Kõige sagedamini teevad muret tugev menstruatsioonivalu, rohke verejooks, ebaregulaarne tsükkel, menstruatsiooni ärajäämine või veritsus menstruatsioonide vahel. Kuigi paljud neist probleemidest võivad olla seotud tavapärase hormonaalse kõikumisega, ei tähenda see, et neid peaks lihtsalt taluma või tähelepanuta jätma. Valulikud, väga vererohked või selgelt muutunud menstruatsioonid võivad olla märk tervisemurest, mis vajab hindamist.
Oluline on eristada üksikut tavapärasest erinevat tsüklit ja korduvat mustrit. Näiteks võib üks hilinenud või tavapärasest valusam menstruatsioon veel mahtuda normaalse varieeruvuse sisse. Kui muutus kordub, süveneb või hakkab segama õppimist, töötamist, und või igapäevast toimetulekut, tasub sellele tähelepanu pöörata.
Valulikud menstruatsioonid
Kerge kuni mõõdukas menstruatsioonivalu on võrdlemisi sage kaebus. Valu tekib peamiselt emaka kokkutõmmete tõttu, mis aitavad emaka limaskestal väljuda. Seda tüüpi valu nimetatakse esmaseks düsmenorröaks. Tavaliselt algab see vahetult enne menstruatsiooni või menstruatsiooni alguses ning võib kesta mõnest tunnist mõne päevani.
Samas ei peaks väga tugevat menstruatsioonivalu pidama automaatselt normaalseks. Kui valu on nii tugev, et tuleb puududa koolist või töölt, see segab tavapärast elu, ei leevene tavapäraste valuvastaste võtetega või on aja jooksul hullemaks läinud, võib selle taga olla põhjus, mis vajab täpsemat hindamist. Näiteks võivad väga valulike menstruatsioonidega olla seotud endometrioos, adenomüoos, emakafibroidid ehk müoomid või teised günekoloogilised seisundid. Endometrioosi kõige sagedasem sümptom on krooniline ehk pidev vaagnavalu, eriti vahetult enne menstruatsiooni ja menstruatsiooni ajal. Endometrioosi võib kahtlustada siis, kui esineb tugev menstruatsioonivalu, krooniline vaagnavalu või valu seksi ajal.
Endometrioos on seisund, mille puhul emaka limaskestaga sarnane kude paikneb väljaspool emakaõõnt. See võib põhjustada tugevat menstruatsioonivalu, vaagnavalu, valu seksuaalvahekorra ajal ning mõnel juhul ka valu urineerimisel või roojamisel, eriti menstruatsiooni ajal. Mõnel inimesel võib endometrioos olla seotud ka rasestumise raskustega. Oluline on teada, et väga tugev või ajaga süvenev menstruatsioonivalu ei ole midagi, mida peaks lihtsalt ära taluma.
Oluline on ka see, millal valu algas. Kui menstruatsioonid on olnud aastaid sarnased ja valu on järsku tugevnenud, on see olulisem signaal kui kerge ebamugavus, mis on olnud algusest peale enam-vähem samasugune. Tähelepanu väärib ka valu, mis ei piirdu ainult menstruatsiooni päevadega, vaid esineb ka muul ajal, näiteks seksuaalvahekorra ajal või tualetis käies.
Rohke menstruatsiooniverejooks
Rohke menstruatsiooniverejooks tähendab olukorda, kus veritsus on nii tugev või kestab nii kaua, et see hakkab mõjutama igapäevaelu. Väga rohke verejooks ei ole lihtsalt ebamugav, vaid võib olla tõsisema probleemi tunnus. Rohke menstruatsiooniverejooksu kahtlust võib tekitada see, kui hügieenivahendeid tuleb vahetada väga sageli, veri lekib läbi riiete või määrib voodipesu, menstruatsioon kestab korduvalt üle seitsme päeva või verejooks sunnib igapäevaseid tegevusi piirama.
Mõnel inimesel võivad menstruatsioonid olla loomult vererohkemad kui teisel, kuid see ei tähenda, et väga tugev verejooks oleks alati normaalne. Pikaajalisel või korduvalt rohkel verejooksul võib olla mõju organismi rauavarudele ning see võib põhjustada rauapuudust või aneemiat. Sellele võivad viidata näiteks väsimus, jõuetus, õhupuudus koormusel, pearinglus või kahvatus.
