Menstruatsioon ei ole ühte moodi. Väga tavapärane on see, et verejooksu kestus, vere hulk, vere värvus ja menstruatsiooniga kaasnevad sümptomid erinevad inimeseti. Samuti võib ka ühel ja samal inimesel menstruatsioon kuude lõikes mõnevõrra varieeruda. Oluline ei ole see, et menstruatsioon oleks iga kord täpselt samasugune, vaid see, et sellel oleks enam-vähem arusaadav muster ning et muutused ei oleks väga järsud ega häiriks igapäevaelu.
Paljud inimesed muretsevad selle pärast, kas nende menstruatsioon on „normaalne“. Sageli on kõige kasulikum küsida mitte seda, kas kõik vastab täpselt mingile ideaalile, vaid seda, kas sinu menstruatsioon jääb tavapärase varieeruvuse piiridesse. Menstruatsioon võib olla normaalne ka siis, kui see ei kesta täpselt viis päeva, ei alga iga kuu samal kuupäeval või ei näe iga kord välja täpselt samasugune.
Kui pikk on tavapärane menstruaaltsükkel?
Menstruaaltsükli pikkust arvestatakse ühe menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruastiooni esimese päevani.
Täiskasvanutel peetakse tavaliselt normaalseks menstruaaltsüklit, mis jääb umbes 24–38 päeva vahele. Mõnes allikas kasutatakse ka vahemikku 21–35 päeva, eriti üldisemates patsiendi juhendmaterjalides. Noorukitel võivad tsüklid olla mõnda aega pikemad ja ebaregulaarsemad, eriti esimestel aastatel pärast menstruatsioonide algust. Teismelistel kestab tsükkel sageli 21–45 päeva ning see võib alguses kõikuda rohkem kui täiskasvanutel.
Praktiliselt tähendab see, et mõnepäevane erinevus kuude lõikes ei ole tavaliselt probleem. Näiteks kui menstruatsioon algab vahel paar päeva varem või hiljem, võib see olla täiesti normaalne. Tähelepanu väärib pigem see, kui tsükkel muutub korduvalt väga lühikeseks, väga pikaks või täiesti ettearvamatuks, eriti siis, kui sellega kaasnevad muud sümptomid.
Kui kaua menstruatsioon tavaliselt kestab?
Tavaliselt kestab menstruatsioon umbes 2–7 päeva. Kliinilistes käsitlustes peetakse normaalseks ka kuni 8 päeva kestvat verejooksu. Sageli on menstruatsioon kõige vererohkem esimestel päevadel ja muutub seejärel nõrgemaks. Menstruatsiooni kestus võib inimeseti erineda ning ka sama inimese puhul võib üks menstruatsioon olla lühem ja teine veidi pikem.
Kui verejooks kestab korduvalt üle nädala või muutub varasemaga võrreldes märgatavalt pikemaks, tasub sellele tähelepanu pöörata. Üksik tavapärasest erinev tsükkel ei tähenda veel tingimata terviseprobleemi, kuid korduv muutus võib vajada hindamist.
Kui tugev verejooks on normaalne?
Normaalne verekadu ühe menstruatsiooni vältel on kuni 80 ml, normi alumist piiri pole seatud.
Menstruatsiooni verejooksu hulka on kodus raske täpselt mõõta, mistõttu hinnatakse seda tavaliselt selle järgi, kuidas see igapäevaelu mõjutab. Tavapärane on see, et mõnel päeval on verejooks tugevam ja mõnel nõrgem. Sageli on menstruatsiooni esimesed päevad vererohkemad ning lõpuosas veritsus väheneb.
Menstruatsioon võib vererohkem olla ka esimestel aastatel pärast menstruatsiooni algust ning samamoodi perimenopausis enne menstruatsioonide lõppemist. Rohket menstruaalverejooksu võib kahtlustada siis, kui side, tampoon, menstruaalanum või muu vahend (nt korduvkasutatav menstruatsioonipesu) täitub väga kiiresti verega , kui tuleb kasutada korraga mitut vahendit, kui tuleb öösel korduvalt vahendeid vahetada ning sageli esineb lekkeid ning riided või voodipesu saavad alatihti verega määritud. Tõenäoliselt on vererohke menstruatsiooniga tegemist siis, kui verejooks segab selgelt tavapärast elu, pidevalt on vaja mõelda, kas on ikka menstruatsiooni ajal piisavalt sidemeid või muid menstruatsioonivahendeid kaasas, kartus, et esineb lekkeid ja riided saavad määritud Kui kahtlustad või arvad, et su menstruatsioon on liiga vererohke, siis alati tasub pöörduda kontrolli noortenõustajale või naistearstile. Rohke verejooks ei tähenda alati haigust, kuid pikalt kestes võib see põhjustada rauapuudust ja aneemiat ning vajab seetõttu tähelepanu.
