HIV ja AIDS

Kopeeri link sektsioonile

Kuidas HIV levib?

HIV levib nakatunud inimeselt nakkuseta inimesele vere (ka menstruaalvere), seemnevedeliku ehk sperma (ka eelsperma), tupesekreedi ja rinnapiima kaudu:

• seksuaalsel teel
• otsesel kontaktil nakatunu verega
• emalt lapsele raseduse, sünnituse ja imetamise ajal

Vere kaudu levikuks on vajalik nakatunud vere sissepääs teise inimese vereringesse, mis võib toimuda näiteks ühiseid süstimisvahendeid kasutades.

HIV-st võib olla ohustatud igaüks, see ei sõltu sellest, kes sa oled, vaid sellest, kuidas sa käitud. Laialt on levinud valearusaam, et HIV levib ainult kitsaste riskirühmade hulgas (näiteks prostitutsiooni kaasatud, süstivad narkomaanid). Riskeeriv käitumine, näiteks kondoomita seksuaalvahekord, seab kõik inimesed ohtu, sõltumata sellest, kas nad on muidu “korralikud” või mitte. Oluline on teada, et HI-viirusesse nakatumine ei küsi sellest, kes sa oled, vaid sellest, kuidas sa käitud.

Kuidas HIV ei levi?

Sul ei ole võimalik HIV-i saada kodumajapidamises, ühistranspordis, töö- või koolikeskkonnas toimuvate igapäevaste tegevuste käigus. HIV ei levi õhu ja vee kaudu, pisarate, sülje, uriini, ninasekreedi ega higi kaudu. HIV ei suuda väljaspool inimese organismi elada ja paljuneda. HIV ei levi kätlemisel, kallistamisel, suudlemisel, köhides või aevastades, sääse- või mõne muu putuka hammustusel, ühist tualetti kasutades, riideid vahetades, ühised sööginõusid kasutades jne.

Suudlemisel HIV ei levi, ei ole teada juhtumeid, mil HIV oleks saadud suudlemisel või sülje kaudu. Siiski tuleb arvestada, et kui inimesel on suu limaskestal haavandeid ja ta suudleb HIV-ga inimest, kellel on samuti suu limaskestal vigastusi, siis teoreetiliselt on võimalus viirusesse nakatuda. Selline võimalus on suurem ka suuseksi ajal ja seetõttu soovitatakse nakatumise vältimiseks kasutada suuseksi ajal turvakilet.

Kui HIV leviks ka ülalnimetatud tegevuste käigus, oleks HIV juhtude muster maailmas väga erinev sellest, milline see on praegu. Näiteks, kui putukahammustuse kaudu oleks võimalik nakatuda HI-viirusesse, siis oleks viiruse levimus palju suurem ka laste ja eakate hulgas.
Doonorina verd loovutades või doonoriverd saades ei ole võimalik HI-viirust saada, sest doonoriveri läbib range kontrolli, sh ka HI-viiruse suhtes.
HIV ei ole “pärilik”- iga loode (ka HI-viirusega naisel) on alguses viiruseta.

Oluline on teada, et HIV ei levi:

• kasutades ühiseid töövahendeid ― töö- või koolilaudu, toole, arvutit, telefoni;
• kasutades ühiseid ruume ― HI-viirust ei saa WC-potilt, kraanikausist, paberirullist, kätekuivatist, basseinist, saunast, riietest jne;
• kasutades ühiseid joogi- ja toidunõusid ning söögitegemisvahendeid;
• kätlemisel, puudutamisel, kallistamisel või musitamisel:
• HIV-ga inimesega koos sporti või trenni tehes jne.

Tutvu ka HIV viirust tutvustavate videoklippidega:

Loe lähemalt HI-viiruse levikust seksuaalsel teel.
Loe lähemalt kontaktist HIV-positiivse inimese verega.
Loe lähemalt HI-viiruse levikust emalt lapsele.

Kopeeri link sektsioonile

HIV-test tuleks teha kindlasti, kui sa:
– oled olnud kaitsmata seksuaalvahekorras,
– põed või oled põdenud mingeid teisi seksuaalsel teel levivaid infektsioone,
– oled rase,
– oled kasutanud süstimiseks teiste süstlaid ja nõelu või oled olnud seksuaalvahekorras inimesega, kes on kasutanud teiste süstimisvahendeid,
– oled täheldanud endal üht või mitut järgmistest haigusnähtudest: suur (põhjuseta) kaalukaotus, nädalaid kestev väike palavik ja/või kõhulahtisus, öine higistamine, pikaajaline kuiv köha, suurenenud lümfisõlmed kaelal, kaenlaalustes ja/või kubeme piirkonnas.

