Inimeste isiklikud petlikud ettekujutused vägivalla kohta seletavad seda, kuidas ühiskond reageerib vägivallale ja vägivallaohvritele. Kui müüte ei vaidlustata, siis ohvrid ei otsi abi ja ei avalda, mis nendega on juhtunud, ohvreid taasohvristatakse ja vägivallatsejad ei vastuta oma teo tagajärgede eest.
Noorte käimissuhetes esineb harva vägivalda
Fakt: noorte kohtinguvägivald on sama levinud kui lähisuhtevägivald täiskasvanute suhetes. Uuringud näitavad, et 20–30% 14–18-aastastest on kogenud kohtinguvägivalda ja umbes kolmandik kõikidest seksuaalvägivalla juhtumitest leiab aset teismeliseeas.
On noori, kellele meeldib, kui suhtes näidatakse välja tugevaid tundeid
Fakt: Vägivaldses suhtes ollakse erinevatel põhjustel – soov omada poiss- või tüdruksõpra; igatsus olla armastatud ja vajatud; lootus, et vägivallatseja vabandused ja lubadused täituvad; hirm ja süütunne.
Seksuaalvägivalda esineb harva
Fakt: Seksuaalvägivald on Eestis levinud kuritegu. Iga kaheksas naine (13%) on alates 15. eluaastast (FRA 2014) ja 5–6% naistest on alates 18. eluaastast kogenud seksuaalvägivalda (BIDENS 2010, ENTU 2014). Suurem risk seksuaalvägivalda kogeda on noortel naistel, kuid seksuaalvägivalda kogevad ka mehed. Ligi pooled viimase 12 kuu jooksul seksuaalvägivalda kannatanutest on vanuses 16–17 aastat (ENTU 2014).
Vägistamise ohvriteks langevad teatud tüüpi naised
Fakt: Iga inimene võib vägistamise ohvriks langeda. Paljud inimesed aga usuvad, et vägistamisohvrid on madala moraaliga, “kättesaadavad” naised. Selline hoiak soosib ohvrit süüdistavat hoiakut, selle asemel, et näha ründajat vastutavana oma käitumise eest. Suurem risk seksuaalvägivalda kogeda on noortel naistel. Eestis läbiviidud uuringute põhjal saab väita, et seksuaalvägivalla riskitegur on teismeliseiga, mil suur osa seksuaalvägivallast toimub nn kohtinguvägivallana, ning seksuaalvägivalda esineb rohkem vene emakeelega elanikkonna seas.
Mehed ei saa seksuaalvägivalla ohvriks langeda
Fakt: Kuigi mõlema soo esindajad võivad olla seksuaalvägivalla ohvrid, on rõhuv enamus seksuaalvägivalla ohvritest naised ja selle toimepanijatest mehed. Mees-ohvrite puhul on seksuaalvägivalla toimepanijateks enamasti samuti mehed.
Vägistaja on võõras inimene
Fakt: Erinevalt laialt levinud arvamusest, ei ole seksuaalvägivalla toimepanijaks võõras, vaid tuttav inimene, sageli abikaasa, elukaaslane, endine või praegune seksuaalpartner. Vaid ühel neljandikul seksuaalvägivalla juhtudest on toimepanijaks võõras isik. Seksuaalvägivald pannakse enamasti toime ilma jõudu kasutamata, küll aga kasutatakse kõiki muid surve avaldamise meetodeid.
Alkoholijoobes vägistatu on ise süüdi
Fakt: Suur osa nii seksuaalvägivalla ohvritest ja ründajatest on enne seksuaalvägivalda kasutanud alkoholi. Mõnikord kasutab ründaja ohvri joobesolekut ära või soodustab tema purju jäämist. Mõned inimesed arvavad ekslikult, et joogi väljategemine tähendab automaatselt nõusolekut seksiks.
Vägistajat motiveerib seksuaalne iha
Fakt: Paljud inimesed arvavad, et vägistamine on kantud seksuaalsest kirest – see pole tõsi. Seksuaalvägivald on agressiivne tegu, mida motiveerib peamiselt viha, võimu ja kontrolli vajadus, seksuaalne iha võib küll kaasneda, kuid pole peamiseks ajendiks. Vägistamine ei ole seks, vaid seksi kasutamine võimuvahendina. Seetõttu pole õige rääkida vägistamise kontekstis „seksuaalvahekorrast“ või „väidetavast vägistamisest“, mis laseb mõista, et tegemist võis olla konsensusliku seksuaalvahekorraga.
Ennast kallistada ja suudelda lasknud naine ei tohiks "EI" öelda
Fakt: Iga inimene võib keelduda seksuaaltegevuse selle mistahes etapis.