Samas on vererohkel menstruatsioonil palju võimalike põhjuseid (sagedasti hüübimishäired; emaka haigused, nt limaskesta polüüp, adenomüoos, endometrioos; PMOS (endine PCOS); põletikud jne, seega kindlasti tasub välja selgitava vererohke menstruatsiooni põhjus. Enamikel juhtudel on võimalik ka edukas ravi, mis oluliselt saab vähendada verejooksu hulka ning seeläbi parandada ka elukvaliteeti.
Kas verehüübed menstruatsiooni ajal on tavapärased?
Väikesed verehüübed ehk vereklombid võivad menstruatsiooni ajal olla täiesti normaalsed, eriti vererohkematel päevadel. Need võivad välja näha nagu väikesed tumedamad või paksemad tükikesed veres.
Lisaks võib vere sees näha olla ka heledamaid tihedaid, veidi kumjaid tükikesi või osi – need on osa irdunud emaka limaskestast.
Tähelepanu vajab olukord siis, kui hüübed on suured (üle 2 cm), neid tuleb korduvalt palju ning samal ajal on verejooks väga tugev, lisaks esineb nõrkust, pearinglust või tugevat valu. Sellisel juhul võib olla tegemist rohke menstruaalverejooksuga, mis vajab hindamist naistearsti, ämmaemanda või noortenõustaja juures.
Mis värvi võib menstruaalveri olla?
Menstruaalveri ei ole alati ühe ja sama värvusega. See võib olla erkpunane, tumepunane, pruunikas või mõnikord isegi roosakam. Pruunikam veri on tavalisem menstruatsiooni alguses või lõpus, kui verejooks on nõrgem ja veri väljub kehast aeglasemalt. See ei tähenda iseenesest, et midagi oleks valesti.
Menstruaalverevärvus võib muutuda seega sama menstruatsiooni jooksul. Näiteks võib veritsus alata nõrgemalt ja tumedamalt, muutuda seejärel eredamaks ning lõpu poole taas tumedamaks või pruunikamaks. Selline muutlikkus on tavaline ega viita mingile probleemile. Samuti võib menstruaalvere iseloom, sh värvus olla erinevates tsüklites erinev.
Millised sümptomid on menstruatsiooni ajal tavalised?
Paljudel inimestel esinevad mõned päevad enne menstruatsiooni või selle ajal enesetundes muutusi, mis on üsna tavalised. Nende hulka kuuluvad alakõhu krambid ja alakõhuvalu, alaseljavalu, puhitustunne, rindade hellus, väsimus, peavalu, söögiisu muutused, meeleolu kõikumised ja ärrituvus. Mõnel on neid sümptomeid vähem, mõnel rohkem ja osa inimesi ei tunne peaaegu midagi.
Kerged kuni mõõdukad sümptomid, mis ei sega igapäevaelu, võivad olla menstruatsiooni tavapärane osa. See, et mõnel kuul on krampe rohkem ja mõnel vähem, võib samuti olla normaalne. Oluline on hinnata, kui palju sümptomid elu mõjutavad. Kui saad enam-vähem tavapäraselt oma igapäevatoimetustega (kool, töö, trenn, suhted lähedastega) hakkama, siis pigem muretsema ei pea.
Kui aga pead menstruatsiooni ja sellega kaasnevate enesetunde muutuste tõttu oluliselt muutma või ära jätma oma tavapäraseid tegevusi, häiritud on suhted jne, siis tasub otsida abi.
Kas menstruatsioonivalu on normaalne?
Kerge või mõõdukas menstruatsioonivalu on sage. Emakaõõnes toimub põletikusarnane protsess, mis on vajalik selleks, et paksenenud limaskest saaks emaka seinast irduda. Emaka kokkutõmbed aitavad limaskestal ja verel emakast väljuda ning see võib põhjustada alakõhuvalu või krampe., Mõnel inimesel on valu pigem ebamugavustunne, mõnel tuntavam.
Samas ei peaks väga tugevat valu pidama automaatselt normaalseks. Kui valu sunnib regulaarselt koolist, töölt või muudest tegevustest eemale jääma, kui tavapärased valu leevendavad võtted ei aita või kui valu ajas süveneb, tasub pöörduda noortenõustaja või naistearsti poole. Tugev menstruatsioonivalu võib mõnikord viidata tervisemurele, mis vajab täpsemat hindamist.
Kas PMS-i sümptomid võivad olla normaalsed?
