Selleks, et rääkida pornost, on oluline kõigepealt läbi mõelda, millest me täpselt räägime. Kuigi võib tunduda, et pornograafia on pigem hiljutine leiutis, siis tegelikkuses on seksiga seonduvat kujutatud nii kaua kui inimesed üldse midagi kujutanud on. Olgu see koobaste seintel, maalidel, keraamikas või helifailides. Pea alati, kui tekib uus viis ennast väljendada, on seksuaalne eneseväljendus üks osa sellest. Kõige sagedamini mõeldaksegi pornograafiast kui materjalist (sageli meediasisust), mille eesmärk on tekitada seksuaalset erutust. Kuigi kõige sagedamini mõeldakse porno all videoid, siis kuuluvad siia alla nii pildid, tekstid, videod, helifailid kui nende erinevad kombinatsioonid. Tänu oma laiale levikule ning kergele kättesaadavusele on enamik inimesi vähemal või rohkemal määral oma elus pornoga kokku puutunud.
Sarnaselt muude eneseväljendusviiside või meelelahutusvormidega, ei ole pornograafia iseenesest üheselt hea või halb. See on lihtsalt üks viis ennast väljendada ning midagi kogeda. Olenevalt täpsest sisust, kasutusviisidest ning laiemast kontekstist võivad porno tarbimise tagajärjed olla inimestele väga erinevad. Pornograafia võib olla viis avastada iseenda eelistusi ning kehalisi reaktsioone, saada inspiratsiooni või kogeda endale sarnaseid inimesi seksuaalses kontekstis ning ihaldusväärsetena. Samas võib porno, eriti laiema seksuaalhariduse puudumisel, luua ning kinnistada arusaamu seksist, mis ei pruugi olla toetavad või halvimal on juhul otseselt kahjulikud. Pornograafia näol on sageli tegu tööstuse ning äriga, mille eesmärk ei ole olla heaks õpetajaks naudingut pakkuva seksi osas. Täpselt nagu suurem osa filmitööstusest ei ole loodud selleks, et õpetada meid elama. Parema info puudumisel võib pornost aga saada inimesele kõige kergemini kättesaadav allikas seksiga seonduva info osas.
Pornograafia võib meile mõjuda neutraalselt, positiivselt või tekitada probleeme, olenevalt sellest, mida ja kuidas me tarbime, kuidas sellesse tarbimisse suhtume ning milliseid tähendusi sellele anname. Porno on lavastus ja täiskasvanute meelelahutus, mitte seksuaalsuse käsiraamat. Avatud suhtlus, kriitiline meediapädevus ja ausad vestlused oma soovidest ja piiridest on palju produktiivsemad kui ühene hukkamõist.
Mida sageli pornos näeme või ei näe?
Seks käib kindlal viisil ning inimesed on selleks kohe valmis – Pornos kujutatakse sageli seksuaalset tegevust nii, nagu see algaks ilma igasuguse suhtlemise või ettevalmistuseta. Samuti räägitakse nõusolek, soovid ning ootused läbi kaamera taga. See viib olukorrani, kus pornograafias on sageli näha, kuidas kõik osapooled teavad sõnadeta, mida, millal ja kui palju teha. Päriselus on seks väga mitmekesine ning iga inimene ja tema soovid võivad erineda. Samuti ei pruugi sama inimene igas hetkes soovida või nautida samu asju. Seega on ka ootuspärane, et partnerite omavaheline suhtlus seksist, soovidest, piiridest ja eelistustest toetab turvalist ja nauditavat seksuaalsest kogemusest. On ka igati normaalne, et inimesed vajavad aega igapäevaelust ümber lülitumiseks ega pruugi kohe seksiks valmis olla, kui partner seda sooviks või seksuaalse alatooniga olukord tekib.
Kehad ja nende reageerimine – Kuigi viimastel aastatel on pornograafia nii sisult kui vormilt muutunud järjest mitmekesisemaks, siis kipuvad kõige populaarsemad pornograafia leheküljed suures osas kujutama endiselt üsna ühekülgseid kehasid. Sageli on tegu noorte ja saledate inimestega, kelle rinnad ja peenised kipuvad olema keskmisest suuremad, karvad trimmitud ning välimus üldiselt esinemisele omaselt üles löödud. Kui see on inimeste ainus kokkupuude alasti kehade ja suguelunditega, siis võib kergesti tekkida ootus sellele, milline üks alasti keha „võiks“ või „peaks“ välja nägema. Harva hoolivad partnerid rindade või peenise suurusest sama palju, kui ise sellele mõtleme. Seda enam, et meie partner ei pruugi eelistada ideaale, mida pornos sageli näidatakse. Lisaks on pornos sageli näha pikalt kestvaid erektsioone, penetratsiooni või üldiselt reaktsioone, mis võivad olla võimendatud ja lavastatud, et need tunduksid intensiivsemad või dramaatilisemad, kui nad reaalses elus on. Igapäevaelus on kehad väga erinevad ning kõigil inimestel on õigus seksuaalsusele, olenemata nende keha mõõtudest, võimekusest või reaktsioonidest. Vahel teevad kehad kokku puutudes ootamatuid hääli, vahel tekib vaikus, osad inimesed on häälekad ja mõned olukorrad võivad ajada naerma. Vahel ka siis kui oleme väga erutunud ei pruugi erektsioon tekkida või püsida, keha ei pruugi toota libestit või inimene kogeda orgasmi. See ei tähenda ilmtingimata, et midagi oleks valesti või halvasti. Vahel võivad meie kehad reageerida ootamatult ning see on igati inimlik.
