Menstruaaltsükkel on korduv hormonaalsete ja kehaliste muutuste jada, mille eesmärk on emaka ettevalmistamine võimalikuks raseduseks. Menstruatsioon ehk päevad on osa menstruaaltsüklist. Menstruatsiooni ajal väljuvad veri ja emaka limaskesta kude tupe kaudu kehast. See juhtub siis, kui emakas on menstruaaltsükli jooksul valmistunud võimalikuks raseduseks, kuid rasestumist ei toimunud. Menstruatsioon on normaalne keha talitlus, mitte haigus ega märk sellest, et midagi oleks valesti.
Menstruaaltsüklit arvestatakse ühe menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni esimese päevani. Kuigi sageli peetakse tavapäraseks 28-päevast tsüklit, on see vaid keskmine. Normaalne tsükkel võib olla sellest nii lühem kui pikem. Tüüpiline täiskasvanu menstruaaltsükkel jääb enamasti umbes 24-38 päeva vahele ning menstruatsiooni verejooks kestab tavaliselt kuni 3-7 päeva.
Samas on oluline märkida, et iga kuu, iga tsükkel ei pea olema täpselt ühesugune. Ka täiesti tervel inimesel võib tsükli pikkus kuude lõikes veidi erineda. Esimestel aastatel pärast menstruatsiooni algust on ebaregulaarsus eriti tavaline, sest ovulatsioon ei pruugi veel iga tsükli ajal toimuda. Aja jooksul muutub tsükkel sageli korrapärasemaks, kuid mõningane varieeruvus on normaalne.
Kuidas menstruaaltsükkel toimib?
Menstruaaltsüklit juhivad hormoonid, mida toodavad peamiselt aju ja munasarjad. Need mõjutavad nii munasarjade kui ka emaka tööd. Tsükli jooksul küpseb munasarjas munarakk, mis vabaneb munasarjast ovulatsiooni ajal , emaka limaskest pakseneb ning kui rasedust ei teki, irdub paksenenud emaka limaskest ja väljub kehast menstruatsiooniverejooksuna.
Lihtsustatult võib menstruaaltsüklit vaadata etappidena. Tsükkel algab menstruatsiooniga, mille ajal väljub emakast eelmisel tsüklil paksenenud limaskest. Seejärel hakkab keha hormoonide mõjul emakas uut limaskesta üles ehitama. Samal ajal areneb munasarjas munarakk. Küpsenud munaraku vabanemist munasarjast nimetatakse ovulatsiooniks. Kui sellel ajal viljastumist ei toimu, langeb hormoonide tase ja algab uus menstruatsioon.
Menstruaaltsüklit kirjeldatakse sageli nelja faasina: menstruatsioonifaas, follikulaarfaas, ovulatsioon ja luteaalfaas. Neid termineid ei pea tingimata teadma, et oma keha paremini mõista, kuid neist võib abi olla siis, kui loed menstruatsiooni, viljakuse või menstruatsiooniga seotud sümptomite kohta. Oluline on mõista, et menstruaaltsükkel ei tähenda ainult verejooksu – suurem osa tsüklist toimub menstruatsioonide vahel hormonaalsete muutustena.
Mis on ovulatsioon?
Ovulatsioon tähendab munaraku vabanemist munasarjast. Tavaliselt toimub see ühe menstruaaltsükli jooksul ühe korra. Ovulatsioon toimub enamasti 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni. Seega 28-päevase tsükli korral on ovulatsioon üsna täpselt tsükli keskel. Pikema menstruaaltsükli puhul see aga nii ei ole, siis on ovulatsioonile eelneval periood ehk follikulaarfaas pikem kui ovulatsioonile järgnev periood ehk luteaalfaas. Samamoodi nagu menstruaaltsükli pikkus võib kuus-kuusse varieeruda, võib ka ovulatsioon toimuda erinevatel kuudel veidi erinevatel hetkedel.
Mõned inimesed märkavad ovulatsiooni ajal muutusi, näiteks teistsugust tupevoolust või kerget ühepoolset alakõhuvalu. Teised ei tunne midagi. See on samuti normaalne.
Ovulatsioon on oluline, sest just sel ajal on võimalik rasestuda. Kui munasarjast vabanenud küps munarakk kohtub munajuhas seemnerakkudega, võib toimuda viljastumine. Munaraku eluiga on 24 tundi, seemnerakud võivad aga naise suguteedes eluvõimelised olla kuni 7 ööpäeva. Seega rasestumine on võimalik ka siis, kui seksuaalvahekord toimus nädal enne ovulatsiooni.
Millal menstruatsioon tavaliselt algab?
Menstruatsioon algab tavaliselt puberteedieas. Esimest menstruatsiooni nimetatakse menarhe’ks. Enamasti algab menstruatsioon umbes 11.-14. eluaasta vahel, kuigi normaalne on esimese menstruatsiooni algus 10-16 eluaasta vahel).