Paljud inimesed märkavad enne menstruatsiooni algust erinevaid sümptomeid, mida nimetatakse premenstruaalseks sündroomiks ehk PMS-iks. Nendeks võivad olla puhitustunne, rindade hellus, meeleolumuutused, ärrituvus, väsimus, peavalu või kerged krambid. Tavaliselt tekivad need sümptomid mõni päev enne menstruatsiooni ja leevenevad verejooksu alguses või selle ajal.
Ka PMS-i puhul on oluline see, kui tugevalt sümptomid inimest mõjutavad. Kerged ja mööduvad sümptomid võivad olla tavapärased. Kui sümptomid hakkavad oluliselt segama tööd, õppimist, suhteid või üldist toimetulekut, ei tasu neid pidada lihtsalt „paratamatuks osaks“ menstruatsioonist.
Mida tähendab, et menstruatsioon on sinu jaoks normaalne?
Meditsiinis kasutatakse küll üldisi norme, kuid sama tähtis on teada, mis on tavapärane just sinu keha puhul. Mõnel inimesel on loomupäraselt lühem tsükkel, teisel pikem. Mõnel on alati olnud vähene verejooks, teisel veidi vererohkem. Mõnel esineb igal kuul kerget valu, teisel peaaegu mitte kunagi. Kui muster on enam-vähem sarnane ja sümptomid ei häiri olulisel määral elu, võib see olla täiesti normaalne.
Kõige kasulikum on õppida tundma oma tavapärast mustrit. Kui sa tead, kui pikk sinu tsükkel enamasti on, kui kaua menstruatsioon kestab, milline on verejooksu tugevus ja millised sümptomid tavaliselt kaasnevad, on lihtsam märgata, kui midagi muutub.
Mis ei pruugi enam olla normaalne?
Kuigi menstruatsioonis on palju normaalset varieeruvust, on olukordi, mis vajavad suuremat tähelepanu. Nende hulka kuuluvad näiteks väga tugev verejooks, menstruatsioon, mis kestab korduvalt üle seitsme-kaheksa päeva, väga tugev valu, korduv veritsus menstruatsioonide vahel, menstruatsioonide sage ärajäämine või järsk muutus varasema mustriga võrreldes.
Tähelepanu vajavad ka sümptomid, mis viitavad võimalikule suuremale verekaotusele või muule probleemile, näiteks tugev nõrkus, pearinglus, minestustunne või see, et menstruatsioon segab oluliselt igapäevast toimetulekut. Sellistel juhtudel tasub pidada nõu tervishoiutöötajaga, isegi kui sarnane veritsus on kestnud juba mõnda aega.
Lühike sõnastik
Menstruaaltsükkel: Aeg ühe menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni esimese päevani.
Rohke menstruatsiooniverejooks: Menstruatsioon, mille ajal verejooks on nii tugev, et see häirib igapäevaelu või nõuab väga sagedast hügieenivahendite vahetamist.
Määrimine: Vähene veritsus väljaspool tavapärast menstruatsiooni.
PMS: Premenstruaalne sündroom ehk enne menstruatsiooni tekkivad kehalised või meeleoluga seotud sümptomid.
Lühike sõnastik
Menstruatsioon / päevad. Verejooks, mis tekib siis, kui emaka limaskest irdub ja väljub kehast tupe kaudu.
Menstruaaltsükkel. Aeg ühe menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni esimese päevani.
Ovulatsioon. Munaraku vabanemine munasarjast.
Menarche. Esimene menstruatsioon.
Määrimine. Vähene veritsus väljaspool tavapärast menstruatsiooni.
Korduma kippuvad küsimused
Kas menstruatsioon peab algama iga kuu samal kuupäeval?
Ei. Regulaarne menstruatsioon ei tähenda seda, et see algab alati täpselt samal kuupäeval. Mõningane kõikumine on normaalne.
Kas pruun menstruatsiooniveri on normaalne?
Jah. Pruunikas veri võib olla tavaline eriti menstruatsiooni alguses või lõpus, kui verejooks on nõrgem.
Kas verehüübed menstruatsiooni ajal on normaalsed?
Väikesed verehüübed võivad menstruatsiooni ajal olla normaalsed, eriti vererohkematel päevadel. Kui hüübed on suured ja verejooks väga tugev, tasub pidada nõu tervishoiutöötajaga.
Kas menstruatsioonivalu on normaalne?
Kerge või mõõdukas valu on sage, kuid väga tugev valu ei peaks jääma tähelepanuta.
Millal võib öelda, et menstruatsioon ei ole enam tavapärane?
Siis, kui verejooks on väga tugev, valu väga suur, menstruatsioon kestab kaua, tsükkel muutub järsult või sümptomid häirivad igapäevaelu.
