Seksuaalõigused

Seksuaaltervis on tihedasti seotud seksuaalõigustega, mis on osa kõigile kehtivatest inimõigustest.

Seksuaalõigused on järgmised:

● õigus olla ise – teha ise otsuseid oma keha osas, ennast väljendada, olla positiivse suhtumisega seksuaalsusesse, valida ise oma partnerit, otsustada ise suhtesse astumise, abiellumise ning laste saamise osas;
● õigus otsustada kas olla seksuaalselt aktiivne või mitte;
● õigus naudingule;
● õigus teada – saada laiapõhjalist seksuaalharidust – omada teadmisi seksuaalsusest, rasestumisvastastest meetoditest, seksuaalsel teel levivatest haigustest ning oma seksuaalõigustest;
● õigus ennast kaitsta ja olla kaitstud – soovimatu raseduse, seksuaalsel teel levivate haiguste ning seksuaalvägivalla eest;
● õigus nõustamisele ja terviseteenustele, mis on konfidentsiaalne, kättesaadav, kvaliteetne ja noortesõbralik;
● õigus osaleda noortele suunatud programmide planeerimisel ja mõjutada otsuseid;
● õigus kasutada rasestumisvastaseid vahendeid;
● õigus rasedust turvaliselt katkestada;
● õigus turvaliseks raseduseks.

Seksuaalõiguste rakendamine tähendab ühtlasi kohustust austada ka teiste inimeste seksuaalõigusi – ühe inimese õigused ei saa realiseeruda läbi sunduse ja vägivalla teise
inimese suhtes.

Noorte seksuaalõigused

Noortel, samamoodi nagu täiskasvanutel, on seksuaalõigused, mis kuuluvad inimõiguste hulka.
Üheks põhjuseks, miks noorte seksuaalõigusi mõnikord ei tunnustata, on väärarusaam, et noored ei ole või ei peaks olema seksuaalsed, välja arvatud abielus olevad noored. Teiseks, noorte seksuaalõiguste tunnustamisel on üks põhilisemaid väljakutseid see, kuidas leida tasakaal: ühelt poolt noorte õigus olla kaitstud kahjustavate ja arengut häirivate kogemuste eest ning teisalt, õigus osaleda ja võtta järk-järgult vastutus oma seksuaalõiguste realiseerimise eest. Mõnikord esineb vastuseisu noorte seksuaalõiguste suhtes, kuna arvatakse, et noored ei ole võimelised ise otsustama oma seksuaalsuse üle ning nendes küsimustes peaksid otsustama vanemad. Iga noor areneb siiski talle omases tempos ja raske on välja tuua üldkehtivat vanust, mil kõik noored peaksid saama teatud õigused (nt konfidentsiaalsuse tervishoiuteenuste kasutamisel) või mil teatud kaitsvad sätted kaotavad tähtsuse. Seetõttu tunnustavad mitmed autoriteetsed rahvusvahelised organisatsioonid lähenemisviisi, mille kohaselt tasakaal noore kaitse ja iseotsustamisvõime vahel sõltub igal individuaalsel juhul noore arenevast võimekusest enda seksuaalsusega seotud otsuseid langetada.

Rahvusvaheline Pereplaneerimise Föderatsiooni  (2011) järgi on noorte seksuaalõigusteks:

