Seksuaalsus on inimkogemusest lahutamatu osa. Ehkki inimesed kogevad, mĂ”testavad, tunnetavad ja vĂ€ljendavad seksuaalsust erinevalt, sest seksuaalsus ongi suur ja kirju nĂ€htus, mĂ”jutavad seksuaalne ja sooline identiteet ning seksuaalsed kogemused meid kĂ”iki. Nauding, minapilt, keha, uudishimu, suhted, avastamine, jĂ€rglaste saamine, hormoonid, piirid, tunded, meeled, mĂ”tted – neid ja veelgi enam mĂ€rksĂ”nu ĂŒtlevad inimesed, kui kĂŒsida, mis nende jaoks seostub seksuaalsusega. Seksuaalsuses ongi koos nii kehalised, emotsionaalsed, kultuurilised kui sotsiaalsed (ja muudki) aspektid. Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid mĂ€rksĂ”nu ja seoseid ja see on igati loomulik ja tore, sest mitmekesisus on ĂŒks lĂ€biv mĂ€rksĂ”na, mis seksuaalsust tĂ€histab.
Ka seksuaalse arengu tempo ja teekond on igal inimesel erinev ning ei ole ainsat ja ĂŒhtset mustrit, kuidas areng toimuma peaks vĂ”i millised peatused inimene oma teekonnal lĂ€bima peaks. MĂ”ned inimesed armuvad, mĂ”ned mitte, mĂ”ned soovivad kogeda seksuaalseid kogemusi teiste inimestega, mĂ”ned vaid iseendaga ja mĂ”ned ĂŒldse mitte, mĂ”ned inimesed soovivad lapsi, mĂ”ned mitte. KĂ”ik inimesed on erinevad, kĂ”ik inimesed on imelised. Oluline on, et seksuaalsuse teekond oleks turvaline ning vaba sunnist ja vĂ€givallast.
Seksuaalsusest rÀÀkimine teismeeas
Seksist ja seksuaalsusest rÀÀkimine vÔib mÔnikord keeruliseks osutuda. Siin on mÔned vihjed, mis vÔivad aidata jutuga algust teha.
Kellega rÀÀkida? KĂ”ige parem on rÀÀkida inimesega, keda usaldatakse ja kellega koos ennast hĂ€sti tuntakse. Selliseks inimeseks vĂ”ib olla nĂ€iteks sĂ”ber vĂ”i lĂ€hisuhtepartner â kuid see peab olema keegi, kes usalduslikke teemasid oskab vajaduse korral saladuses hoida. Ka ema, isa vĂ”i mĂ”ni kaugem tuttav vĂ”i sugulane vĂ”ivad olla inimesed, kelle poole oma kĂŒsimuste ja muredega pöörduda. Vanemad vĂ”ivad olla ĂŒllatavalt avatud seksuaalsuse teemadel rÀÀkides. Isegi kui nad ei oska mĂ”nele kĂŒsimusele vastata, on ĂŒsna tĂ”enĂ€oline, et nad vĂ€hemalt teavad, kust vastuseid otsida.
MÔnikord on turvalisem rÀÀkida tÀiesti vÔÔra inimesega, kes on harjunud kuulama noorte muresid ja aitama, nÀiteks noortenÔustajaga, arstiga, kooliÔega vÔi Ôpetajaga. Kui soovitakse nÀiteks kontrollida ennast seksuaalsel teel leviva nakkuse suhtes vÔi saada nÔu rasedusest hoidumise kohta, siis ongi noortenÔustaja just tÀpselt see Ôige inimene, kellega oma muresid arutada.
Kus ja millal rÀÀkida? Vestlemiseks tuleb valida aeg ja koht, kus on vĂ”imalik segamatult olla. Hea on vestluspartnerile öelda, et plaanis on rÀÀkida millestki olulisest ja selleks piisavalt aega varuda. Oluline on tabada Ă”ige hetk â kui vestluspartneril on aega ja ta ei kiirusta mĂ”nele muule kohtumisele vms.
NoortenĂ”ustaja vĂ”i arsti vastuvĂ”tule minnes on hea aeg eelnevalt kokku leppida. Paljudes noorte nĂ”ustamiskeskustes on ka nn drop-in vastuvĂ”tud, kuhu ei pea eelnevalt end registreerima ja mis sobivad just kiireloomulise kĂŒsimuse vĂ”i murega pöördumiseks.
Mida öelda? Kui tuntakse kartust vÔi hÀbi, siis ehk ongi parim alustada nÀiteks sellest, et öelda kuulajale, et tuntakse end ebamugavalt. See valmistab jÀrgnevaks ette ka kuulaja. Kui olla lihtsalt aus ja rÀÀkida pÔhilisest, siis aitab ka vestluspartneril kÔige paremini kuulata ja aidata.
