Nakatuda vĂ”ib nii tupe-, suu- kui pĂ€rakuseksi ajal. Inimese tupe, pĂ€raku, kusiti ja suu sisepind on kaetud limaskestaga, millel vĂ”ivad elada ja paljuneda STLI pĂ”hjustavad mikroorganismid (bakterid, viirused, algloomad). Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal vĂ”ivad need nakkusetekitajad levida ĂŒhe inimese limaskestalt teisele. Pole oluline, kas seksuaalpartnerid on erinevast vĂ”i samast soost – risk nakatumiseks on kaitsmata vahekorra puhul igal juhul. Kui sul on avastatud suguhaigus, peaksid kindlasti teavitama ka oma seksuaalpartnereid, et ka nemad saaksid kontrolli minna ja vajadusel Ă”igeaegselt ravi. Mitmed suguhaigused, eriti klamĂŒdioos ja gonorröa, vĂ”ivad sageli kulgeda ilma sĂŒmptomiteta ning seetĂ”ttu ei pruugi inimene ise nakatumisest teadlik olla! Ka sĂŒmptomiteta kulgev suguhaigus vĂ”ib pĂ”hjustada pikaajalisi terviseprobleeme. SĂ”ltumata sĂŒmptomite olemasolust vĂ”i puudumisest vĂ”ib inimene kaitsmata seksuaalvahekorras teist nakatada vĂ”i ise nakatuda.
Seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse ei saa nakatuda vaid need, kes seksuaalelu ei ela. KĂ”igil teistel on see vĂ”imalus olemas. Mida vĂ€hem on partnereid, seda vĂ€iksem on ka oht nakatuda. Sa pole kunagi ainuke STLI pĂ”dev inimene, sest nakatusid sellesse kaitsmata seksuaalvahekorra ajal juba nakatunud inimesega. TĂ”si, osad seksuaalsel teel levivad infektsioonid leviva lisaks ka vere kaudu (nt HIV), otsesel nahk-naha kontaktil (nt papilloomiviirus) vĂ”i emalt lootele (nt sĂŒĂŒfilis, HIV), kuid jĂ€rgnevalt rÀÀgime peamiselt nakatumisest seksuaalvahekorra ajal. HIV-nakkust ja teisi seksuaalsel teel levivaid infektsioone on vĂ”imalik edasi anda ka partneriga seksmĂ€nguasju jagades. SeepĂ€rast peab nendega kasutama kondoome ning neid pĂ€rast kasutamist korralikult seebiga pesema.
Isegi siis, kui sul on olnud pikka aega sama seksuaalpartner, vĂ”ib juhtuda, et ĂŒhel pĂ€eval avastatakse sul STLI. PĂ”hjuseks vĂ”ib olla asjaolu, et mĂ”ned nakkused vĂ”ivad olla pikka aega organismis ilma, et esineks mingeid kaebusi. NĂ€iteks vĂ”id sa olla nakkuse saanud eelmiselt partnerilt ning kaebused tekivad alles siis, kui seksuaalpartner on juba vahetunud. Samas ei pruugi kaebusi tekkida ei sinul ega sinu partneril. Sa vĂ”id nakatada oma partnerit ning kaebused tekivad hoopiski temal. Seega ei maksa teha kiireid jĂ€reldusi truudusetuse osas, kui ĂŒhel partneritest avastatakse STLI. STLI tunnuste ilmnemisel vĂ”i selle kartusel ei maksa niisama istuda ja kurvastada. Kui sul on mure vĂ”i kahtlus, pöördu arsti poole. Kui oled nakatunud mistahes STLI, pead hoiatama oma seksuaalpartnerit/seksuaalpartnereid, et ka nemad saaksid end kontrollida ja ravida.
Kuna haigus ei kao iseenesest, aitab vaid Ôigeaegne ja arsti poolt korraldatud ravi. Enamikel STLI on tÀnapÀeval olemas tÔhus ravi, mis aitab Àra hoida palju probleeme tulevikus.