Rohkel verejooksul võib olla erinevaid põhjuseid. Mõnikord on selle taga hormonaalsed kõikumised või ovulatsioonihäired, mõnikord emakaga seotud muutused, näiteks fibroidid ehk müoomid, polüübid või adenomüoos. Mõnel juhul võib rohke verejooks esineda ka koos endometrioosiga, kuigi endometrioosile on iseloomulikum tugev menstruatsioonivalu ja vaagnavalu. Patsient ise ei pea neid põhjuseid ära tundma, kuid on oluline teada, et väga tugev verejooks ei ole midagi, mida peaks lihtsalt välja kannatama.
Ebaregulaarne menstruaaltsükkel
Ebaregulaarne tsükkel tähendab seda, et menstruatsioon ei tule enam-vähem ennustatava mustriga. Tsüklid võivad olla kord väga lühikesed, kord pikad, menstruatsioon võib tulla ootamatult või jääda vahel vahele. Esimestel aastatel pärast menstruatsiooni algust võib see olla tavaline, sest ovulatsioon ei pruugi veel iga tsükli ajal toimuda. Ka täiskasvanueas võib aeg-ajalt esineda kõikumist.
Samas tasub korduvale ebaregulaarsusele tähelepanu pöörata. Selle taga võivad olla stress, märkimisväärsed kehakaalu muutused, intensiivne treening, söömishäired, hormonaalsed häired, kilpnäärmehaigused, polüendokriinne metaboolne munasarjade sündroom ehk PMOS (varasema nimetusega polütsüstiliste munasarjade sündroom ehk PCOS) või muud tervisemured.
Oluline on vaadata mustrit pikema aja jooksul. Üks tavapärasest pikem või lühem tsükkel ei tähenda veel tingimata probleemi. Kui aga menstruatsioonid muutuvad kuude kaupa ettearvamatuks või jäävad korduvalt vahele, tasub pöörduda tervishoiutöötaja poole, et selgitada, kas tegemist on tavapärase kõikumise või seisundiga, mis vajab sekkumist.
Hilinenud või ära jäänud menstruatsioon
Hilinenud või ära jäänud menstruatsioon ei tähenda alati haigust või probleemi, ent alati tasuks mõelda selle võimalikule põhjusele.,. Üks võimalik põhjus on rasedus, mistõttu seksuaalselt aktiivsel inimesel tuleks selle võimalusega alati arvestada ning teha vajadusel rasedustest. Samas võivad menstruatsiooni edasi lükata või ära jätta ka stress, erinevad haigused, kehakaalu muutused, väga suur füüsiline koormus, hormonaalsed häired või teatud ravimid.
Kui menstruatsioon jääb ära üks kord ja seejärel taastub tavapärane muster, ei tähenda see enamasti terviseprobleemi. Kui menstruatsioonid jäävad korduvalt vahele või puuduvad pikema aja jooksul, tasub põhjuse väljaselgitamiseks pöörduda arsti või ämmaemanda poole. Eriti oluline on seda teha siis, kui menstruatsioonide ärajäämisega kaasnevad ka muud sümptomid, näiteks kaalumuutus, liigne karvakasv, akne ägenemine või vaagnapiirkonna valu.
Veritsus menstruatsioonide vahel
Vähene määrimine või veritsus menstruatsioonide vahel (eriti oletatava ovulatsiooni ajal) võib mõnikord esineda, kuid korduv või selgelt tavapärasest erinev vaheveritsus vajab tähelepanu. Vaheveritsus võib olla seotud hormonaalsete muutuste, ovulatsiooni, rasestumisvastaste vahendite kasutamise, põletike, rasedusega seotud seisundite või teiste günekoloogiliste põhjustega.
Eriti oluline on pöörduda tervishoiutöötaja poole siis, kui veritsus menstruatsioonide vahel kordub, kui see on rohke, kui sellega kaasneb valu või kui on võimalik rasedus. Samuti tasub abi otsida siis, kui veritsus tekib pärast seksuaalvahekorda või kui üldine veritsusmuster on varasemaga võrreldes selgelt muutunud.
Tugevad premenstruaalsed sümptomid
Enne menstruatsiooni võivad paljudel inimestel tekkida kehalised ja emotsionaalsed sümptomid, mida nimetatakse PMS-iks ehk premenstruaalseks sündroomiks. Nende hulka võivad kuuluda puhitustunne, rindade hellus, peavalu, väsimus, ärrituvus, meeleolukõikumised ja keskendumisraskused.
