Tuperõngas

Tuperõngas on väga tõhus rasestumisvastased meetod, mida nimetatakse kombineeritud hormonaalseks kontratseptsiooniks (KHK). Tuperõngas ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest.

Tõhusus ja toimemehhanism
Korrektsel kasutamisel on tuperõnga efektiivsus ligi 99%. Kasutamise unustamisel või ebaõigel kasutamisel võib selle tõhusus olla väiksem.
Tuperõngas sisaldab kaht tüüpi naissuguhormooni: östrogeeni ja gestageeni. Tuperõngast imenduvad toimeained tupe limaskesta kaudu. Kõikide kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide peamine toime on ovulatsiooni (munaraku küpsemise ja vabanemise) takistamine. Lisaks raskendavad need meetodid seemnerakkude liikumist läbi emakakaela lima ning muudavad emaka limaskesta õhemaks, mistõttu viljastunud munarakk ei saa sinna kinnituda. Hormonaalsed meetodid toimivad ainult sel ajal, mil neid kasutatakse. Pärast kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise lõpetamist erituvad nad paari päeva jooksul organismist ning kehale omane viljakus taastub kiiresti.  Soovi korral võib koheselt planeerida rasedust.

Eelised

    • Väga tõhus rasestumisvastane kaitse

    • Pöörduv – kasutamise saab lõpetada igal ajal, kasutamise lõpetamisel taastub viljakus kiiresti

    • Ei sõltu vahekorrast

    • Sobib enamikule naistest

    • Hästi talutav, vähe kõrvaltoimeid

    • Vähendab menstruatsioonivere hulka ja menstruatsiooniaegset valu

    • Vähendab premenstruaalsündroomi (PMS) kaebusi

    • Võib vähendada väikevaagna põletikulise haiguse teket

    • Kasutatakse polütsüstiliste munasarjade sündroomi, vererohke menstruatsiooni  ja endometrioosi ravis

    • Positiivne toime nahaprobleemide (nt akne) ja liigse karvakasvu korral

    • Tagab regulaarse tsükli

    • Võimaldab menstruatsiooni vahele jätta või edasi lükata

    • Lihtne kasutada

    • Vähendab emakavähi ja munasarjavähi riski

Puudused

    • Vajab sagedast meeles pidamist

    • Kõrvaltoimeteks võivad olla: iiveldus, ebaregulaarne veritsus, rindade hellus, peavalu, kõhuvalu, meeleolu kõikumine, tupekuivus, suurenenud tupevooluse hulk, kehakaalu kõikumine, vistrikud. Tavaliselt mööduvad kõrvaltoimed iseenesest umbes kolme kuu jooksul. Kui kõrvaltoimed on tugevad või kestavad kaua, tuleks rasestumisvastast meetodit või toimeainet vahetada. Selleks tuleks pidada nõu arsti, ämmaemanda või noortenõustajaga.

    • Tõstab vähesel määral riski venoosse trombemboolia tekkeks (kopsutromb, jalatromb). Tervete noorte naiste puhul, kel pole vastunäidustusi, on trombirisk isegi kombineeritud rasestumisvastaste vahendite kasutamisel siiski madal.

    • Teatud harvaesinevate haiguste või seisundite korral on pillid vastunäidustatud. Vastunäidustuste väljaselgitamiseks tuleks nende vahendite väljakirjutamisel ja retsepti pikendamisel kord aastas küsitleda vastunäidustuste osas ning mõõta vererõhku.

Tuperõnga kasutamine

Tuperõnga kasutamine

Tuperõngas on vetruvast silikoonist rõngas, mis paigaldatakse tuppe kolmeks nädalaks korraga. Seejärel rõngas eemaldatakse ning tehakse 7-päevane rõngavaba paus.  Pausi ajal algab menstruastioonitaoline veritsus. 8. päeval alustatakse uut tsüklit uue rõngaga. Paus ei tohi kindlasti venida pikemaks kui 7 päeva. Rasestumisvastane kaitse kestab ka rõngavabal perioodil, eeldusel, et eelnevalt on rõngast õigesti kasutatud.
Enne rõnga paigaldamist tuleks pesta käed. Tuperõnga paigaldamiseks tuleb valida asend, mis tundub mugavaim. Rõngas tuleb võtta pakendist välja, suruda pöidla ja nimetissõrme vahele kokku nagu näidatud pildil ja paigaldada tuppe nagu tampoon. Kui rõngas on paigaldatud õigesti, siis ei ole seda tunda. Rõngas eemaldatakse tupest sõrmedega haarates.
Kui rõngas tupest välja tuleb,  peaks selle leige vee all ära loputama ja tagasi panema. Tuperõnga võib 24 tunni jooksul tupest eemaldada kuni 3ks tunniks, ilma et rasestumisvastane toime väheneks. Siiski ei ole põhjust tuperõngast tupest välja võtta, sest see ei takista ei vahekorras olemist ega tampoonide kasutamist.

