ja tütarlapsed saavad nõustamiseks pöörduda naiste tugikeskuste poole. Naiste tugikeskused on avatud peaaegu kõigis Eesti maakondades. Naiste tugikeskuste asukoht ei ole turvalisuse huvides avalik, ühendust saab nendega ööpäevaringselt võtta telefoni ja meili teel. Naiste tugikeskused pakuvad turvalist majutust, juhtumipõhist nõustamist naistele ja tütarlastele, psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat, õigusabi. Kõik teenused on konfidentsiaalsed.

Politsei, telefon 112 www.politsei.ee
Politsei töötab 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas. Politseil on seaduslikud võimalused algatada menetlus, võimalus fikseerida tõendid (koostöös kohtumeedikuga) ja vägivalla toimepanija vastutusele võtta, pakkuda vägivalda kogenule turvalisust ning teavitada abisaamise võimalustest.

 

Seksuaalvägivalla korral saad pöörduda:

Seksuaaltervise kliinikud Tallinnas ja Tartus pakuvad pakuvad arstiabi ja psühholoogilist nõustamist seksuaalvägivalla all kannatanutele. Teenused on konfidentsiaalsed ja tasuta

Noorte nõustamiskeskused
Noorte nõustamiskeskused pakuvad seksuaaltervise teenuseid kuni 26-aastastele (kaasa arvatud) mõlemast soost noortele. Töötajad on saanud väljaõppe seksuaalvägivallaohvrite abistamiseks. Teenused on konfidentsiaalsed ja tasuta.

Ohvriabitöötajad pakuvad emotsionaalset tuge ja jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta. Samuti juhendavad ja abistavad suhtlemisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning teiste ohvrile vajalikke teenuseid osutavate asutustega.

Alaealistele on abiks

Tallinna Perekeskus

Tartu laste tugikeskus

 

Kirja teel saad pöörduda:

 

Abi osutavad ka

  • 646 0770 Lapsemure usaldustelefon E-R 10.00-18.00 www.lapsemure.ee
  • 126 Usaldustelefon (eesti keeles) iga päev 13.00-03.00, www.usaldus.ee
  • 127 Usaldustelefon (vene keeles) iga päev 19.00-23.00
  • 6558 088 Eluliini usaldustelefon (eesti keeles) iga päev 19.00-07.00 www.eluliin.ee
  • 6555 688 Eluliini usaldustelefon (vene keeles) iga päev 19.00-07.00
Küsi nõu Küsi nõu