MILLAL PEAKS TESTIMA?
- Kui oled olnud kaitsmata seksuaalvahekorras (tupeseks, suuseks, pärakuseks), ehk te ei kasutanud kondoomi ega turvakilet; kondoom purunes või libises maha; te ei kasutanud kaitsevahendit terve vahekorra vältel.
- Sinu seksuaalpartneril on leitud sugulisel teel leviv haigus.
- Sul esineb sümptomeid nagu näiteks rohkenenud või halvalõhnaline voolus tupest, eritis peenisest, valulik urineerimine, ebaregulaarne või vahekorrajärgne veritsus, alakõhuvalu, valu vahekorra ajal, villid või muud moodustised suguelundite piirkonnas, veritsus või eritis pärakust, valu pärakus.
- Kui sul on uus seksuaalpartner – soovitavalt enne, kui seksuaalsuhet alustate.
- Enne seda, kui otsustate partneriga loobuda kondoomi kasutamisest.
- Kui planeerite rasedust.
- NB! Mõnedel haigustel on nö “peiteperiood” – see tähendab, et teatud perioodi vältel pärast nakatumist ei ole veel võimalik haigust testiga avastada ning testi tuleks mõne aja pärast korrata. Täpsemat infot saad arstilt või ämmaemandalt, kes testi teostab.
KUS SAAB TESTIDA?
-
- Noorte nõustamiskeskuses – kõikidele (sh kindlustamata) igast soost noortele 26-eluaastani (26.k.a.) tasuta.
-
- Naistearsti vastuvõtul, naiste nõuandlas (günekoloog) – saatekirjata.
-
- Meestearsti vastuvõtul (androloog) – perearsti saatekirjaga.
-
- Uroloogi vastuvõtul – perearsti saatekirjaga.
-
- Naha- ja suguhaiguste arsti vastuvõtul (dermatoveneroloog) – saatekirjata.
-
- HIV nõustamis- ja testimiskabinetid – lisaks HIV analüüsile tasuta testida ka süüfilise, B- ja C-hepatiidi osas.
-
- Kodus – vt www.synlab.ee – tasuline.
KUIDAS ANALÜÜSE VÕETAKSE?
Analüüse saab võtta mitmest kohast, vajadusel võetakse analüüse erinevatest paikmetest – sõltuvalt sellest, mis haigusi testida soovitakse, ning millised on olnud seksuaalpraktikad.
Analüüse saab võtta:
Suguelunditelt: günekoloogilise läbivaatuse käigus võetakse analüüs vatipulgaga emakakaelalt või tupest, isetestimise puhul saab võtta analüüsi tupest. Peenise omanikel võetakse analüüs vatipulgaga kusitist.
Uriinist: peenise omanikel saab teha analüüsid uriiniproovist: oluline on, et enne analüüsi vähemalt 3-4 tundi ei urineerita.
Kurgust: vatipulgaga
Pärakust: vatipulgaga
Verest: teatud haiguste (HIV, süüfilis, hepatiidid) analüüse saab võtta ainult verest
Muud paikmed: Villikeste või haavandite korral võetakse analüüs vatipulgaga haavandist või villisisust.
MIDA TEHA, KUI ON DIAGNOOSITUD SUGULISEL TEEL LEVIV HAIGUS?
Suguhaigusega nakatunud inimene võib olla pealtnäha täiesti terve ning ilma igasuguste kaebusteta. Seega ei ole ilma testimata võimalik öelda, kas keegi on suguhaigusega nakatunud või mitte. (Kondüloomide puhul ei saa analüüsi teha ja genitaalherpese korral pole analüüsid enamasti vajalikud ning arst saab diagnoosi panna nahal esinevate moodustiste või villide alusel.)
Suguhaiguse ravimata jätmisel (isegi kui tunned end tervena), ravi katkestamisel või järelkontrolli mitte pöördumisel võivad tagajärjel tekkida tüsistused, näiteks suguelundite äge või krooniline põletik, kroonilised valud, viljatus või muud tüsistused.
Enamikku suguhaiguseid saab ravida antibiootikumidega. Erandiks on kondüloomid, genitaalherpes, hepatiidid ja HIV, mille raviks kasutatakse muid preparaate. Kondüloome, genitaalherpest ja HIVd põhjustavat viirust kehast välja ravida ei ole võimalik, raviga saab üksnes leevendada sümptomeid.
Pärast antibiootikumravi on vajalik teha kordusanalüüs, enamasti 4 nädala pärast. Kordusanalüüsi on vaja teha selleks, et veenduda, kas ravi on olnud efektiivne ja suguhaigus on välja ravitud. Enamasti on antibiootikumravi väga tõhus, kuid kordusanalüüs on vajalik selleks, et harvadel juhtudel, kui ravim ei ole suguhaigused välja ravinud, ravi ei ole tehtud õigesti või on nakatutud uuesti suguhaigusega, see võimalikult kiiresti kindlaks teha. Kordusanalüüsi tegemata jätmisel on võimalik, et suguhaigus püsib organismis edasi ja põhjustab tüsistusi, samuti on võimalus nakatada suguhaigusega oma partnereid.
Ravi ajal ning pärast ravi kuni kordusanalüüsi vastuse selgumiseni tuleb kasutada kondoomi (nii vaginaalse, oraalse kui ka anaalseksi puhul) iga vahekorra ajal ja terve vahekorra vältel.
Kui oled saanud teada, et sul on suguhaigus, tuleks sellest teavitada oma viimase 6 kuu seksuaalpartnereid, et ka nemad saaksid anda suguhaiguse analüüsid ja vajadusel teha ravi.
Praegune seksuaalpartner vajab sama ravi mis sinagi, isegi siis, kui tema suguhaiguse analüüsid on korras.
Kui sul on diagnoositud suguhaigus, siis on kõrgem risk, et sul võib olla ka mõni teine suguhaigus. Seega, kui sul võeti näiteks ainult klamüüdiaproov, siis peaks arst hindama vajadust testida ka teiste levinumate suguhaiguste suhtes.
