Peenised võivad olla väga erineva suuruse, kuju, värvuse ja välimusega ning enamasti on need erinevused täiesti normaalsed. Puberteedi ajal peenis kasvab ja areneb, kuid see toimub inimestel erinevas vanuses ja erineva kiirusega.
Peenis koosneb peenisekehast ja peenisepeast. Peenise tipus asub kusitiava, mille kaudu väljuvad kehast uriin ja ejakulatsiooni ajal seemnevedelik.
Peenise sees paikneb erektsioonikude ehk korgaskeha, mis seksuaalse erutuse ajal täitub verega. Selle tulemusena peenis suureneb ja muutub jäigemaks. Erektsioonist saad lähemalt lugeda eraldi teemast „Erektsioon“.
Kui peenis ei ole ümber lõigatud, katab peenisepead osaliselt või täielikult liikuv nahavolt ehk eesnahk. Eesnahka ühendab peenisepea alumise poolega elastne nahavolt ehk eesnahakida.
Peenise suurus
Peenise suuruse pärast muretsemine on üsna tavaline, eriti noorukieas. Tegelikult on normaalne varieeruvus suur ning lõdva peenise välimus ei anna head ettekujutust sellest, milline on peenis erektsiooni ajal.
Rohkem kui 15 000 mehe mõõtmisi koondanud teadusuuringus oli täiskasvanu erekteerunud peenise keskmine pikkus umbes 13,1 cm ja ümbermõõt umbes 11,7 cm. Tegemist on keskmiste, mitte „õigete“ mõõtudega – täiesti normaalsed peenised võivad olla nii väiksemad kui suuremad.
Peenise suurus ei määra seda, kui hästi peenis toimib või kui rahuldust pakkuv võib seks olla.
Internetis pakutakse erinevaid harjutusi, seadmeid ja preparaate peenise suurendamiseks. Näiteks peenise venitamise või masseerimise harjutuste ehk jelqingu püsivat suurendavat mõju ei ole teaduslikult tõestatud ning sellised võtted võivad peenist ka vigastada.
Peenise kuju ja kõverus
Peenis ei pea olema täiesti sirge. Erektsiooni ajal võib see olla veidi kõverdunud üles, alla või küljele. Kui selline kuju on olnud pikka aega ega põhjusta valu või muid probleeme, on see enamasti normaalne.
Arstiga tasub rääkida, kui:
- peenis hakkab aja jooksul järjest rohkem kõverduma;
- peenisesse tekib kõvem piirkond või tükk;
- kõverdumine põhjustab valu;
- kõverdumine hakkab seksuaalelu häirima.
Hiljem tekkinud kõverdumise üheks võimalikuks põhjuseks on Peyronie tõbi, mille korral tekib peenise kudedesse armkude.
Eesnahk
Eesnahk on peenisepead kattev liikuv nahavolt. Lapsepõlves ei pruugi eesnahka olla võimalik täielikult üle peenisepea tagasi tõmmata. See võib olla normaalne ning eesnaha liikuvus suureneb tavaliselt kasvades. Eesnahka ei tohi jõuga tagasi tõmmata, sest see võib põhjustada valu, rebendeid ja armistumist. Kui eesnahk liigub vabalt ja vaevusi ei põhjusta, ei ole vaja selle liikuvust kuidagi suurendada.
Kitsas eesnahk ehk fimoos
Kui eesnahka ei ole võimalik üle peenisepea tagasi tõmmata, nimetatakse seda fimoosiks. Nooremas eas võib see olla normaalne ega vaja ravi, kui puuduvad vaevused.
Arstiga tasub nõu pidada, kui kitsas eesnahk põhjustab:
- valu või turset;
- valu erektsiooni ajal;
- raskusi või valu urineerimisel;
- korduvaid põletikke;
- veritsust või eritist eesnaha alt.
Vaevusi põhjustava fimoosi ravis kasutatakse sageli esmalt arsti määratud venitusharjutusi, osadel juhtudel lisaks ka steroidkreemi. Mõnel juhul võib olla vajalik kirurgiline ravi.
Kui eesnahk jääb peenisepea taha kinni
Kui eesnahk on tõmmatud peenisepea taha ja seda ei ole enam võimalik peenisepea peale tagasi liigutada, nimetatakse seda parafimoosiks. Peenisepea võib kiiresti tursuda ning verevarustus võib häiruda. Parafimoos vajab kiiret arstiabi.
Eesnahakida
Eesnahakida on peenisepea alumisel poolel paiknev elastne nahavolt, mis ühendab eesnahka peenisega.
Mõnel inimesel võib eesnahakida olla tavalisest lühem või pingul. See võib põhjustada eesnaha tagasi tõmbamisel või seksuaaltegevuse ajal pinget ja valu. Eesnahakida võib ka rebeneda ja veritseda. Libesti kasutamine aitab hõõrdumist ja vigastuste riski vähendada.
