Paljud muutused, näiteks kerge kõikumine tsükli pikkuses, mõõdukas valu või mõnevõrra erinev verejooks kuude lõikes, võivad olla tavapärased. Samas võivad väga valulikud, väga vererohked või selgelt muutunud menstruatsioonid viidata tervisemurele, mis vajab hindamist. Regulaarne menstruatsioon on sageli märk sellest, et keha töötab tavapäraselt, samas kui ebaregulaarne, valulik või rohke menstruatsioon võib olla märk probleemist, mida tasub uurida.
Abi otsimine ei tähenda ülereageerimist. Vastupidi, kui sümptomid hakkavad segama koolis või tööl käimist, und, liikumist, suhteid või tavapärast toimetulekut, on mõistlik sellest tervishoiutöötajaga rääkida.
Millal piisab jälgimisest ja eneseabist?
Kui menstruatsioon on ebamugav, kuid sümptomid on kerged või mõõdukad, võib sageli alustada eneseabist. Näiteks võivad soojus, kerge liikumine ja tavapärased käsimüügi valuvaigistid aidata menstruatsioonivalu leevendada. Kui sümptomid ei ole uued, ei süvene ja ei sega igapäevaelu, võib nende jälgimine mõnda aega olla mõistlik.
Jälgimisest on enim kasu siis, kui tead oma tavapärast mustrit. Menstruatsiooni alguspäeva, kestuse, verejooksu tugevuse, valu ja teiste sümptomite ülesmärkimine aitab mõista, kas tegemist on tavapärase kõikumise või muutusega, mis vajab tähelepanu.
Millal tasub broneerida aeg noortenõustaja, arsti või ämmaemanda juurde?
Tervishoiutöötajaga tasub ühendust võtta siis, kui menstruatsioonid on väga vererohked, valulikud, muutuvad järsku varasemast erinevaks või kui tsükkel on pidevalt ebaregulaarne. Samuti on mõistlik abi otsida siis, kui menstruatsioon kestab korduvalt üle seitsme päeva, menstruatsioonid jäävad ära või esineb veritsust menstruatsioonide vahel.
Arsti või ämmaemanda poole tasub pöörduda ka siis, kui menstruatsioonivalu ei allu tavapärastele valu leevendavatele võtetele või kui valu segab igapäevast toimetulekut.
Kui sul on menstruatsioonide ärajäämise kõrval ka muid sümptomeid, näiteks märgatav kehakaalu muutus, liigne karvakasv, akne süvenemine, vaagnavalu või võimalik rasedus, tasub samuti spetsialisti poole pöörduda. Ebaregulaarsed või puuduvad menstruatsioonid võivad olla seotud näiteks hormonaalsete muutuste, kilpnäärmeprobleemide,polüendokriinse metaboolsee munasarjade sündroomi või muude seisunditega.
Mõned sümptomid ei tähenda kohe tõsist haigust, kuid viitavad sellele, et probleemi põhjust tasub täpsemalt uurida. Nende hulka kuuluvad menstruatsioonivalu, mis muutub ajaga tugevamaks, valu, mis ei esine ainult menstruatsiooni ajal, vaid ka seksi ajal või tualetis käies, veritsus menstruatsioonide vahel, menstruatsioonide sage ärajäämine või vererohkus, mis segab igapäevaelu. Selliste sümptomite taga võivad olla näiteks endometrioos, adenomüoos, hormonaalsed häired või muud seisundid.
Millal on vaja kiiresti abi?
Kiiret sekkumist võib vaja minna siis, kui veritsus on väga tugev, kaasneb tugev nõrkus, pearinglus või minestustunne, valu on äkiline ja väga tugev või valu ning veritsus esinevad raseduse ajal.
Väga rohke verejooksu puhul tasub eriti tähelepanelik olla siis, kui hügieenivahendeid tuleb vahetada väga sageli, veri imbub läbi riiete või voodipesu, menstruatsioon kestab kaua või tekib õhupuudus, väljendunud väsimus või nõrkus. Need võivad viidata suuremale verekaotusele ja võimalikule aneemiale.