Esimestel aastatel pärast menstruatsiooni algust võib tsükkel olla ebaregulaarne. Selle põhjus on enamasti see, et hormonaalne süsteem alles küpseb. Mõni tsükkel võib olla lühem, mõni pikem ning mõnikord võib menstruatsioon ka vahele jääda. See võib olla normaalne, kuid väga rohke verejooksu, tugeva valu või pikema menstruatsiooni puudumise korral tasub pidada nõu tervishoiutöötajaga.
Kindlasti tuleks pöörduda ka kontrolli, kui menstruatsioon pole alanud 16.eluaastaks või kui 14.eluaastaks pole välja arenenud muud puberteedi sümptomid (rindade kasv, häbemekarvade kasv) ning samuti pole menstruatsioon alanud või kui menstruatsioon algab enne 10. eluaastat.
Kui pikk on normaalne menstruaaltsükkel?
Menstruaaltsüklit mõõdetakse verejooksu esimesest päevast järgmise menstruatsiooni esimese päevani. Täiskasvanutel peetakse tavaliselt normaalseks umbes 24-38 päeva pikkust tsüklit.. Noorukitel võivad tsüklid olla mõnevõrra pikemad või ebaregulaarsemad, eriti esimestel aastatel pärast menstruatsiooni algust.
Menstruatsiooni verejooks kestab enamasti 2-7 päeva, Tavaliselt on verejooks menstruatsiooni alguses tugevam ja lõpu poole nõrgem. Selleks et menstruatsioon oleks normaalne, ei pea see iga kuu välja nägema täpselt samasugune. Tähtsam on üldine muster ajas ja see, kas toimuvad märgatavad muutused.
Miks võib menstruatsioon kuude lõikes erineda?
Menstruaaltsüklit mõjutavad hormoonid ning hormoonid on tundlikud selle suhtes, mis organismis parasjagu toimub. Tsüklit võivad mõjutada näiteks stress, haigused, kehakaalu muutused, väga intensiivne treening, unehäired, reisimine ja mõned ravimid. Ka hormonaalsed rasestumisvastased vahendid võivad veritsusmustrit muuta. Seetõttu ei tähenda üks tavapärasest erinev kuu tingimata tervisega seotud probleemi.
Samas võib menstruaaltsükkel anda olulist teavet ka üldise terviseseisundi kohta. Kui menstruatsioonid muutuvad korduvalt väga ebaregulaarseks, väga valulikuks või märgatavalt vererohkemaks kui varem, tasub sellele tähelepanu pöörata.
Millised sümptomid võivad menstruatsiooniga kaasneda?
Paljudel inimestel esineb enne menstruatsiooni või selle ajal erinevaid sümptomeid. Sagedasemad neist on alakõhuvalu või -krambid, seljavalu, puhitustunne, rindade hellus, väsimus, peavalu, akne ning meeleolumuutused. Need sümptomid võivad olla kerged, mõõdukad või puududa üldse. Mõni inimene märkab vaid ühte-kaht sümptomit, teisel võib neid olla rohkem.
Kerged sümptomid võivad olla menstruaaltsükli tavapärane osa. Kuid sümptomeid, mis hakkavad segama koolis või tööl käimist, und, liikumist või igapäevast toimetulekut, ei peaks pidama millekski, mida tuleb lihtsalt taluda. Väga valulikud menstruatsioonid, väga rohke verejooks, korduvad vahelejäänud menstruatsioonid või veritsus menstruatsioonide vahel vajavad tähelepanu.
Milline võib menstruaalveri välja näha?
Menstruaalveri ei ole alati erkpunane. See võib olla ka tumepunane, roosakas või pruunikas, eriti menstruatsiooni lõpuosas või kergema verejooksu päevadel. Menstruatsiooni ajal võivad esineda ka väikesed verehüübed, eriti vererohkematel päevadel. Samuti on tavaline, et verejooksu hulk muutub päevade lõikes – alguses on see sageli tugevam ja lõpu poole nõrgem.
Kuigi selline varieeruvus on tavaliselt normaalne, on siiski olemas piirid. Väga tugev verejooks, suuremad verehüübed (>2cm) koos väljendunud sümptomitega või tavapärasest märksa pikem veritsus vajavad hindamist. Rohke verejooksuga menstruatsioon võib mõjutada igapäevaelu ning põhjustada rauapuudust ehk aneemiat.
Mida tähendab regulaarne tsükkel?
Regulaarne tsükkel ei tähenda seda, et menstruatsioon algab iga kuu täpselt samal kuupäeval. Meditsiinilises mõttes tähendab see pigem seda, et tsükkel püsib enam-vähem etteaimatavas mustris ja pikkuses (24-38 päeva) Menstruatsiooni võib pidada regulaarseks siis, kui see algab tavapärase vahemiku sees ja tsükli pikkus ei kõigu kuust kuusse väga palju.