HIV testimine on vabatahtlik ja seda võib teha ainult inimese nõusolekul. HIV-testi on võimalik teha tasuta ja konfidentsiaalselt kuni 26-aastastel (kaasa arvatud) noortel kõigis  noorte nõustamiskeskustes üle Eesti, anonüümselt ja tasuta HIV nõustamis – ja testimiskabinetid, pere- või eriarsti (näiteks naistearst või naha-suguhaiguste arst) juures.

HIV-viirust diagnoositakse verest ja selleks tehakse spetsiaalne test HI-viiruse avastamiseks. Vereproovis, mida näiteks perearst teeb haiguse ajal (nn „tavaline vereproov“ või „kliiniline veri“), HI-viiruse esinemist ei uurita. HIV-test tehakse veeniverest, kuid mõnes kohas on võimalik ka kiirtest näpuotsaverest. Kiirtestimine tähendab, et vastuse saab teada kohe, kuid mitte seda, et nakatumist on võimalik koheselt kindlaks teha pärast nakkusohtlikku olukorda. Mõlemal juhul tuleb arvesse võtta nn „aknaperioodi”, so aega, mil testi tulemus alles muutub usaldusväärseks. Tänapäevaste tavatestide korral on HI-viiruse aknaperiood 3–4 nädalat, kiirtesti korral 8–12 nädalat.

NB! Aknaperioodil on inimene võimeline teisi nakatama, kuigi tavatestiga ei ole veel võimalik kindlaks teha, kas ta ise on HIV-positiivne või mitte. Inimene on nakkusohtlik praktiliselt nakatumise hetkest, kuigi HIV-test ei pruugi nakatumist veel näidata.

Negatiivne testitulemus pärast aknaperioodi möödumist tähendab seda, et inimene ei ole testimishetkel HI-viirusega nakatunud.

Kopeeri link sektsioonile

Kui inimene on HI-viirusega nakatunud, siis hakkab viirus organismis paljunema, sest kaitsesüsteem (immuunsüsteem) ei ole viiruse vastu kaitsekehasid (antikehasid) veel välja töötanud.
Nakatumisest mõne nädala möödudes võib välja kujuneda äge esmane HIV nakkus, mis 90% juhtudest kulgeb kergete haigusnähtudega. Haigestumine kestab 1-2 nädalat ja meenutab tavalist külmetust, grippi või muud viirusnakkust. Kuna kõik haigusnähud on sarnased tavalisele viirusnakkusele, siis enamik HI-viirusega nakatunud inimestest ei oska seda seostada mõned nädalad tagasi toimunud nakkusohtliku olukorraga.

Ajapikku töötab organism viiruse vastu välja antikehad, viiruse hulk veres väheneb ning tekib HIV-nakkuse teine periood ehk krooniline, haigusnähtudest vaba periood. Mõningatel HI-viirusega nakatunud inimestel võivad sellel perioodil olla mõnes kehapiirkonnas lümfisõlmed suurenenud. See periood võib kesta aastaid ja kuigi inimene tunneb ennast täiesti tervena, jätkab viirus organismis paljunemist ning inimese kaitsesüsteemi (immuunsüsteemi) kurnamist.

Kolmas periood HIV-nakkuse puhul on varane haigusnähtudega periood. Sellel perioodil tuleks hiljemalt alustada viirusevastase ravi ehk antiretroviirusraviga. Kui ravi ei alustata, kujuneb mõne aastaga välja HIV-tõbi ehk AIDS. Inimese loomulik kaitsesüsteem on siis viiruse poolt niivõrd kahjustatud, et ei suuda erinevate haigustekitajatega ise võidelda. Seetõttu haigestutakse väga kergesti ja sagedasti erinevatesse haigustesse.

Kopeeri link sektsioonile

HI-viirust inimese kehast välja ravida ei ole veel võimalik ning HI-viiruse vastast vaktsiini pole veel avastatud. Küll on haigusnähtude tekkimist ja AIDS-i väljakujunemist HI-viirusevastase ravi ehk antiretroviirusraviga võimalik pikaks ajaks edasi lükata.