Inimesed tahavad võimalikult intensiivseid ja pööraseid kogemusi – Porno võib jätta mulje, et “tavaline” seks ei ole piisav ja et inimesed otsivad äärmuslikke ning üha uuemaid ja põnevamaid seiklusi. Kägistamine, anaalseks ja mitme partneriga korraga seksimine võib porno põhjal tunduda igapäevane.
Tegelikult on inimeste soovid väga erinevad ning täiesti normaalne on eelistada õrna, aeglast, läheduse ja seotuse tunnet tekitavat seksi, mis on täis silitusi, õrnust ja kohalolu. Samavõrd võivad osadele inimestele olulised olla uued kogemused ja intensiivsed välised stiimulid (helid, tugevad puudutused, kinni sidumine, piitsa andmine jne). Inimesed ei pea valima ühte või teist ning on normaalne eelistada erinevatel hetkedel erinevaid kogemusi. Ükski eelistus pole parem või õigem kui teine. Oluline on, et see sobib kõigile osalistele.
(Penetratiivne) seks võiks kesta võimalikult pikalt – Pornograafias on sageli näha penetratiivset seksi, mis võib kesta mitmekümneid minuteid. Sellisel viisil võib jääda tunne, et õige, hea ja soovitud seks hõlmabki endas võimalikult pikka penetratsiooni. Mida aga näha ei ole, on see, kuidas antud videod toodetud on. Sageli on need kokku monteeritud ning võtteplatsidel ei ole erinevate erektsioone ning lõdvestust toetavate ainete tarbimine haruldane. On inimesi, kes naudivad pikalt kestvat penetratiivset seksi, kuid pikaajaline hõõrdumine võib tekitada ka ebamugavustunnet ning kohati isegi valu. Samuti ei määra mingi kindla tegevuse kestvus ilmtingimata seksuaalelu kvaliteeti. Uuringud näitavad, et seksuaalne rahulolu on pigem seotud laia repertuaariga ja erinevate viisidega, kuidas suudame seksuaalset naudingut pakkuda ja kogeda, mitte ühe kindla tegevuse või selle kestvusega.
Seks lõppeb alati (üheaegse) orgasmiga – Sageli kujutatakse orgasmi kui lõpp-punkti või seksi peamist eesmärki. Selles ei ole ka midagi halba, kui inimesed orgasme kogeda soovivad. Orgasmidel on omajagu positiivseid kehalisi ja psühholoogilisi tagajärgi meile. Samas ei pea need olema ainsaks seksi lõpetajaks. Seks võib lõppeda, sest erutuse tase langeb, tekib väsimus, stimulatsiooni on liiga palju, kogeti piisavalt soovitud naudinguid/emotsioone või lihtsalt ei soovita jätkata. Samuti võib seks jääda vahepeal pooleli ning siis taas uuesti alata. Sellel ei pea olema ühte kindlat algust või lõppu. Selline orgasmi ootamine võib inimesi survestada jätkama peale seda, kui tegelikult tegevust enam ei soovita või teesklema orgasmi selleks, et seks lõpeks. Lisaks ei ole orgasm ainuke naudingu märk. Seksuaalse kontakti juures võib olla palju erinevaid aspekte mida nautida (puudutused, lähedus, stimulatsioon, erinevad tunded, mis tekivad, partneri keha jne.) ning ka ilma orgasmita võib seks olla rahuldust pakkuv. Vastupidiselt võib liigne ootus ja endale pinge peale panemine hoopis orgasmi ja naudingu kogemise keerulisemaks teha.
Erinevad inimlikud tunded, mis võivad kerkida – Pornos näidatakse harva tundeid, nagu ärevus, haavatavus või ebakindlus. Päriselus võivad seksuaalses olukorras tekkida väga mitmesugused emotsioonid ja see on täiesti normaalne. Lähedus ei ole ainult füüsiline, see on ka emotsionaalne ja psühholoogiline kogemus. Me oleme seksi ajal need samad inimesed, kes me oleme ka igapäevaelus. Koos oma hirmude, lootuste, murede, rõõmude ja varasemate kogemusteega. Seks ei ole ainult masinlik tegevus, mida keha teeb, seks saab olla ka väga inimlik, hooliv, haavatav, hirmutav, mänguline, toetav jne.
