HIV ja AIDS

HIV (ingl. keeles Human Immunodeficiency Virus) on inimese immuunpuudulikkuse viirus. HI-viirus ründab ja hävitab inimese kaitse- ehk immuunsüsteemi, mis kaitseb organismi erinevate haiguste eest.

HI-viiruse puhul võib nimene olla viirusekandja aastaid ja tunda ennast täiesti tervena enne, kui tal hakkavad kujunema haigusnähud ja kujuneb välja HIV-st põhjustatud haigus AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom).

Kuigi HI-viirust ei saa välja ravida ning siiani ei ole leitud HIV-viiruse vastast vaktsiini, ei loeta seda viirust tänapäeval enam surmavaks, vaid kroonilist haigust põhjustavaks. AIDS-i väljakujunemist on viirusevastase raviga võimalik kümneid aastaid edasi lükata. HI-viirusega nakatunud inimest nimetatakse ka HIV-positiivseks. HIV-positiivset inimest ei saa mingite väliste märkide järgi ära tunda.

AIDS (ingl. keeles Acquired Immunodeficiency Syndrome) on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. AIDS ehk HIV-tõbi on HIV-nakkuse lõppfaas.

AIDSi väljakujunemisel on inimese immuunsüsteemi töö tugevasti häiritud ning organism muutub seetõttu vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele ja nakkustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed harva põevad või mille põhjustajateks on muidu ohutud haigustekitajad: paljud bakterid, seened jm). Oluline on teada, et inimeselt teisele inimesele levib viirus (HIV) ja mitte haigus (AIDS). HI-viirust võib levitada nii terve HIV-positiivne inimene kui ka juba AIDSi staadiumisse jõudnud HIV-positiivne inimene.

Kuidas HIV levib/ei levi?

Kuidas HIV levib?

HIV levib nakatunud inimeselt nakkuseta inimesele vere (ka menstruaalvere), seemnevedeliku ehk sperma (ka eelsperma), tupesekreedi ja rinnapiima kaudu:

  • seksuaalsel teel
  • otsesel kontaktil nakatunu verega
  • emalt lapsele raseduse, sünnituse ja imetamise ajal

Vere kaudu levikuks on vajalik nakatunud vere sissepääs teise inimese vereringesse, mis võib toimuda näiteks ühiseid süstimisvahendeid kasutades.

HIV-st võib olla ohustatud igaüks, see ei sõltu sellest, kes sa oled, vaid sellest, kuidas sa käitud. Laialt on levinud valearusaam, et HIV levib ainult kitsaste riskirühmade hulgas (näiteks prostitutsiooni kaasatud, süstivad narkomaanid). Riskeeriv käitumine, näiteks kondoomita seksuaalvahekord, seab kõik inimesed ohtu, sõltumata sellest, kas nad on muidu “korralikud” või mitte. Oluline on teada, et HI-viirusesse nakatumine ei küsi sellest, kes sa oled, vaid sellest, kuidas sa käitud.

Kuidas HIV ei levi?

Sul ei ole võimalik HIV-i saada kodumajapidamises, ühistranspordis, töö- või koolikeskkonnas toimuvate igapäevaste tegevuste käigus. HIV ei levi õhu ja vee kaudu, pisarate, sülje, uriini, ninasekreedi ega higi kaudu. HIV ei suuda väljaspool inimese organismi elada ja paljuneda. HIV ei levi kätlemisel, kallistamisel, suudlemisel, köhides või aevastades, sääse- või mõne muu putuka hammustusel, ühist tualetti kasutades, riideid vahetades, ühised sööginõusid kasutades jne.

Suudlemisel HIV ei levi, ei ole teada juhtumeid, mil HIV oleks saadud suudlemisel või sülje kaudu. Siiski tuleb arvestada, et kui inimesel on suu limaskestal haavandeid ja ta suudleb HIV-ga inimest, kellel on samuti suu limaskestal vigastusi, siis teoreetiliselt on võimalus viirusesse nakatuda. Selline võimalus on suurem ka suuseksi ajal ja seetõttu soovitatakse nakatumise vältimiseks kasutada suuseksi ajal turvakilet.

