Muutused tüdrukutel

Kahjuks ei ole olemas sellist maagilist nuppu, millele vajutamine muudaks inimese korrapealt täiskasvanuks. Ei ole võimalik lihtsalt ühel hommikul üles ärgata ja avastada, et ollakse täiskasvanu, kellel on olemas vastused kõikidele küsimustele.

Rindade arengu algus

Rindade arengu algus on üks esimesi märke murdeea saabumisest. Kui poistel ja tüdrukutel on rinnanibud üsna sarnased, siis umbes 9–11-aastasel tüdrukul hakkavad rinnad kasvamisest märku andma. Vaevumärgatavalt muutuvad nibud veidi tumedamaks, hellaks ja katsudes valulikuks, ja nibu ümbritsev nibuväli kummub ettepoole, moodustades rinnamügariku. Tiheneb ka nibu ise, nibuvälja ümber võivad ilmuda mõned karvad. Sageli on üks rind teisest suurem. Mõnikord kaob see erinevus rindade kasvades, mõnikord aga mitte. Sageli arenevad rinnad erineva kiirusega ja võivad seetõttu olla erineva suurusega. Rinnad saavad oma arenguga valmis 16.-17. eluaastaks ja selleks ajaks on nad üsna ühesuurused. Kui väike suurusevahe jääbki, on see enamasti väliselt märkamatu. Loe edasi…

 

Häbemekarvade ja kaenlaaluse karvade kasv

Rindade arengu algusele järgneb või sellega üheaegselt esineb häbemekarvade ja kaenlaaluste karvade kasv. Juuksed  ja rohkem või vähem kehakarvu on omane juba vastsündinule. Murdeea saabumise üks esimesi tundemärke on karvade ilmumine uutesse kohtadesse: esmalt kaenlaalustesse, siis kolmnurka, kus kere läheb üle jalgadeks e. häbemekingule. Esialgu ilmuvad mõned üksikud karvad, mida on lihtne eristada lapsepõlveaegsetest – uued on enamasti tumedamad, pikemad ja pisut krussis. Aja jooksul karvastik tiheneb ja katab kolmnurgakujuliselt kogu häbemekingu. Karvadega kattuvad ka suured häbememokad ja kaenlaalused.  Enamasti on uus karvastik pisut tumedam loomulikust juuksevärvist. Ka sirgete juustega tüdrukutel on need karvad lokkis. Tumedamaks võivad muutuda ka karvad kätel, jalgadel ning ka ülahuulel. Mõned karvad võivad ilmuda ka kõhu keskjoonele nabast allpool ja rinnale. Loe edasi…

 

Valgevoolus

Valgevoolus e tupevoolus on tupe limaskestast ja emakakaela näärmetest erituv vedelik. Osa sellest imetakse tupe limaskesta poolt uuesti endasse, kuid ülejäänu väljub kehast tupeavause kaudu. Voolust mõjutavad veres olevad hormoonid, mistõttu menstruatsioonitsükli jooksul see muutub. Tupevoolus täidab teatavat kaitsefunktsiooni ja hoolitseb selle eest, et tupe limaskest oleks alati niiske ja seal valitseks õige, happeline keskkond. See omakorda loob head tingimused selleks, et limaskestal leiduvad seened ja bakterid võiksid elada õiges tasakaalus. Kui tasakaalu rikutakse, saavutavad mõned bakterid või seened ülekaalu, kutsudes esile tupe limaskesta põletiku. Põletik toob endaga kaasa rohke vooluse. Loe edasi…

 

Menstruatsioon

Naise kehale on loodus andnud võimaluse viljastuda, kanda ja sünnitada järglasi. Selle teenistuses on terve elundite süsteem, mis juba vastsündinud tüdrukul olemas on ning mis murdeeas tööle hakkab. Kuigi toimuma hakkav võib esialgu üsnagi harjumatu olla, on see siiski normaalne keha funktsioneerimine, tahab vaid pisut aega sisseelamiseks. Kindlasti on siin abi teadmistest, kuidas viljakussüsteem töötab.

Munarakud valmivad munasarjades e ovaariumides, mis asuvad alakõhus, emaka külge kinnitunult. Väike tüdruk sünnib umbes 200 000 munaraku algmega kummaski munasarjas. Murdeea algul, enamasti vanuses 10–13 aastat valmivad suguhormoonide toimel esimesed folliikulid. Folliikulite küpsemist põhjustab ajuripatsis toodetud hormoon: FSH ehk folliikuleid stimuleeriv hormoon. FSH kandub verega folliikuliteni, kus ta põhjustab folliikuli ja selles sisalduva munaraku küpsemise ja kasvamise. Igas folliikulis on munarakk, mida ümbritseb vedelik, küpsedes see paisub ja nihkub munasarja pinnale. Munaraku suurus on umbes 1/5 mm. Naise elu jooksul valmib ligi 400 viljastumisvõimelist munarakku. Loe edasi…

Kasv ja kehakuju muutumine

Murdeeas järjest suuremas koguses toodetavate suguhormoonide toimel kahekordistub kasvuhormooni tootmine, mis käivitab eeskätt kätes ja jalgades toruluude kasvu, mis on omakorda aluseks murdeeas toimuvale kasvuspurdile. Kõigepealt kiireneb käe- ja jalalabade kasv, siis hakkavad järele kasvama keha ja jäsemete ülejäänud osad. Kuna sellel perioodil võib kasv olla väga kiire, siis võib kaasneda aegajalt ka käte ja jalgade valu. Loe edasi…

 

Kehapilt

Murdeeas kehaga toimuvad muutused on küllalt kiired ja sellega harjumine on üksjagu keeruline. Murdeea lähenedes tajutakse tihti vaistlikult, et toimetulek lähenevas tunnete keerises sõltub sellest, milline hoiak on inimesel iseenese suhtes. Mida tähendab tunda end naisena või mehena? Kui muutusse suhtuda positiivselt, siis ei kardeta oma keha tundma õppida ja murdeiga möödub normaalsete tõusude ja mõõnadega. Mida tervem ja turvalisem on seksuaalne areng, seda iseseisvam  ollakse. Mida ebameeldivamana tajutakse uut, seda muutlikum ja vastuvõtlikum ollakse välistele “halbadele” mõjutustele.

Tänapäeval tekitab segadust ja ebakindlust kehakultus ja „ideaalkeha“ kummardamine, mida iga päev filmidest ja ajakirjadest tulvab. Igasugune naha-, juukse- ja silmavärv, erinevad kehavormid on omamoodi ilusad, ehk “ilu on vaataja silmades!” Ideaalset keha ei ole olemas! Selle asemel, et vaevata end püüdega olla võimalikult ideaalilähedane, oleks mõistlik võtta rohkem aega selleks, et oma kehaga “sõbraks saada”, õppida seda tundma ja aru saama, kuidas ta töötab ja millest ta märku tahab anda. Selleks on vaja piisavalt endaga oleku aega, turvalist ruumi ja peeglit!

Küsi nõu Küsi nõu