Väike rebend võib paraneda iseenesest. Kui eesnahakida rebeneb korduvalt või põhjustab püsivalt valu, tasub pöörduda arsti poole.
Ümberlõikamine
Ümberlõikamine tähendab eesnaha kirurgilist eemaldamist. Seda tehakse kultuurilistel või usulistel põhjustel ning mõnikord ka meditsiinilistel põhjustel.
Meditsiinilisel põhjusel võidakse ümberlõikamist kaaluda näiteks siis, kui eesnaha tugev kitsenemine või korduvad põletikud põhjustavad probleeme ja muud ravivõimalused ei ole aidanud. Ümberlõikamine ei ole seega enamasti esimene ega ainus võimalus eesnahaprobleemide raviks.
Kuidas peenist pesta?
Peenist tuleks pesta regulaarselt nagu ülejäänud keha. Kui eesnahka saab vabalt tagasi tõmmata, võib seda pesemise ajal õrnalt tagasi tõmmata ja pesta ka peenisepead ning eesnaha alust piirkonda. Pärast pesemist tuleb eesnahk uuesti peenisepea peale tagasi liigutada.
Eesnaha alla võib koguneda valkjat või kreemjat ainet ehk smeegmat. Selle teke ei tähenda iseenesest haigust, kuid selle liigne kogunemine võib soodustada ebameeldivat lõhna ja nahaärritust. Regulaarne pesemine aitab seda vältida.
Kui peenise nahk või peenisepea on ärritunud, tasub vältida lõhnastatud seepe, dušigeele ja muid ärritavaid tooteid.
Peenisepea või eesnaha põletik
Peenisepea põletikku nimetatakse balaniidiks. Kui põletik haarab ka eesnahka, kasutatakse nimetust balanopostiit.
Sümptomiteks võivad olla:
- punetus või nahavärvi muutus;
- sügelus või ärritus;
- valu või hellus;
- turse;
- ebameeldiv lõhn;
- eritis eesnaha alt;
- valu urineerimisel.
Põhjuseks võivad olla nahaärritus, infektsioonid või erinevad nahahaigused. Mõnikord võivad sarnaseid sümptomeid põhjustada ka sugulisel teel levivad infektsioonid. Seetõttu tasub püsivate, tugevate või korduvate vaevuste korral lasta põhjus arstil välja selgitada.
Muutused peenise nahal
Peenise nahk ei pea olema täiesti sile ega ühtlase värvusega. Nagu mujal kehal, võib ka seal esineda erinevaid normaalseid naha iseärasusi. Uut või muutuvat nahamuutust ei tasu aga ise diagnoosida. Arsti või seksuaaltervise spetsialistiga tasub nõu pidada, kui peenisele tekib:
- haavand või vill;
- uus tükk või moodustis;
- lööve, mis ei taandu;
- veritsus;
- püsiv värvimuutus;
- ebatavaline või halvalõhnaline eritis.
Sellistel muutustel on palju võimalikke põhjuseid, sealhulgas nahaärritus, nahahaigus ja infektsioon.
Peenise vigastused
Peenist võib vigastada näiteks spordi, masturbatsiooni või seksi ajal. Kerge nahaärritus või väike marrastus paraneb tavaliselt ise, kui piirkonnale anda aega taastuda.
Kiiret arstiabi vajab aga tugev peenisevigastus. Eriti tuleks abi otsida, kui vigastuse järel tekib tugev valu, kiiresti suurenev turse või verevalum, verejooks või raskus urineerimisel. Sellised sümptomid võivad viidata tõsisemale peenise või kusiti vigastusele.
Millal pöörduda arsti poole?
Peenisega seotud küsimused ja probleemid on tervishoiutöötajate jaoks tavalised ning nende pärast ei pea piinlikkust tundma.
Pöördu arsti või seksuaaltervise spetsialisti poole, kui:
- eesnahk põhjustab valu või raskendab urineerimist;
- peenisepea või eesnahk on korduvalt põletikuline;
- eesnahakida põhjustab valu või rebeneb korduvalt;
- peenises on püsiv või korduv valu;
- peenis on hakanud märgatavalt kõverduma;
- peenisele tekib uus haavand, vill, tükk või muu püsiv muutus;
- peenisest või eesnaha alt tuleb ebatavalist eritist;
- urineerimine on valulik.
Kiiret arstiabi vajab olukord, kus tagasi tõmmatud eesnahka ei ole võimalik enam peenisepea peale tagasi liigutada, või kui peenis saab tugevalt vigastada ja tekib tugev valu, kiiresti suurenev turse või verevalum.