Kui HIV leviks ka ülalnimetatud tegevuste käigus, oleks HIV juhtude muster maailmas väga erinev sellest, milline see on praegu. Näiteks, kui putukahammustuse kaudu oleks võimalik nakatuda HI-viirusesse, siis oleks viiruse levimus palju suurem ka laste ja eakate hulgas.
Doonorina verd loovutades või doonoriverd saades ei ole võimalik HI-viirust saada, sest doonoriveri läbib range kontrolli, sh ka HI-viiruse suhtes.
HIV ei ole “pärilik”- iga loode (ka HI-viirusega naisel) on alguses viiruseta.

Oluline on teada, et HIV ei levi:

  • kasutades ühiseid töövahendeid ― töö- või koolilaudu, toole, arvutit, telefoni;
  • kasutades ühiseid ruume ― HI-viirust ei saa WC-potilt, kraanikausist, paberirullist, kätekuivatist, basseinist, saunast, riietest jne;
  • kasutades ühiseid joogi- ja toidunõusid ning söögitegemisvahendeid;
  • kätlemisel, puudutamisel, kallistamisel või musitamisel:
  • HIV-ga inimesega koos sporti või trenni tehes jne.

Loe lähemalt HI-viiruse levikust seksuaalsel teel.
Loe lähemalt kontaktist HIV-positiivse inimese verega.
Loe lähemalt HI-viiruse levikust emalt lapsele.

HIV testimisest

HIV-test tuleks teha kindlasti, kui sa:
– oled olnud kaitsmata seksuaalvahekorras,
– põed või oled põdenud mingeid teisi seksuaalsel teel levivaid infektsioone,
– oled rase,
– oled kasutanud süstimiseks teiste süstlaid ja nõelu või oled olnud seksuaalvahekorras inimesega, kes on kasutanud teiste süstimisvahendeid,
– oled täheldanud endal üht või mitut järgmistest haigusnähtudest: suur (põhjuseta) kaalukaotus, nädalaid kestev väike palavik ja/või kõhulahtisus, öine higistamine, pikaajaline kuiv köha, suurenenud lümfisõlmed kaelal, kaenlaalustes ja/või kubeme piirkonnas.

HIV testimine on vabatahtlik ja seda võib teha ainult inimese nõusolekul. HIV-testi on võimalik teha tasuta ja konfidentsiaalselt kuni 26-aastastel (kaasa arvatud) noortel kõigis  noorte nõustamiskeskustes üle Eesti, anonüümselt ja tasuta AIDSi nõustamiskabinettides, pere- või eriarsti (näiteks naistearst või naha-suguhaiguste arst) juures.

HIV-viirust diagnoositakse verest ja selleks tehakse spetsiaalne test HI-viiruse avastamiseks. Vereproovis, mida näiteks perearst teeb haiguse ajal (nn „tavaline vereproov“ või „kliiniline veri“), HI-viiruse esinemist ei uurita. HIV-test tehakse veeniverest, kuid mõnes kohas on võimalik ka kiirtest näpuotsaverest. Kiirtestimine tähendab, et vastuse saab teada kohe, kuid mitte seda, et nakatumist on võimalik koheselt kindlaks teha pärast nakkusohtlikku olukorda. Mõlemal juhul tuleb arvesse võtta nn „aknaperioodi”, so aega, mil testi tulemus alles muutub usaldusväärseks. Tänapäevaste tavatestide korral on HI-viiruse aknaperiood 3–4 nädalat, kiirtesti korral 8–12 nädalat.
NB! Aknaperioodil on inimene võimeline teisi nakatama, kuigi tavatestiga ei ole veel võimalik kindlaks teha, kas ta ise on HIV-positiivne või mitte. Inimene on nakkusohtlik praktiliselt nakatumise hetkest, kuigi HIV-test ei pruugi nakatumist veel näidata.

Negatiivne testitulemus pärast aknaperioodi möödumist tähendab seda, et inimene ei ole testimishetkel HI-viirusega nakatunud.

