Seksuaalsus ja meedia

Reklaami- ja moetööstus on üles ehitatud eesmärgiga defineerida iluideaale, et neid müügitöös ära kasutada. Seetõttu on nii trüki- kui telemeedia täidetud reklaamidega, kus „ideaalsed“ mehed ja naised esitlevad mõnda riideeset, aksessuaari või muud sellist. Säärased reklaamid mõjuvad, sest tarbijad näevad modellides eeskujusid ja seega tahavad osta nende esitletud esemeid, et olla modellidega võimalikult sarnased. Samal ajal kivistub nende peas arusaam sellest, mis on seksikas. Mida aga sageli ei mainita on see, et kujutised, mida me näeme meedias, ei ole tavalised ja sageli ka mitte reaalsed. Reklaamitööstus valib välja modellid, kes on mingis mõttes erakordsed (näiteks erakordselt kõhnad), et nad oleksid midagi, „mille poole pürgida“. Sellele lisaks läbivad moefotod alati põhjaliku töötluse, mille tõttu lõpp-produkt ei kujuta enam pärisinimest, vaid retušeeritud kujutelma.

On kõnekas ja murettekitav, et kuni 70% naistest tunnevad end kehvemini pärast seda, kui on sirvinud mõnda moeajakirja. Seetõttu on oluline endale aru anda, et meedias kujutatu ei ole ideaal ja reklaamitööstus ei oma monopoli selle üle, mis on seksikas. Seksikus on meie enda defineerida ja pole inimest, kelle eelistused kattuksid täielikult kellegi teise omaga. Läbi aegade on idealiseeritud väga erinevaid kehakujusid ja alusetu oleks väita, et mõni oleks parem kui teine. Pealegi on seksikus midagi enamat kui välimus: see avaldub ka suhtumises, iseloomuomadustes ja paljus muus selles, mis meid eriliseks teeb. Oma partneri silmis oleme kõik ideaalsed.

Pornograafia on seksuaalset tegevust kujutav materjal, mille eesmärk on kutsuda vaatajas esile erutust. Sõltuvalt keda ja kuidas küsitleda, on pornot vaadanud 60-99% inimestest, seega pole porno vaatamine kindlasti midagi erakordselt imelikku või häbiväärset. Ehkki seksi kujutatakse ka filmides, on paljude noorte jaoks pornograafia just see esimene allikas, kust õpitakse seksi kohta. Samuti võib nii mõnigi paar leida pornost viise, kuidas oma seksuaalelu rikastada.

Samas tasub rõhutada, et pornograafia ei pruugi olla parim allikas, kust õppida seksi kohta. Võib isegi väita, et pornost saadud „õppetunnid“ võivad vaataja sootuks valele teele juhatada. Seda sellepärast, et pornograafia on enamjaolt toodetud ärilistel eesmärkidel, mille tõttu on seal kujutatud seks mõeldud ennekõike müüma ja mitte naudingut pakkuma. Seetõttu on ka Michael Castlemani tuntud seksuaalterviseraamatu „Great Sex“ keskseks teesiks, et suurepärase seksi saladus on lõpetada pornograafias nähtu matkimine.

Pornos kujutatud maailm erineb pärismaailmast mitmes olulises mõttes. Ehkki on inimesi, kelle jaoks kõige nauditavam seks ei erine oluliselt seksist pornos, on enamike inimeste seksuaalsed eelistused veidi teistsugused. Järgnev on lühike loetelu väärarusaamadest, mis võivad tekkida, kui seksist õpitakse ainult pornost.