  1. Õigus võrdsele kohtlemisele
    Kõikidel noortel on võrdsed õigused, sh seksuaalõigused. Kedagi ei tohi kohelda diskrimineerivalt lähtuvalt inimese seksuaalsusest, soost, seksuaalsest identiteedist (sh seksuaalsest orientatsioonist), vanusest, usutunnistusest, rahvusest, kodakondsusest, HIV-staatusest, puudest või mistahes muust seisundist.
  2. Õigus osalusele
    Noortel on õigus aktiivselt ja vabalt osaleda otsuste tegemises, mis puudutavad nende elu ja mõjutavad ühiskondlikke muutusi.
  3. Õigus elule ja turvalisusele
    Kõikidel noortel on õigus elule ja vabadusele, ning õigus olla vaba kahjustavatest tegevustest. See hõlmab noorte õigust väljendada oma seksuaalsust olles vaba sunnist ja vägivallast. Kedagi ei tohi ahistada, kahjustada, karistada või tappa lähtuvalt tema seksuaalkäitumisest, sooidentiteedist või seksuaalsuse muul moel väljendamisest, samuti ei või kedagi kahjustada perekonna au kaitsmise eesmärgiga. Eriti peavad noored vallalised naised, HIV-positiivsed, homo- ja biseksuaalsed, interseksuaalsed ja transsoolised noored olema kaitstud kahjustamise ja karistamise eest.
    Lastel ja noortel peab olema kaitse igat liiki ärakasutamise ja kahjustamise eest, eriti seksuaalse ärakasutamise, lasteprostitutsiooni, lastega kaubitsemise, sunniviisiliste seksuaaltoimingute ja lastepornograafiasse kaasamise eest. Kahjustavaid traditsioone nagu naiste suguelundite ümberlõikamine, sundvanemlus ja sundabielud tuleb käsitleda noorte seksuaalõiguste kaitse vaatenurgast.
  4. Õigus privaatsusele
    Kõikidel noortel on õigus privaatsusele ja õigus teha autonoomseid otsuseid oma seksuaalsuse kohta privaatselt. Noortel on õigus otsustada kas, millal, kuidas ja kellega jagada informatsiooni oma seksuaalsusega seotud valikute osas. See annab privaatsuse ja konfidentsiaalsuse seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuteenustes. See annab privaatsuse ja konfidentsiaalsuse noore seksuaalkäitumist, seksuaalset orientatsiooni, HIV-staatust, kontratseptsiooni kasutamist, suguhaigusi, rasedust või aborti puudutava teabe osas.
  5. Õigus isiklikule autonoomiale ja õigus olla tunnustatud kui indiviid seaduse silmis
    Kõikidel noortel on õigus vabalt otsustada enda seksuaalsusega seotud küsimustes ja kogeda oma seksuaalsust ja sugu nauditaval moel. Seksuaalõigusi võib demokraatlike riikide seadustes piirata vaid juhul, kui on vaja tagada üldine ühiskonna heaolu või tervis või kui on vaja kaitsta inimeste õigusi või vabadust. Iga noorte seksuaalõiguste piirang peab olema mitte-diskrimineeriv, sh vanusepiirang.
  6. Õigus mõttevabadusele ja oma mõtete väljendamisele
    Kõikidel noortel on õigus oma seksuaalsusega seonduvaid mõtteid, seisukohti, vajadusi ja soove väljendada sõltumata domineerivate kultuuriliste tavadega või poliitiliste ideoloogiatega seotud piirangutest. Kõikidel noortel on õigus avastada oma seksuaalsust ja peaks olema võimalik unistada ja fantaseerida, vabatahtlikult väljendada oma seksuaalsust ilma hirmu, häbi või süütundeta, samal ajal tunnustades teiste inimeste seksuaalõigusi.
  7. Õigus tervisele
    Kõikidel noortel on õigus parimale kehalisele ja vaimsele tervisele, sh seksuaal- ja reproduktiivtervisele. Noortel on õigus olla kaitstud nende sotsiaalsete, keskkonnaga seotud ja majanduslike tegurite eest, mis on seotud halveneva tervisega.
  8. Õigus teadmistele ja haridusele
    Kõikidel noortel on õigus haridusele ja teabele, sh laiapõhjalisele, sootundlikule ja seksuaalõigusi tunnustavale seksuaalharidusele.
  9. Õigus otsustada abiellumise ja laste saamise üle
    Kõikidel noortel on õigus otsustada, kas, kuidas ja kellega abielluda ja lapsi saada, ja seda keskkonnas, mis tunnustab erinevaid perekonnatüüpe.
  10. Õigus oma õiguste toetamisele
    Valitsused peavad austama, kaitsma ning täitma kõiki noorte seksuaalseid õiguseid. Austus tähendab, et valitsus ei reguleeri seda, kuidas ja millal peaksid noored oma õigustest tuge saama. Kaitse tähendab, et valitsus võtab kasutusele meetmeid, millega noorte inimõiguseid täidetakse. Täitma tähendab, et valitsus peab looma seadusi ja programme, mis aitaksid noortel inimestel oma seksuaalsust mõista.

Allikas:
International Planned Parenthood Federation. Exclaim! Young People’s Guide to ‘Sexual Rights: An IPPF declaration. IPPF, 2011.