Nakkuse kulg

Kui inimene on HI-viirusega nakatunud, siis hakkab viirus organismis paljunema, sest kaitsesüsteem (immuunsüsteem) ei ole viiruse vastu kaitsekehasid (antikehasid) veel välja töötanud.
Nakatumisest mõne nädala möödudes võib välja kujuneda äge esmane HIV nakkus, mis 90% juhtudest kulgeb kergete haigusnähtudega. Haigestumine kestab 1-2 nädalat ja meenutab tavalist külmetust, grippi või muud viirusnakkust. Kuna kõik haigusnähud on sarnased tavalisele viirusnakkusele, siis enamik HI-viirusega nakatunud inimestest ei oska seda seostada mõned nädalad tagasi toimunud nakkusohtliku olukorraga.

Ajapikku töötab organism viiruse vastu välja antikehad, viiruse hulk veres väheneb ning tekib HIV-nakkuse teine periood ehk krooniline, haigusnähtudest vaba periood. Mõningatel HI-viirusega nakatunud inimestel võivad sellel perioodil olla mõnes kehapiirkonnas lümfisõlmed suurenenud. See periood võib kesta aastaid ja kuigi inimene tunneb ennast täiesti tervena, jätkab viirus organismis paljunemist ning inimese kaitsesüsteemi (immuunsüsteemi) kurnamist.

Kolmas periood HIV-nakkuse puhul on varane haigusnähtudega periood. Sellel perioodil tuleks hiljemalt alustada viirusevastase ravi ehk antiretroviirusraviga. Kui ravi ei alustata, kujuneb mõne aastaga välja HIV-tõbi ehk AIDS. Inimese loomulik kaitsesüsteem on siis viiruse poolt niivõrd kahjustatud, et ei suuda erinevate haigustekitajatega ise võidelda. Seetõttu haigestutakse väga kergesti ja sagedasti erinevatesse haigustesse.

HIV nakkuse ravist

HI-viirust inimese kehast välja ravida ei ole veel võimalik ning HI-viiruse vastast vaktsiini pole veel avastatud. Küll on haigusnähtude tekkimist ja AIDS-i väljakujunemist HI-viirusevastase ravi ehk antiretroviirusraviga võimalik pikaks ajaks edasi lükata.

Viirusevastase raviga püütakse aeglustada nii viiruse paljunemist inimese organismis, kui ka säilitada ja taastada inimese kaitsesüsteemi. Et ravi oleks tõhusam, kasutatakse nn kombineeritud ravi ehk korraga mitmeid erinevaid ravimeid, mis mõjutavad viirust erinevatel viisidel ja kohtades. Ravi vajavad HI-viirusega nakatunud inimesed tihti alles mitmeid aastaid pärast viirusega nakatumist. Ravi alustamiseks on spetsialistide poolt välja töötatud kindlad kriteeriumid ja ravi kestab elu lõpuni.
NB! Kõigile HI-viirusega inimestele, ka ravikindlustust mitte omavatele, on Eestis antiretroviirusravi tasuta.

HIV Eestis

Eestis saadi esimest korda HIV- testi positiivne tulemus 1988. aastal. Esimesel aastakümnel registreeriti kokku alla 100 HI-viirusega nakatumise juhu. 2001. aastal olukord muutus – Ida-Virumaal suurenes järsult HI-viiruse registreerimine. 2000. aastal avastati 390 ja 2001. aastal juba 1474 HI-viiruse juhtu, peamiselt Ida-Virumaal ja Tallinnas süstivate narkomaanide hulgas.

2019. aasta 31. detsembri seisuga on Eestis diagnoositud 178 HIV-nakatunud isikut. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 10079 inimesel, sealhulgas AIDS 567 inimesel.

Tegelik nakatunute arv võib olla hinnanguliselt 14 000. Enamus (pea 90%) uutest HIV-juhtudest registreeritakse Ida-Virumaal ja Tallinnas, kuid ka kõigis Eesti maakondades on registreeritud HIV- juhte. Kui HIV-epideemia algperioodil oli enamik nakatunutest mehed, siis 2011. aastal olid peaaegu pooled naised. Viimastel aastatel kõige enim uusi juhte on saadud heteroseksuaalsel teel. Uute HIV-juhtude arv on viimastel aastatel õnneks langenud. Jooksvalt saab HIV-statistikat Terviseameti koduleheküljelt.

Küsi nõu Küsi nõu