Tuperõnga unustamine

  • Kui rõngas on olnud tupest väljas vähem kui 3 tundi, ei ole rasestumisvastane toime langenud.
  • Kui rõngas unustati paigaldada õigel ajal, tuleb see paigaldada kohe, kui meenub. Lisakaitset tuleb kasutada seitse päeva. Kui seksuaalvahekord oli rõngavabal perioodil, siis on vajalik lisaks ka SOS-pillide kasutamine (sobib levonorgestreeli sisaldav SOS-pill, kuid mitte ulipristaalatsetaati sisaldav SOS-pill).
  • Kui rõngas unustati õigel ajal eemaldada ja rõngas jäi tuppe kuni neljaks nädalaks, siis rasestumisvastane toime ei vähene, rõngas tuleb eemaldada ja alustada rõngavaba perioodi. Et jätta rõnga paigalduspäeva harjumuspärasele nädalapäevale, tuleb rõngavaba periood jätta vastavalt lühemaks.
  • Kui rõngas on olnud tupes üle 4 nädala, siis tuleb see eemaldada, kuid seda käsitletakse kui rõngakasutamise lõpetamist. Uue rõngaga tuleb alustada samal põhimõttel nagu esmakordsel kasutamisel (vt ülalpool). Kui sel perioodil (kui rõngas oli tupes olnud üle 4 nädala) on olnud kaitsmata vahekordi, , tuleks võtta SOS-pill (sobib levonorgestreeli sisaldav, kuid mitte ulipristaalatsetataati sisaldav SOS-pill). Lisaks on soovitatav 3-4 nädalat pärast kaitsmata vahekorda teha rasedustest.

Rasestumisvastase meetodi vahetamine

Kui on plaanis vahetada rasestumisvastast meetodit või üle minna ühelt pillitüübilt teisele, siis tuleb lugeda konkreetse meetodi pakendi infolehelt, kuidas seda teha või küsida juhiseid arstilt või ämmaemandalt. Mõnikord on vajalik tavapärase 7-päevase pausi vahelejätmine ja lisakaitsevahendina kondoomi kasutamine.

Millal tuleb tuperõnga kasutamine lõpetada?

Alljärgnevate kaebuste ja sümptomite esinemisel on vajalik koheselt arstiga, noortenõustaja või ämmaemandaga konsulteerida. Loetletud nähtude esinemisel ei ole enamasti tegemist raske haigusega, samas peab arst nende kaebuste põhjuse välja selgitama ja otsustama, kas pillidetarvitamist tohib jätkata (alternatiivse meetodina sobib jätkata nt minipillidega).

    • tugev valu ja/või turse ühes jalas või käsivarres

    • äge valu rinnus

    • tugev õhupuudustunne või veriköha

    • ebatavaliselt tugevad peavalud ja/või kõne- ja nägemishäired

    • käte või jalgade tuimus või nõrkus

    • naha või silmavalgete kollasus

    • kõrgenenud vererõhk ≥160/95 mmHg (korduval mõõtmisel)

Kellele kombineeritud hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ei sobi?

NB! Soovitatav valida mõni muu rasestumisvastane vahend, lisanõu saab arstilt, noortenõustajalt või ämmaemandalt.

    • Äge venoosne trombmeboolia (kopsutromb, jalatromb)

    • Venoosne trombemboolia varasemas elus

    • Auraga migreen (kroonilised pulseerivat tüüpi enamasti ühepoolsed peavalud, millega kaasneb ka näiteks nägemishäire, jäsemete nõrkus või tundlikkushäire)

    • Süsteemne erütematoosluupus antifosfolipiidantikehadega

    • Kõrgvererõhktõbi

    • Vererõhuväärtus teadmata (pole mõõdetud)

    • Kehamassiindeks üle 35

    • Üle 35-aastastele suitsetavatele naistele

    • Rasked maksahaigused

    • Suguhormoonidest sõltuvad kasvajad (nt rinnavähk)

    • Pärilik tromboosikalduvus

    • Tüsistustega suhkruhaigus

    • Infarkt, insult

    • Vähem kui 6 nädalat möödas sünnitusest

    • Suure trauma (eriti jalatrauma) ajal mille tõttu on jalg kipsis, on vaja olla lamamisrežiimil või ratastoolis

    • Suure operatsiooni eel ja järel (suured ulatuslikud operatsioonid kõhuõõnes või jalgadel, mille pikkus on üle 30 min ja/või millega seoses tuleb üle 48 h lamamisrežiimil olla)

    • Sümptomaatiline sapikivitõbi (pärast operatsiooni tohib jälle kasutada)

    • Allergia mingi toimeaine või abiaine suhtes

Enne kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist on vajalikud lisauuringud juhul, kui esimese

Küsi nõu Küsi nõu