Nii, nagu on erinevad inimesed, on erinevad ka inimeste suhtevalikud ja -eelistused, ka lähedussuhted. 21. sajandil oleme seda üha selgemalt mõistmas ja uurimas, nii oma isiklike kogemuste põhjal, ühiskonnas ja kultuuris laiemalt kui ka teaduses. Näeme ka üha selgemalt seda, kuidas kultuur mõjutab meie suhtumist suhetesse ja vastupidi – meie suhtumine mõjutab taaskord kultuuri.
Inimene ei pea kõike lõpuni mõistma või ise kogema selleks, et aktsepteerida. Meie planeedi elanike seas ei ole kahte ühesugust inimest mitte üheski plaanis, ka mitte suhete või suhteeelistuste mõistes. See, mis sobib ühele inimesele, ei pruugi sobida teisele ja see, mis sobib teisele, ei pruugi sobida kolmandale. Kujutlus, et kõik inimesed vajavad romantilist ja seksuaalset suhet suhet, ei vasta sugugi nii selgelt tõele, nagu seda kaua usutud on ja nagu meedia seda peegeldanud on. Nagu ei ole ainus mõeldav võimalus ka see, et üks inimene saab samaaegselt suhtes pühenduda vaid ühele inimesele. Või et inimesed, keda seob platooniline armastus ning kes on otsustanud pere luua, on justkui poolikus suhtes. Nii, nagu ei ole binaarne sugu, ei ole binaarsed ka suhted. Ükski suhtevalik ei tee kellestki paremat ega halvemat inimest. Me oleme lihtsalt imeliselt erinevad.
MITTEMONOGAAMIA
Kopeeri link sektsioonile
Vaikimisi eeldatakse, et romantilises, seksuaalses või lähedases platoonilises suhtes on korraga kaks inimest. Sellist hoiakut nimetatakse mononormatiivsuseks ja see hoiak on problemaatiline. Miks? Sest see ütleb, et on vaid üks vastuvõetav armastamise ja suhtes olemise viis ja see jätab kõrvale kõik teised viisid suhtes olla. Pealegi on meie ühiskonnas vaikimisi hoiak monogaamsete suhete kohta, et “kõik ju petavad” samal ajal, kui eetilistele mittemonogaamsetele suhetele vaadatakse viltu. Eetiline mittemonogaamia tähendab, et kõik osapooled on andnud oma teadliku ja vabatahtliku nõusoleku just sel moel suhetes olla. Oluline on, et kõik on saanud ka oma piire väljendada ja kehtestada, aga ka see, et neid piiridest ja kokkulepetest peetakse kinni.
Ükskõik, millistest suhetest me räägime – olulised suhte osad on võrdsus ning partneritevaheline aus ja avatud suhtlus.
Mittemonogaamsed suhted võivad olla väga erinevad.
Avatud suhe ehk partneritel võivad olla seksuaalsed kontaktid ka väljaspool keskset suhet;
Swingimine ehk seks teiste inimestega väljaspool püsisuhet, kus sageli otsivad partnerid koos teisi partnereid;
Polüamooria ehk inimesed on mitmes romantilises või lähedussuhtes või on suhe sellele avatud ning olemas on kõigi osapoolte teadmine ja nõusolek;
Polütruudus ehk omavahelises romantilises suhtes on näiteks 3 või 4 inimest (inglise keeles monogamy +1);
Polügaamia ehk ühe inimese abielu mitme inimesega;
Suhteanarhia ehk suhted, kus vastandutakse mingitele hierarhiatele või puudub tuumik. Lisaks lähtutakse seisukohast, et üks suhteviis ei ole teisest olulisem (näiteks suhe partneriga ei ole olulisem, kui suhe päritoluperega jne);
Seksisõprus on jätkuv seksuaalne suhe ilma romantilise pühendumuseta;
Platoonilised kiindumussuhted, ka koosvanemlus ja pere loomine ilma seksuaalse ja romantilise sidemeta;
Soolopolüamooria, kus inimene käib kohtingutel erinevate inimestega, kuid ei loo nn tuumsuhet kellegagi
Monogamish ehk peamiselt suletud suhe, kus mingitel tingimustel on vastuvõetav kellegi teisega seksida.
