Menstruatsiooniga toimetulek

Menstruatsiooni ajal kasutatakse kõige sagedamini sidemeid, tampoone, menstruaalanumaid, menstruaalkettaid ja menstruatsioonipesu. Mõned vahendid imavad menstruatsioonivere endasse, teised koguvad selle kokku. Kõigil neil on oma eelised ja puudused ning ükski neist ei ole „õigem“ kui teine. Valik sõltub eelkõige sellest, mis tundub mugav ja sobib sinu eluviisiga.

Sidemed kinnitatakse aluspesu külge ja need sobivad sageli hästi neile, kes soovivad lihtsat ja nähtavat lahendust. Neid on erineva suuruse, imavuse ja kujuga ning olemas on ka öiseks kasutamiseks mõeldud variandid. Sidemed ei lähe tuppe sisse, mistõttu eelistavad neid sageli inimesed, kes ei soovi kasutada sisemisi vahendeid.

Tampoonid asetatakse tuppe ning need imavad menstruatsioonivere enne, kui see kehast välja voolab. Paljud peavad tampoone mugavaks liikumisel, sportimisel või ujumisel. Tampoon peab olema õige imavusega ning seda tuleb vahetada piisavalt sageli vastavalt pakendil olevatele juhistele.

Menstruaalanum on enamasti silikoonist valmistatud korduskasutatav vahend, mis asetatakse tuppe ja mis kogub vere kokku. Erinevalt tampoonist ei ima see verd endasse. Menstruaalanuma kasutamine võib mõnele inimesele sobida hästi, kuid alguses võib selle paigaldamine ja eemaldamine vajada harjumist.

Menstruaalketas toimib sarnaselt menstruaalanumale, kuid selle kuju ja paigutus on veidi erinevad. Eestis ei ole see nii levinud kui tampoon või menstruaalanum, kuid põhimõte on sarnane: veri kogutakse kokku, mitte ei imata seda vahendi sisse.

Menstruatsioonipesu on spetsiaalse imava kihiga aluspesu, mida saab kasutada eraldi või koos muu menstruatsioonivahendiga. Menstruatsioonipesu on samuti olemas erineva imavusega ning väga erinevate lõigetega ning sobib nii kergema kui ka suurema vereerituse korral või ka lisakaitsena tugevama verejooksu päevadel.

Sobiva menstruatsioonivahendi valikul tasub mõelda sellele, kui tugev on sinu verejooks, kui kaua viibid kodust eemal, kas sul on lihtne tualetti kasutada ning kui mugavalt sa tunned end sisemiste või väliste vahenditega ning millised on su võimalused korduvkasutavate vahendite (menstruastioonianum, menstruastioonipesu) pesemiseks ja puhastamiseks. Mõni eelistab lihtsust ja kiiret vahetamist, teine pikemat kandmisaega või väiksemat jäätmeteket.

Praktiliselt võib olla mõistlik kasutada erinevatel päevadel erinevaid vahendeid. Näiteks menstruatsiooni esimestel päevadel võib sobida suurema imavusega side või tampoon, ööseks teine variant ning kergematel päevadel menstruatsioonipesu või väiksema imavusega vahend. Mõnele sobib ka kahe vahendi kombineerimine, näiteks tampoon ja pesukaitse või menstruaalanum ja menstruatsioonipesu.

Kui kasutad tampooni, menstruaalanumat või menstruaalketast, on oluline järgida tootja juhiseid ning hoolitseda käte hügieeni eest enne vahendi paigaldamist ja eemaldamist. Kui vahend tekitab valu, ei püsi paigal või selle eemaldamine on väga ebamugav, võib põhjus olla selles, et vahend ei ole õigesti asetatud või ei sobigi konkreetne vahend sulle.

Menstruaalanuma ja menstruatsioonipesu kasutamisel on lisaks oluline jälgida ka tootjapoolset kasutusjuhendit, kuidas vahendit puhastada ja pesta. Menstruatsioonianuma või ketta puhastamiseks on saadaval ka eraldii puhastusvahendid, aga sobib ka pesemine vee ja seebiga ning steriliseerimine keevas vees. Menstruatsioonipesu tavaliselt soovitatakse pärast kasutamist loputada külma veega ning seejärel võib pesta pesumasinas koos muu pesuga.

Menstruatsioonivalu saab sageli leevendada koduste võtetega. Abi võib olla soojusest, näiteks soojakotist, kuumaveepudelist või soojast vannist või dušist. Soe aitab paljudel emaka kokkutõmmetest tingitud krampe leevendada.

Samuti võib aidata kerge liikumine. Kuigi tugeva valu korral võib tekkida soov jääda voodisse, võib õrn liikumine, näiteks jalutamine, venitamine, jooga või muu kerge aktiivsus mõnel inimesel krampide tugevust vähendada. Osadel inimest aitab ka näiteks ujumine ja rattasõit.

Valu leevendamiseks kasutatakse sageli ka käsimüügis olevaid ravimeid. Abi võib olla näiteks ibuprofeenist või paratsetamoolist või drotaveriinist (No-Spa), kuid ravimite kasutamisel tuleb alati järgida pakendi juhiseid ning arvestada võimalike vastunäidustustega. Kui sa ei ole kindel, milline ravim sulle sobib või kuidas seda kasutada, tasub küsida nõu veebinõustajalt, arstilt või apteekrilt.

Piisav uni, regulaarne söömine ja vedeliku tarbimine ei „ravi“ menstruatsiooniga seotud vaevusi, kuid võivad aidata kehal paremini toime tulla päevadega seotud väsimuse ja ebamugavusega.

Jah, menstruatsiooni ajal võib sportida, kui enesetunne seda lubab. Menstruatsioon ei ole iseenesest põhjus liikumisest loobumiseks. Mõne inimese jaoks aitab liikumine vähendada krampe, parandada enesetunnet ja vähendada pingetunnet kehas.

