Seksuaalsus ja seks

Sellel lehel saad lugeda erinevate teemadega kohta, mis on seotud seksuaalsusega.

Seksuaalsus on iga inimese loomulik osa. Seksuaalsus hõlmab seksuaalkäitumist ehk seksuaalsuse väljendamist, sooidentiteeti ja soorolle, seksuaalset orientatsiooni, erootikat ja naudingut, lähedust ja järglaste saamist. Seksuaalsust kogetakse ja väljendatakse oma mõtetes ja tunnetes, unistustes ja uskumustes, hoiakutes ja väärtustes, käitumistes ja harjumustes, erinevates rollides ja suhetes. Seksuaalsus hõlmab ka inimese soove, vajadusi ja ihasid ning nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimeid.

Kuigi seksuaalsus on mitmetahuline, hõlmates kõiki loetletud aspekte, võib inimene kogeda oma seksuaalsust eri eluperioodidel ja erinevates olukordades erinevalt. Näiteks teismelisena võib tähtsaim olla oma seksuaalsuse mõistmine (seksuaalse identiteedi otsingud), hilisemas vanuses aga lähisuhetega ja lastesaamisega seotu. Seksuaalsus on inimesele omane, sõltumata sellest, kas ta tegeleb seksuaalsete tegevustega või mitte.

Seksuaalsus väljendub inimese tunnetes, mõtetes ja kehas. Igaüks saab ise otsustada oma seksuaalsusega ja seksiga seotu üle – nt mida peale hakata oma kehas tekkivate seksuaalsete reaktsioonidega või seksuaalihaga? Kuidas käituda armununa? Kui lähtuda otsuste langetamisel vaid oma kehast, siis ei erine inimese seksuaalkäitumine oluliselt mistahes kehalisest tegevusest. Kui lähtume vaid oma tunnetest, siis võidakse erinevaid olukordi hinnata ebatõepäraselt ja langetada otsuseid, mida hiljem kahetsetakse. Seega tuleks seksuaalsusega seotud otsuste langetamisel arvestada oma keha ja tundeid, kuid usaldada ka oma mõtlemisvõimet.

Lühidalt, seksuaalsus = tunded + mõtted + keha

Peatüki koostamisel on kasutatud Soome lastepsühhiaatri, teaduskirjaniku ja koolitaja Raisa Cacciatore mõtteid.

Seksuaalsuse trepiastmed

Seksuaalne eneseavastus on midagi, mida me kõik elu jooksul läbime. See hakkab juba imikueas, mil õpime nautima erinevaid tajusid, ning on reeglina intensiivsem teismeliseeas. Ka täiskasvanueas võib palju oma seksuaalsuse juures veel avastada.
Meie kõigi seksuaalsus avaldub natukene erinevalt ning keegi meist ei peaks seksuaalsust väljendama viisil, mis temale ei sobi. Seejuures tasuks rõhutada, et seksuaalsus hõlmab palju enamat kui lihtsalt seksi: ka näiteks igatsemine, hoolimine, imetlemine ja armastamine on osa meie seksuaalsusest. Seksuaalsus on seotud meie ihade ja nende täitmisega, ent seksuaalsed on ka need, kellel ihad puuduvad. Seksuaalsus on osa meist kõigist, sõltumata vanusest, isiklikest suhetest ja seksuaalsest aktiivsusest. Seksuaalsus on meie loomulik osa, kuidas iganes ta ka ei väljendu.

Seksuaalsuse trepp on kujund, mis aitab kirjeldada meie isiklikku teekonda oma seksuaalsuse avastamises. Samas ei pea seksuaalsest eneseavastamisest mõtlema kui trepist, vaid võib valida mõne endale sobivama väljendusviisi.

Seksuaalsuse trepi iga aste kujutab endast seda, kuidas me oleme valmis oma seksuaalsust väljendama. Samm edasi ei tähenda ilmtingimata sammu paremuse suunas: see tähendab lihtsalt seda, et oleme valmis oma seksuaalsust väljendama uutel viisidel. Näiteks võib olla samm edasi see, kui poiss soovib suudelda kaaslast, kellega on eelnevalt käest kinni hoitud. Oluline on aga meelde jätta, et meie kõigi trepid on erinevad ning me kõik läbime neid vaid endale sobivas ulatuses endale sobival kiirusel. Meie isiklik seksuaalsuse trepp võib omada palju rohkem või palju vähem astmeid kui mõne teise inimese seksuaalsuse trepp, sest meie valmisolek uuteks avastusteks ja seksuaalseks väljenduseks ongi erinev. Näiteks võib mõni inimene olla valmis seksiks 16-aastaselt, mõni teine alles 24-aastaselt. Mõni inimene aga ei pruugi kunagi soovida seksuaalvahekorda. Kõikide nende inimeste seksuaalsuse trepp näeb natukene erinev välja, aga nad kõik on omavahel võrdsed. Oluline on käia vaid mööda enda treppi vastavalt enda valmisolekule ja mugavustundele. Mitte keegi ei tohiks tunda end sunnituna astuma järgmist sammu oma eneseavastuses, et vastata teiste ootustele või nõuetele. Samuti pole õiget vanust mõne sammu astumiseks. Inimene võib avastada oma seksuaalsust ka veel hilises täiskasvanueas ja selles pole midagi imelikku.