Nõusolek

Nõusoleku (inglise keeles consent) all mõistetakse seksuaalsuse ja seksuaalsete tegevuste kontekstis seda, et kõik seksuaalsed tegevused (seksuaalse sisuga kommentaarid, puudutamine, suudlemine, kallistamine, seksuaalvahekorras olemine jne) peavad toimuma kõigi osapoolte nõusolekul ja heakskiidul. Ükski tegevus ei tohi toimuda vastu tahtmist või vägivalla ja sunni mõjul. Nõusolek on oluline, sest eristab seksi seksuaalsest ärakasutamisest. Ainult soovitud seksuaalsed tegevused pakuvad naudingut. Vastu tahtmist tehtud tegevused on seksuaalne ahistamine või kuritarvitamine.  Nõusoleku saamine mingiks tegevuseks annab kindlustunde, et su partner tõesti seda soovib. Nõusoleku mittesaamine või mitteküsimine jätab alati võimaluse, et partner ei soovi sellist seksuaaltegevust ja ei julge seda öelda. Ilma nõusolekut saamata, ei tohiks läbi viia ühtegi seksuaalse sisuga tegevust. Pea meeles, et erinevatel inimestel on erinevad piirid – mis on ühe jaoks tavapärane ja meeldiv tegevus, on teise jaoks vastuvõetamatu. Teiste inimeste piire peab austama ning mitte sundima neid vastu tahtmist ületama.

  • Nõusolek peab olema selgelt välja öeldud – nõusolek ei ole ainult “ei” või keeldumise puudumine.
    Näide nõusoleku küsimisest ja nõusolekust–
    A: “Kas suudleme?”
    B: “Jah, ma tahan sinuga suudelda!”
  • See peaks olema entusiastlik – ebalev nõusolek võib tähendada, et isikut survestati või ta kartis keeldumisega kaasnevaid tagajärgi.
    Näide nõusolekust –
    “Oh, ma nii meeletult tahan sinuga suudelda”
    Näide olukorrast, kus nõusolek pole kindel –
    “Mina ei tea, ma pole kindel, kas me peaksime ikka suudlema…”
  • Nõusolekut ei saa vaikimisi eeldada.
    See ei ole nõusolek: Partner vaikib, kui sa teda suudelda üritad
  • Nõusolek peab olema antud vabatahtlikult ilma ähvardamise või survestamiseta.
    See ei ole nõusolek: “Kui sa minuga ei seksi, siis ma jätan su maha” – “Okei, seksime siis”
  • Nõusolek on ühekordne ja spetsiifiline – see kehtib ainult sel korral antud konkreetse tegevuse kohta.
    See ei ole nõusolek: “Aga sa ju olid nõus suudlemisega, miks sa nüüd seksiga nõus ei ole?”
    See ei ole nõusolek: “Aga sa ju eelmisel nädalal olid nõus suuseksiga. Mis sul täna häda on, et sa ei taha??”
  • Nõusolekut saab igal hetkel tagasi võtta – ükskõik, mitu korda ja milliseid tegevusi ning kellega on varem nõustutud tegema.
    See ei ole nõusolek: “Näh, me oleme juba paljad, teeme siis ikka lõpuni!”
    See ei ole nõusolek: “Jüri ütles, et temaga sa küll olid nõus kallistama. Miks sa siis mind ei taha kallistada?”
    Ei ole nõusolek: “Sa ju enne ütlesid, et sa tahad küll seksida, nüüd sa ei saa enam ringi mõelda.”
  • Nõusolekut ei saa anda magav, teadvusetu, joobes või narkootikumide mõju all olev inimene – üksnes täie teadvuse juures olev isik saab anda nõusolekut. Magava, teadvusetu, alkoholijoobes või narkojoobes inimesega toime pandud seksuaalseid tegevusi võib alati tõlgendada seksuaalvägivallana.

Seksuaalelu alustamise legaalne vanus ehk ingl keeles age of consent

Eestis on seksuaalelu alustamise legaalne vanus 14 aastat. See tähendab seda, et 14-aastased ja vanemad on seaduse silmis suutelised ise tegema otsuseid oma keha üle ning andma nõusolekut täisealise isikuga vahekorras olemiseks. Alla 14-aastased ei ole seaduse silmis võimelised andma adekvaatset nõusolekut täisealisega vahekorras olemiseks – st iga seksuaalvahekorda, mis on toimunud täiskasvanu ning alla 14-aastase isiku vahel, saab käsitleda seksuaalkuriteona ning vahekorras osalenud täiskasvanut saab kriminaalkorras karistada. Seksuaalelu alustamise legaalne vanus ei puuduta alaealiste omavahelisi seksuaalvahekordi, mis toimuvad partnerite vabatahtlikult antud nõusolekul.
Sõltumata asjaosaliste vanusest on keelatud seksuaalseteks tegevusteks sundimine vägivalla abil või sellega ähvardades või muul moel survestades.

Küsi nõu Küsi nõu