Samas ei pea menstruatsiooni ajal ennast sundima tavapärases mahus treenima, kui enesetunne on halb. Mõnel päeval võib sobida intensiivne treening, teisel päeval rahulikum liikumine või puhkus. Oluline on lähtuda enesetundest, mitte arusaamast, et menstruatsiooni ajal „peab“ või „ei tohi“ liikuda.

Jah, menstruatsiooni ajal võib ujuda. Kui kasutada menstruatsioonivahendit, mis sobib vees olemiseks, näiteks tampooni või menstruaalanumat, ei ole ujumine iseenesest probleem. Menstruatsioon ei tee ujumist ohtlikuks ega ebatervislikuks. (nhs.uk)
Vees olemise ajal võib verejooks väliselt tunduda väiksem, kuid see ei tähenda, et menstruatsioon oleks peatunud. Pärast ujumist võib veritsus tavapäraselt jätkuda. Kui mõni vahend tundub ujumiseks ebamugav, võib proovida teist tüüpi menstruatsioonivahendit.

Praktiliselt aitab see, kui vajalikud vahendid on juba ette olemas. Mõnele sobib hoida kotis väikest menstruatsioonitarvete komplekti, kus on paar varuvahendit, niisked salvrätid, vajadusel varupesu ja valuvaigisti. Selline ettevalmistus võib vähendada ärevust, eriti siis, kui menstruatsioon algab ootamatult või kui päevad on vererohkemad.

Kui menstruatsiooni vereeritus on tugevam, võib olla kasulik planeerida võimalus tualetti sagedamini kasutada, valida mugavamad riided või kasutada kaht vahendit korraga. Kui menstruatsioon põhjustab tööl või koolis märkimisväärseid raskusi, tasub mõelda mitte ainult praktilistele lahendustele, vaid ka sellele, kas sümptomid ise vajavad hindamist.

Menstruatsiooni ajal võib seksida, kui see on kõigile osapooltele sobiv ja turvaline. Mõnele inimesele tundub see mugav, teisele mitte. Menstruatsioon ise ei tähenda, et seks oleks keelatud. Samas tuleb arvestada, et rasestumine ning nakatumine sugulisel teel leviva nakkusega on võimalikud, seega on kaitsevahendite kasutamine jätkuvalt oluline.

Kui menstruatsiooni ajal esineb seksi ajal valu, tasub sellele tähelepanu pöörata, eriti juhul, kui see kordub. Valu ei peaks jääma lihtsalt „päevadega kaasnevaks“ nähtuseks, sest mõnikord võib see viidata näiteks endometrioosile või muule seisundile, mis vajab hindamist.

Menstruaaltsükli jälgimine aitab paremini mõista, mis on sinu jaoks tavapärane. Kasulik võib olla kirja panna menstruatsiooni alguspäev, kestus, verejooksu tugevus, valu ja muud sümptomid. Nii on lihtsam märgata muutusi ning vajaduse korral ka tervishoiutöötajale oma kaebusi selgemalt kirjeldada.

Tsüklit võib jälgida rakenduse, kalendri või lihtsalt märkmetena. Oluline ei ole viis, vaid see, et tekiks arusaam sinu tavapärasest mustrist. Kui menstruatsioon muutub ajas palju valulikumaks, vererohkemaks või ebaregulaarsemaks, on selline info sageli väga kasulik.

Eneseabivõtted võivad olla kasulikud kerge kuni mõõduka menstruatsioonivalu ja tavapäraste sümptomite korral. Kui aga valu on väga tugev, rohke verejooks segab igapäevaelu, menstruatsioonid muutuvad väga ebaregulaarseks või sümptomid süvenevad, ei peaks lootma ainult kodustele võtetele. Sellisel juhul tasub pöörduda tervishoiutöötaja poole.

Abi tuleks otsida ka siis, kui valu ei allu tavapärastele leevendusvõtetele, esineb tugev nõrkus või pearinglus, menstruatsioon on väga vererohke või kahtlustad rasedust koos valu või veritsusega. Menstruatsiooniga toimetulek ei tähenda, et kõigi sümptomitega peab lihtsalt kohanema. Mõnikord on vaja ka meditsiinilist abi.

Menstruaalanum — Tuppe asetatav korduskasutatav vahend, mis kogub menstruatsioonivere kokku.
Menstruaalketas — Tuppe asetatav menstruatsioonivahend, mis kogub vere kokku sarnaselt menstruaalanumale, kuid erineva kujuga.
Menstruatsioonipesu — Spetsiaalse imava kihiga aluspesu, mida saab kasutada menstruatsiooni ajal iseseisvalt või koos muu vahendiga.
Düsmenorröa — Menstruatsiooniga seotud valu ehk valulik menstruatsioon.

Milline menstruatsioonivahend on kõige parem? Ühte kõigile sobivat parimat vahendit ei ole. Sobiv valik sõltub verejooksu tugevusest, mugavusest, päevakavast ja isiklikust eelistusest.
Kas menstruatsiooni ajal võib trenni teha? Jah, kui enesetunne lubab. Mõnel inimesel aitab kerge või mõõdukas liikumine krampe leevendada.
Kas soojakott aitab menstruatsioonivalu vastu? Jah, paljudel aitab alakõhule asetatud soojus krampe leevendada.
Kas menstruatsiooni ajal võib ujuda? Jah. Ujumine on võimalik, kui kasutada sobivat menstruatsioonivahendit ja enesetunne on hea.
Millal eneseabist enam ei piisa? Siis, kui valu on väga tugev, verejooks väga rohke, sümptomid süvenevad või hakkavad segama igapäevaelu.