Rasestumisvastaste vahendite kasutamine ja kaitse suguhaiguste eest – Kuna pornotööstuses on sageli nii rasestumisvastaste vahendite kasutamine kui suguhaiguste eest kaitsemine sageli läbi räägitud kaamera taga, siis võib vaadates tunduda justkui need on teemad, mis ei vajagi rääkimist. Kondoomi kasutamine on pornos pigem harv nähtus. Kui me ei ole kunagi näinud, kuidas kondoomi kasutamist mänguliselt protsessi kaasata võib olla raske seda ette kujutada. See võib tekitada tunnet, et kondoomi kasutamine on kliiniline või mitte seksuaalne tegevus. Justkui see tähendab alati, et tekib piinlik paus, kus tuleb minna teise tuppa kondoomi otsima, kondoom kuidagi peenisele peale saada ja alles siis saab tagasi hetke tulla. Vestlused antud teemadel on sageli kõige keerulisemad olukordades, kus need on kõige olulisemad (nt. uus partner), siiski soovimatute tagajärgede vältimiseks ning kõigi osapoolte tervise hoidmiseks on see oluline osa seksuaalsusest.
Kuidas täpselt tootmiprotsess käib – Pornos on sageli tegu lavastatud sisuga. Populaarsetel pornograafia lehekülgedel on kipuvad olema videod, kus stseenid on skriptitud ning tegevust ümbritsevad kaamerad ja helitehnika koos töötajatega. Selle asemel, et teha tegevusi, mida soovitakse või mida enim nauditakse, tuleb sageli seada fookusesse tegevuse visuaal – kas see näeb antud kaameranurgast hea välja? Võtteplatsil võidakse kasutada valgustust, grimeerijaid või aineid, mis toetavad kehalist funktsioneerimist. Stseene võidakse peatada ning mingeid kohti võidakse filmida korduvalt. Peale salvestust materjali monteeritakse ning välja jäävad soovimatud kohad. See, mis meieni jõuab on sageli mitmete vaheetappide tulemus ja mitte päriselu. Samuti võib väliselt olla raske kindlaks teha, millistel puhkudel on porno toodetud viisil, mis tegelikult ka arvestab kõigi osapoolte huve ning kus kõik saavad oma töö eest väärilist palka.
Ainult suguelunditega seksitakse – Reeglina keskendutakse pornos ainult suguelundite stimulatsioonile, mis võib küll väga nauditav olla, ent on vaid üks osa naudingutest, mida meie keha suudab pakkuda. Seega pole mingit põhjust, miks peaks keskenduma seksi puhul ainult suguelunditele. Seks saab olla muu hulgas ka enda ja oma partneri kehade avastamine. Kõigi inimeste jaoks on tundlikkus ning eelistused kehaliste piirkondade stimulatsioonile erinevad. Kaasata saab kogu keha – käsi, jalgu, huuli, põski, kaela, kõhtu jne. Samuti saab katsetada erinevat tüüpi stimulatsiooniga, võib proovida muuta peale stimuleeritava piirkonna veel tempot, survet, seda, millega puudutatakse, temperatuuri, stimuleerimise mustrit jne.
Porno tarbimine ja müüdid
Porno põhjustab erektsioonihäireid
Levinud on arvamus, et pornograafia tarbimine põhjustab erektsiooniprobleeme. Üheks põhjuseks võib olla see, et nii erektsiooniprobleemid kui pornograafia tarbimine on levinud. Seega võimalus, et need samal ajal ühes inimeses esinevad on üsna suur. Siiski on erektsiooniprobleemid palju mitmetahulisemad ning noorte puhul kipuvad sagedamini olema seotud psühholoogiliste faktoritega nagu (sooritus)ärevus, stress, hirm, ootused endale või pinged suhtes. Vastupidiselt müüdile võib porno tarbimine ja eneserahuldamine hoopis toetada turvalist viisi oma seksuaalsuse nautimiseks või partnerite vaheliste seksuaalsete soovide navigeerimiseks.
Tasub aga silmas pidada ka tekkivaid harjumusi. Nimelt võib juhtuda, et eneserahuldamise käigus harjub inimene kasutama väga tugevat haaret peenise stimuleerimisel (sotsiaalmeedias tuntud ka kui „death grip“). Püsivalt tugeva ja ühetaolise stimulatsiooniga ära harjudes on suur tõenäosus, et partner ei suuda pakkuda täpselt samasugust stimulatsiooni, mis võib tekitad omajagu frustratsiooni ning muuta naudingu kogemise keerumisemaks. Samas on seda kerge vältida, tuues eneserahuldamisesse sisse variatsiooni ja kasutades erinevaid viise ja tehnikaid (kiiruse, tugevuse, liigutuste jms) enda stimuleerimiseks. Selline harjumus ei riku peenist ära ega kahjusta üldjuhul peenises olevaid närve, kuid ümberharjutamine, nagu ikka harjumuste muutmine, võib võtta veidi aega.