Kerged sümptomid on tavalised ning taanduvad tavaliselt menstruatsiooni alguses või selle ajal. Kui sümptomid on väga tugevad ja hakkavad oluliselt segama tööd, õppimist, suhteid või igapäevast toimetulekut, ei peaks neid pidama lihtsalt paratamatuks menstruatsiooni osaks. Tugevad ning elu segavad premenstruaalsed sümptomid võivad vajada hindamist ja ravi, eriti siis, kui need korduvad tsükliliselt kuust kuusse.
Millal peaks kindlasti abi otsima?
Tervishoiutöötajaga tasub ühendust võtta siis, kui menstruatsioonivalu on väga tugev, verejooks on väga rohke, menstruatsioon kestab korduvalt üle seitsme päeva, tsükkel on sageli ebaregulaarne, menstruatsioonid jäävad ära või esineb korduvat veritsust menstruatsioonide vahel, sh seksuaalvahekorra järgselt. Eriti oluline on abi otsida siis, kui tugev menstruatsioonivalu kordub kuust kuusse, süveneb ajaga või sellega kaasneb valu seksuaalvahekorra ajal, valu urineerimisel või roojamisel menstruatsiooni ajal, sest need võivad olla endometrioosile viitavad sümptomid.
Kiiremat abi võib vaja minna siis, kui veritsus on väga tugev, kaasneb tugev nõrkus, pearinglus või minestustunne, esineb äkiline tugev valu või on võimalik rasedus koos valu või veritsusega. Sellistes olukordades ei tasu jääda ootama, et probleem ise mööduks.
Lühike sõnastik
Düsmenorröa — menstruatsiooniga seotud valu ehk valulik menstruatsioon.
Rohke menstruatsiooniverejooks — veritsus, mis on nii tugev või kestab nii kaua, et mõjutab igapäevaelu või vajab väga sagedast hügieenivahendite vahetamist.
Vaheveritsus — veritsus või määrimine menstruatsioonide vahel.
PMS — premenstruaalne sündroom ehk enne menstruatsiooni tekkivad kehalised või meeleoluga seotud sümptomid.
Anovulatsioon — olukord, kus ovulatsiooni ei toimu. See võib põhjustada ebaregulaarset või mõnikord ka rohket veritsust. Endometrioos — seisund, mille puhul emaka limaskestaga sarnane kude paikneb väljaspool emakat. See võib põhjustada tugevat menstruatsioonivalu, vaagnavalu, valu seksi ajal ning mõnel juhul ka rasestumisraskusi.
Korduma kippuvad küsimused
Kas tugev menstruatsioonivalu on normaalne? Kerge kuni mõõdukas valu on sage, kuid väga tugev valu ei peaks jääma tähelepanuta, eriti kui see segab tavapärast elu või süveneb.
Millal võib öelda, et menstruatsioon on liiga vererohke? Kui hügieenivahendeid tuleb vahetada väga sageli, veri lekib läbi, menstruatsioon kestab üle seitsme päeva või verejooks häirib selgelt igapäevaelu, tasub pidada nõu tervishoiutöötajaga.
Kas ebaregulaarne tsükkel tähendab alati haigust? Ei. Mõningane kõikumine võib olla normaalne, eriti noorukieas või stressiperioodil. Korduv või väga väljendunud ebaregulaarsus vajab siiski tähelepanu.
Kas menstruatsiooni ärajäämine tähendab alati rasedust? Ei. Rasedus on üks võimalik põhjus, kuid menstruatsiooni võivad mõjutada ka stress, haigused, kaalumuutused, tugev treening ja hormonaalsed häired.
Millal peaks veritsus menstruatsioonide vahel muret tegema? Siis, kui see kordub, on rohke, sellega kaasneb valu või on võimalik rasedus.
Kas väga tugev menstruatsioonivalu võib viidata endometrioosile? Jah, võib. Endometrioos on üks seisunditest, mida võib kahtlustada siis, kui menstruatsioonivalu on väga tugev, kordub kuust kuusse, süveneb ajaga või segab igapäevaelu. Endometrioosiga võivad kaasneda ka vaagnavalu, valu seksi ajal ning valu urineerimisel või roojamisel menstruatsiooni ajal.