Praktiliselt on mõistlik vaadata mustrit mitme kuu jooksul, mitte teha järeldusi üheainsa tsükli põhjal. Mõnepäevane varasem või hilisem menstruatsiooni algus võib olla täiesti normaalne. Tähelepanu tasub pöörata siis, kui tsükkel muutub järjepidevalt palju lühemaks, pikemaks või vererohkemaks kui varem.
Kas menstruatsioon võib toimuda ka ilma ovulatsioonita?
Mitte iga veritsus ei tähenda tingimata seda, et eelnevalt on toimunud ovulatsioon. Eriti esimestel aastatel pärast menstruatsiooni algust võivad tsüklid olla anovulatoorsed, mis tähendab, et munarakk ei ole vabanenud. See on üks põhjusi, miks tsükkel võib noorukieas olla ebaregulaarne. Ka täiesti tervel täiskasvanul, kellel menstruastioonitsükkel on välja kujunenud, võib mõni tsükkel olla ovulatsioonita. Anovulatoorseidd tsükleid võib esineda ka stressi, erinevate hormonaalsete häirete, suuremate kehakaalu muutuste, haiguste ja teiste põhjuste tõttu.
Seetõttu võib menstruaaltsükli jälgimine olla kasulik, eriti siis, kui soovid paremini mõista oma sümptomeid, viljakust või tsüklis toimunud muutusi.
Miks on kasulik menstruaaltsüklit jälgida?
Menstruatsiooni jälgimine aitab märgata, milline on sinu jaoks tavapärane muster. Kasulik võib olla üles märkida verejooksu alguspäev, menstruatsiooni kestus, verejooksu tugevus ning sellega kaasnevad sümptomid, näiteks valu, peavalu või meeleolumuutused. Nii on lihtsam aru saada, mis on sinu jaoks harjumuspärane, ja märgata, kui midagi muutub.
Tsükli jälgimisest on abi ka siis, kui tekib vajadus pöörduda arsti või ämmaemanda poole. Vastuvõtul küsitakse sageli, millal oli viimane menstruatsioon, kui regulaarne tsükkel on, kui rohke on verejooks ning kas sümptomid korduvad kindla mustriga. Kui see info on olemas, on vestlus lihtsam ja sageli ka sisukam ning aitab meditsiinitöötajal sinu reproduktiivtervist paremini hinnata.
Millal ainult teadmistest ei piisa?
Menstruaaltsükli põhialuste mõistmine aitab sageli asjatut muret vähendada, kuid see ei asenda arsti nõu siis, kui sümptomid on tugevad või häirivad. Tervishoiutöötajaga tasub nõu pidada siis, kui menstruatsioonid on väga valulikud, tavapärasest palju vererohkemad, korduvalt ebaregulaarsed, puuduvad pikema aja jooksul või kui esineb veritsust menstruatsioonide vahel. Samuti on oluline otsida abi siis, kui on võimalik rasedus ja samal ajal esineb valu või veritsust.
Menstruatsioon on normaalne keha funktsioon, kuid samal ajal ka oluline tervise näitaja. Kui tead, mis on menstruatsioon, kuidas menstruaaltsükkel töötab ja milline muutlikkus on tavaliselt normaalne, on lihtsam oma keha paremini mõista ning märgata, millal mõni muutus vajab tähelepanu.
Lühike sõnastik
Menstruatsioon / päevad. Verejooks, mis tekib siis, kui emaka limaskest irdub ja väljub kehast tupe kaudu.
Menstruaaltsükkel. Aeg ühe menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni esimese päevani.
Ovulatsioon. Munaraku vabanemine munasarjast.
Menarche. Esimene menstruatsioon.
Määrimine. Vähene veritsus väljaspool tavapärast menstruatsiooni.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ainult 28-päevane tsükkel on normaalne?
Ei. 28-päevane tsükkel on keskmine, mitte reegel. Täiskasvanul jääb normaalne tsükkel tavaliselt vahemikku umbes 24-38 päeva.
Kas menstruatsioon võib alguses olla ebaregulaarne?
Jah. Esimestel aastatel pärast menstruatsiooni algust võib see olla normaalne, sest ovulatsioon ei pruugi veel toimuda iga tsükli ajal.
Kas ovulatsioon toimub alati 14. päeval?
Ei. 28-päevase tsükli korral toimub ovulatsioon sageli umbes 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni, kuid tegelikkuses on tsüklid erinevad ja ovulatsiooni ei saa alati täpselt ette ennustada.
Kas stress võib menstruatsiooni mõjutada?
Jah. Stress, haigused, kehakaalu muutused, väga intensiivne treening, reisimine ja unehäired võivad kõik menstruaaltsüklit mõjutada.
Millal peaks pöörduma arsti poole?
Arsti poole tasub pöörduda siis, kui menstruatsioonid on väga valulikud, ebatavaliselt vererohked, korduvalt ebaregulaarsed, puuduvad pikemat aega või kui esineb veritsust menstruatsioonide vahel või võimalik rasedus koos valu või veritsusega. (Allikas)