Selleks, et saada selgem pilt sellest, kuidas üks seksuaalsuse trepp välja võib näha, toome välja nö. klassikalise trepi. Kindlasti ei tohiks selle teksti lugeja tunda, et tema trepp peab vastama klassikalisele trepile: julgustame kõiki mõtlema välja oma treppe ja neid mööda käima, kui soov tekib.

I aste: Paljude jaoks kujutab esimene trepiaste seda aega, mil mõistame, et meie vanemad moodustavad paari: see on aeg, mil mõistame inimestele loomulikku kiindumust teineteise vastu.

II aste: Teise astmena võib välja tuua näiteks iidoliarmastust, mis on aeg, mil meil on kombeks armuda mõnda enda eeskujusse, olgu selleks näiteks lemmiklaulja või –näitleja.

III aste: Iidoliarmastusele võib järgneda aeg, mil armume inimestesse meie ümber: klassikaaslased, mängukaaslased jne. Reeglina ei julgeta seda armastust kohe väljendada, vaid hoitakse seda tükk aega südames, isegi aastaid.

IV aste: Armastus meile lähedaste inimeste vastu võib olla nii tugev, et astume järgmise sammu ning räägime sellest armastusest sõpradega.

V aste: Kui oleme armastusest rääkinud sõpradele, siis järgmine samm võib olla see, et julgeme oma imetletud inimesele armastust avaldada. Pole ebatüüpiline, et armastust avaldatakse enne seda, kui sõpradele räägitakse.

VI aste: Sageli on esimene viis, kuidas me oma kiindumust füüsiliselt väljendame käest kinni hoidmine.

VII aste: Käest kinni hoidmisele võib järgneda suudlemine, kui mõlemad partnerid seda soovivad.

VIII aste: Suudlemisele võib omakorda järgneda kaisutamine, kui seda soovitakse.

IX aste: Klassikalise trepi viimaseks astmeks loetakse aega, kui inimene tunneb, et ta on valmis astuma seksuaalvahekorda. Valmisolek seksiks ei tähenda seda, et inimene kohe hakkab seksima: oluline on mõelda selle üle, millal seda soovime teha. Ehkki seda sammu loetakse viimaseks sammus klassikalises trepis, ei pruugi see tegelikult olla lõpp meie seksuaalsetele avastustele. Samamoodi ei pruugi valmisolek seksiks olla kõigi seksuaalse eneseavastuse osa.

Seksuaalsusest rääkimine teismeeas

Hea on saada vastuseid oma küsimustele, mis puudutavad inimese seksuaalsust. Oma küsimustele vastuste leidmine aitab lapsel ja noorel kasvada terveks ja küpseks seksuaalseks isiksuseks. Samas võib seksist ja seksuaalsusest rääkimine mõnikord keeruliseks osutuda. Siin on mõned vihjed, mis võivad aidata jutuga algust teha.

Kellega rääkida? Kõige parem on rääkida inimesega, keda usaldatakse ja kellega koos ennast hästi tuntakse. Selliseks inimeseks võib olla näiteks sõber või lähisuhtepartner – kuid see peab olema keegi, kes usalduslikke teemasid oskab vajaduse korral saladuses hoida. Ka ema, isa või mõni kaugem tuttav või sugulane võivad olla inimesed, kelle poole oma küsimuste ja muredega pöörduda. Vanemad võivad olla üllatavalt avatud seksuaalsuse teemadel rääkides. Isegi kui nad ei oska mõnele küsimusele vastata, on üsna tõenäoline, et nad vähemalt teavad, kust vastuseid otsida.

Mõnikord on turvalisem rääkida täiesti võõra inimesega, kes on harjunud kuulama noorte muresid ja aitama, näiteks noortenõustajaga, arstiga, kooliõega või õpetajaga. Kui soovitakse näiteks kontrollida ennast seksuaalsel teel leviva nakkuse suhtes või saada rasestumisvastast nõu, siis ongi noortenõustaja just täpselt see õige inimene, kellega oma muresid arutada.

Kus ja millal rääkida? Vestlemiseks tuleb valida omaette aeg ja koht, kus on võimalik segamatult olla. Hea on vestluspartnerile öelda, et plaanis on rääkida millestki olulisest ja selleks piisavalt aega varuda. Oluline on tabada õige hetk – kui vestluspartneril on aega ja ta ei kiirusta mõnele muule kohtumisele vms.

Noortenõustaja või arsti vastuvõtule minnes on hea aeg eelnevalt kokku leppida. Paljudes noorte nõustamiskeskustes on ka nn drop-in vastuvõtud, kuhu ei pea eelnevalt end registreerima ja mis sobivad just kiireloomulise küsimuse või murega pöördumiseks.

Mida öelda? Kui tunda kartust või häbi, siis ehk ongi parim alustada näiteks sellest, et öelda kuulajale, et tuntakse end ebamugavalt. See valmistab järgnevaks ette ka kuulaja. Seejärel tuleb rääkida oma lugu nii lihtsalt kui võimalik või esitada oma küsimused, takerdumata liigsetesse üksikasjadesse ja kaldumata peamiselt kõrvale. Kui olla lihtsalt aus ja rääkida põhilisest, siis aitab ka vestluspartneril kõige paremini kuulata ja aidata.

Küsi nõu Küsi nõu