Porno tekitab sõltuvust
Sageli kiputakse porno tarbimist, mida on justkui „liiga palju“ nimetama sõltuvuseks. Ka ühiskondlikult kasutame sõna sõltuvus sageli viitamaks olukordadele, kus meil on mingi aine tarbimist või tegevuse tegemist keeruline lõpetada. Alati ei pruugi aga tegu olla reaalse sõltuvusega. Seda enam, et enamasti on sõltuvuse tunne porno tarbimisel seotud pigem süü, häbi või sisemise konfliktiga, mitte kontrollimatu tarbimisega. Pornograafia ise ei ole sõltuvust tekitav ning paljudel ei teki selle tarbimisega kunagi probleeme. Samuti on täiesti normaalne, et uudsus võib paljudele inimestele mõjuda erutavalt ning tänu sisu mitmekesisusele saab pornograafia seda pakkuda. Siiski ei tähenda see, et iga uus video peab tingimata olema intensiivsem kui eelmine, et olla erutav. Lisaks, vastupidiselt paljudele uimastitele või ka alkoholile ja suitsetamisele, mis kahjustavad keha juba väikestes kogustes, ei ole pornograafia kehaliselt kahjulik. Pigem võib see koos eneserahuldamisega toetada tervist ja heaolu.
Ei saa aga öelda, et porno tarbimine oleks alati hea ning kellelgi sellega probleeme ei teki. Kontrolli alt väljunud pornograafia tarbimise taga on sageli kas kõrge iha tase, mis võib muutuda häirivaks, eriti, kui inimesel on raskusi oma impulsside kontrollimisega või soov toime tulla ja reguleerida mingeid teisi tundeid (näiteks lahti saada kurbusest, igavuses, üksindusest jne). Mõlemal puhul kipub porno tarbimiseni viima mingi muu põhjus ja mitte see, et porno ise tekitaks sõltuvust. Samuti tasub tähele panna, et ei ole ühte kindlat piiri, mis ütleks, mis on iha kogemise sageduse mõttes normaalne, mis liiga palju või liiga vähe. Seni kuni see inimest ja tema elu ei häiri või teisi ei kahjusta, ei ole iha kogemine iseenesest problemaatiline (olenemata sagedusest). Lisaks on täiesti normaalne, et kasutame enda tunnetega toime tulemiseks erinevaid viise ja eneserahuldamine ei ole selleks halb viis, pigem on ta stressi maandamise osas üsna efektiivne. Probleeme võib aga tekkida siis, kui meil ei ole väga muid oskusi toime tulla oma tunnetega ning võib tekkida tunne, et muud moodi ei saa või ei oska.
Porno vaatamine mõjub suhtele halvasti või tähendab, et ma pole partnerile piisav
Sageli vaadatakse pornot üsna argistel põhjustel – uudishimust, harjumusest, kiireks stressi maandamiseks või lihtsalt selleks, et üksi seksuaalset naudingut kogeda. Sooloseks ei ole iseenesest hinnang partneri võimekusele, atraktiivsusele või olulisusele vaid näib pigem toimivat eraldiseisva viisina kogeda ja avastada oma seksuaalsust. Selle asemel, et üks teiselt ära võtab, võivad sooloseks ja partnerseks hoopis üksteist toetada. Seda enam, et reeglina ei soovi inimesed suhtes täpselt samu asju, samal ajal ning samas koguses. Seega võib porno ja eneserahuldamine aidata navigeerida neid erinevusi.
Suhete kontekstis on oluline see, milliseid tähendusi me ise antud käitumisele anname. Näiteks on leitud, et porno vaatamine võib mõjuda pigem negatiivselt, kui seda tehakse salaja või varjatakse partneri eest, kui mängu tulevad häbi, süütunne, hukkamõist või ebakindluse ja ebapiisavuse tunne. Samas võib porno tarbimine mõjuda ka positiivselt. Näiteks võib see toetada iha kogemist, eelistuste ning fantaasiate avastamist ja positiivset suhtumist oma seksuaalsusesse. Lisaks võib porno pakkuda ka jagatud kogemusi, kui seda vaadatakse ühiselt või selle läbi avastatakse ja jagatakse võimalikke uusi kogemusi, mida proovida või teadmisi, mida enda kohta avastati. Lõppkokkuvõttes pole probleem tavaliselt mitte porno, vaid see, milliseid hirme ja hoiakuid see inimestes käivitab.