Viirusevastase raviga püütakse aeglustada nii viiruse paljunemist inimese organismis, kui ka säilitada ja taastada inimese kaitsesüsteemi. Et ravi oleks tõhusam, kasutatakse nn kombineeritud ravi ehk korraga mitmeid erinevaid ravimeid, mis mõjutavad viirust erinevatel viisidel ja kohtades. Ravi vajavad HI-viirusega nakatunud inimesed tihti alles mitmeid aastaid pärast viirusega nakatumist. Ravi alustamiseks on spetsialistide poolt välja töötatud kindlad kriteeriumid ja ravi kestab elu lõpuni.

NB! Kõigile HI-viirusega inimestele, ka ravikindlustust mitte omavatele, on Eestis antiretroviirusravi tasuta.

Kopeeri link sektsioonile

Kokkupuute eelne profülaktika ehk PrEP

Kui sul on kõrge risk nakatada HIVsse,  näioteks on sul palju juhupartnereid, siis võiksid kaaluda PrEPi (Pre exsposure prophylaxis) kasutamist.

PrEPi ravimi tarvitamisega väheneb HIVga kokkupuutes nakatumise risk oluliselt. PrEPi puhul võetakse ARV-ravimeid pikka aega ja ravi saab määrata infektsionist. PrEP on retseptiravim ning kui sul on ravikindlustus, saad ravimid soodustusega.

Kuna PrEP ei paku kaitset teiste suguhaiguste eest, peab koos PrEPiga kasutama ka kondoomi, et saada topeltkaitse ning käi regulaarselt end suguhaiguste suhtes uurimas.

Loe edasi PrEPi kohta siin.

Kokkupuute järgne profülaktika ehk PEP

PEP (post exposure prophylaxis) on lühike ARV-ravi kuur, et vähendada ja/või vältida HIVsse nakatumise riski pärast kõrge riskiga kokkupuudet.

Näiteks siis, kui sul on olnud kaitsmata vahekord ilma kondoomita ja partner on HIVga või riskikäitumisega ega tea täpselt oma staatust. Ravimite retsepti saamiseks tuleb pöörduda nakkushaiguste arsti poole.

PEP määratakse ainult erakorralistes olukordades. PEP ei ole mõeldud igapäevaseks kasutamiseks.

Loe edasi PEPi kohta siin.

Kopeeri link sektsioonile

Eestis saadi esimest korda HIV- testi positiivne tulemus 1988. aastal. Esimesel aastakümnel registreeriti kokku alla 100 HI-viirusega nakatumise juhu. 2001. aastal olukord muutus – Ida-Virumaal suurenes järsult HI-viiruse registreerimine. 2000. aastal avastati 390 ja 2001. aastal juba 1474 HI-viiruse juhtu, peamiselt Ida-Virumaal ja Tallinnas süstivate narkomaanide hulgas.

2021 aastal diagnoositi Eestis 125 uut HIVi juhtu ehk 9,4  juhtu 100 000 inimese kohta. Kuigi HIVi levik on stabiliseerunud, on see jätkuvalt kõrgel tasemel, olles Euroopa riikide võrdluses uute juhtude poolest kolmandal kohal (Rüütel K, Kaur E, Epštein J. HIV nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis viimase 10 aasta jooksul, 2010-2019. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, Terviseamet; 2020)

Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 31.12.2021a seisuga 10339 inimesel (kes on käinud ennast HIv-suhtes testimas). 2022 aastal diagnoositi 250 uut juhtu. 31.12.2020a seisuga oli AIDS 567 inimesel. (Terviseamet)

Tegelik nakatunute arv võib olla hinnanguliselt 14 000. Enamus (pea 90%) uutest HIV-juhtudest registreeritakse Ida-Virumaal ja Tallinnas, kuid ka kõigis Eesti maakondades on registreeritud HIV- juhte. Kui HIV-epideemia algperioodil oli enamik nakatunutest mehed, siis 2011. aastal olid peaaegu pooled naised. Viimastel aastatel kõige enim uusi juhte on saadud heteroseksuaalsel teel. Uute HIV-juhtude arv on viimastel aastatel õnneks langenud. Jooksvalt saab HIV-statistikat Terviseameti koduleheküljelt.