Mida tervishoiutöötaja vastuvõtul küsida või uurida võib?
Vastuvõtul küsitakse sageli, millal viimane menstruatsioon algas, kui pikk on tavaliselt tsükkel, kui kaua verejooks kestab, kui tugev see on, kas esineb valu ja kas sümptomid on aja jooksul muutunud. Samuti võidakse küsida seksuaalelu, rasestumisvastaste vahendite, võimaliku raseduse ja teiste sümptomite kohta. Sellised küsimused aitavad eristada tavapärast varieeruvust sümptomitest, mis võivad vajada lisauuringuid.
Vastuvõtul võib olla vajalik teha analüüse ning läbivaatus. Sõltuvalt kaebustest võib hindamine hõlmata näiteks vereanalüüse, rasedustesti, vajadusel analüüse infektsioonide jaoks ning sageli ka (tupekaudset) ultraheliuuringut.
Vastuvõtu jaoks on kasulik ette valmistada võimalikult täpne ülevaade oma sümptomitest. Kui sul on kirjas menstruatsiooni alguspäevad, verejooksu kestus, verejooksu tugevus, valu iseloom ja muud kaebused, aitab see sageli kiiremini selgusele jõuda, mis võiks sümptomeid põhjustada.
Kuhu pöörduda?
Esimene kontakt võib olla noortenõustaja, perearst, ämmaemand või naistearst, sõltuvalt sellest, kuidas tervishoiuteenused sinu jaoks kõige paremini kättesaadavad on. Oluline ei olegi alati see, kelle poole esmalt pöörduda, vaid see, et sümptomid saaksid hinnatud, kui need on tugevad, püsivad või muutuvad.
Kui sümptomid on väga tugevad või tekib kahtlus kiiret hindamist vajavale seisundile, ei pruugi olla mõistlik oodata tavapärast vastuvõttu. Sellisel juhul tuleks otsida erakorralist meditsiinilist abi.
Lühike sõnastik
Rohke menstruatsiooniverejooks
Veritsus, mis on nii tugev või kestab nii kaua, et mõjutab elukvaliteeti või igapäevast toimetulekut.
Vaheveritsus
Veritsus või määrimine menstruatsioonide vahel.
Düsmenorröa
Menstruatsiooniga seotud valu ehk valulik menstruatsioon.
Aneemia
Seisund, mille puhul veres on liiga vähe punaseid vereliblesid või hemoglobiini; rohke menstruatsiooniverejooks võib olla üheks põhjuseks.
Korduma kippuvad küsimused
Millal peaks menstruatsioonivaluga arsti poole pöörduma?
Siis, kui valu on väga tugev, tavapärasest hullem, ei allu valuvaigistitele või segab tavapärast elu.
Millal on menstruatsioon liiga vererohke?
Kui hügieenivahendeid tuleb vahetada väga sageli, veri lekib läbi riiete või voodipesu, menstruatsioon kestab üle seitsme päeva või verejooks mõjutab igapäevaelu.
Kas veritsus menstruatsioonide vahel vajab kontrolli?
Jah, eriti siis, kui see kordub, on rohke või sellega kaasneb valu või kui veritsus tekib seksuaalvahekorra ajal või järel. [1]
Mida teha, kui menstruatsioon jääb ära?
Kui on võimalik rasedus, tuleks seda võimalust arvestada. Kui menstruatsioonid jäävad korduvalt ära või puuduvad pikema aja jooksul, tasub pöörduda tervishoiutöötaja poole.
Kas abi otsimine tähendab, et probleem on kindlasti tõsine?
Ei. Abi otsimine tähendab lihtsalt seda, et sümptomid väärivad hindamist, eriti kui need on uued, tugevad, korduvad või häirivad igapäevaelu.