1. Keegi ei kasuta kondoome – Pornofilmides näeb haruharva kondoomide kasutamist. Mitte ainult ei ole selline käitumine ohtlik pornonäitlejate tervisele, vaid ka nende tervisele, kes järeldavad, et kondoomikasutus on kuidagi ebaseksikas või ebaoluline. Kui tegemist ei ole just püsipartneriga, keda usaldatakse täielikult, tuleb seksi ajal alati kondoomi kasutada. Kondoom on ainukene efektiivne vahend suguhaiguste ennetamiseks.
2. Seksikas naine on sale ja kurvikas – Pornograafianäitlejaid valitakse sageli nende tugevalt väljendunud sootunnuste järgi. See tähendab, et naispornostaaridel on keskmisest suuremad rinnad ja tagumikud. See võib tekitada naisvaatajas ebakindlust, sest pornostaare peetakse iluideaaliks. Tasub aga meeles pidada, et pornograafia on tehtud keskmisele maitsele ja reaalsuses on kõik kehakujud atraktiivsed. Väga palju on selliseid inimesi, kelle ideaaliks on sootuks midagi muud kui pornostaarikeha.
3. Heal partneril on suur peenis – Pornofilmides on peenised keskmiselt 3-5 sentimeetrit pikemad kui päriselus, mis tekitab paljudes meestes alaväärsust. On paljuütlev, et mehed pöörduvad seksuaalnõustajate poole sageli murega „liiga väikese“ peenise pärast, samal ajal kui naised seda teemat peaaegu üldse ei puuduta. Kui üldse naised peeniste kohta küsivad, siis selleks, et osata oma mehele selgeks teha, et tema peenis on väga hea. Kui uurida naiste käest, mida nad partnerist ootavad, siis suurt peenist peaaegu kunagi ei mainita. Oluline on meelde jätta, et seksuaalset naudingut pakuvad igas suuruses peenised.
4. Nii mehed kui naised on valmis sekundipealt seksima – Enamikes pornofilmides keskendutakse väga vähe nõndanimetatud „eelmängule“ ehk partnerite vastastikusele hellitamsele ja liigutakse kiiresti penetratsioonini (mehe peenise sisestamine tuppe). Reaalsuses vajavad nii mehed kui naised aega, et nende keha seksiks valmis oleks.
5. Mida kauem seks kestab, seda parem – Pornograafia paistab silma oma väga pikkade vahekordadega, mis võib nii mõnelegi noorele mehele jätta eksliku mulje, et mida kauem ta kestab, seda parem partner ta on. Ehkki naistel reeglina läheb kauem aega, et jõuda orgasmini kui meestel, võib liialt pikk vahekord muutuda valulikuks. Olulisem on keskenduda sellele, mis mõlema jaoks on nauditav, ja mitte sellele, kaua seks kestab.
6. Ainult suguelunditega seksitakse – Reeglina keskendutakse pornos ainult suguelundite stimulatsioonile, mis võib küll väga nauditav olla, ent on vaid üks osa seksist reaalelus. Liigne keskendumine suguelunditele võib ka oluliselt piirata seksist saadavat naudingut. Tegelikkuses on nii meeste kui naiste kehad tervenisti erogeensed ehk erutatavad, seega pole mingit põhjust, miks peaks keskenduma seksi puhul ainult suguelunditele. Nii mehed kui naised naudivad seksi rohkem, kui võetakse mängu ka käed, jalad, huuled, puusad, põsed, kael ja muud kehapiirkonnad.
7. Seks = penetratsioon – Tuntud psühholoog Sigmund Freud arvas, et ainukene „õige“ orgasm, mida naine võib saada, on läbi penetratiivse seksi. Tänaseks me teame, et ainult kusagil 30% naistest on võimelised saama orgasmi üksnes läbi penetratsiooni. Ometigi on valdav enamik pornost puhtpenetratiivne, mis võib hilisemas seksuaalelus tekitada frustratsiooni. Ehkki meeste jaoks on orgasmi saavutamine läbi penetratsiooni võrdlemisi lihtne, vajavad naised sageli enamat. Naiste kõige erogeensem tsoon ehk kliitor asub suuremas osas väljaspool tuppe, seega võib naise jaoks nauditavam olla selline seks, mis keskendub rohkem kliitori stimulatsioonile kui penetratsioonile.
8. Seksi ajal ei räägita – Pornofilmid on lõigatud kokku niimoodi, et iga seksistseen koosneks ainult „tõugetest ja ohetest“. Sekspoose vahetatakse sõnagi lausumata ja kui vahetatakse, siis alati paremuse poole. Tegelikkuses on suhtlus väga oluline osa seksist ning paljude jaoks on hea partneri tunnuseks see, kui julgetakse partneriga vahekorra ajal rääkida sellest, mis meeldib ja mis mitte.
9. Seks lõppeb alati (üheaegse) orgasmiga – Nii pornograafias kui ka filmides lõpeb iga vahekord vastastikuse ja sageli üheaegse orgasmiga. Päriselus juhtub sagedamini, et partnerid jõuavad kliimaksini eriaegadel ning alati ei pruugi seks orgasmiga lõppeda. See ei tähenda, et see kuidagi vähem väärt oleks. Tasub ka meeles pidada, et orgasmid, mida me näeme telekas, ei ole enamasti reaalsed, vaid näideldud.