Lähisuhted

Suhete loomine, millest võiks kujuneda sõprus- või armastussuhe, võib olla keerukas. Teisalt ei kujune sellised suhted ka päris iseenesest, vaid sellele tuleb ise kaasa aidata. Kõikidel  inimestel ei ole alati sama lihtne suhteid luua – mõned inimesed on loomu poolest julgemad ja teised ujedamad. Üks eeldus sõprade leidmisel ja paarisuhete loomisel on endast lugupidamine ja enda väärtustamine – need omadused on aluseks loodavatele suhetele ning see määrab, milliseks suhted kujunevad.
Ka interneti teel on võimalik luua suhteid, millest kujunevad välja sõprus- ja isegi armastussuhted, kuid netitutvuste puhul tuleb silmas pidada, et end samaealise netituttavana esitleva isiku taga võib tegelikult olla hoopis ohvreid otsiv pedofiil.

Mõned võimalused, mis võivad olla abiks suhete loomisel

1. Ole siiras ja suhtu teistesse sõbralikult. Kui inimestele saab osaks aus ja siiras sõbralikkus, on nad valmis seda ka tagasi andma. See ei tähenda liialdatud komplimentide tegemist või ärakasutamisega leppimist.
2. Vaata suhtluspartnerile otsa ja keskendu vestlusele. Mõni inimene on loomu poolest häbelik ja see takistab teda suhete loomisel. Seetõttu võib ta tahtmatult keskenduda enda punastamisele või kätevärinale, mida teised ei märkagi. Kui arglik inimene vaatab suhtluspartnerist mööda ja räägib vaikse häälega, siis võidakse seda tõlgendada ebaviisakuse või ebasõbralikkusena. Mõistlik on keskenduda rohkem ümbritsevatele inimestele ja nendega suhtlemisele ja püüda vähem tähelepanu osutada enda ebakindlusele. Mõnikord on abi ka sellest, kui suhtluspartnerile ausalt tunnistada oma arglikkust ja ebakindlust.
3. Ole teadlik nendest positiivsetest omadustest, mida just sinul on oma suhtepartnerile pakkuda – olgu selleks siis kaasatundmisvõime, aktiivse kuulamise oskus või hea naljasoon. Inimestele meeldib olla  suhetes nendega, kes endast lugu peavad ega alahinda ennast.
4. Julge olla sina ise, kõigi oma heade külgede ja nõrkustega – sellise inimese seltsis on hea ja loomulik olla. Ka suhtepartner tunneb, et ta võib siiralt olla see, kes ta on.
5. Mõtle, missuguste inimestega soovid tegelikult suhteid luua. Silmatorkav ja populaarne inimene ei ole tingimata hea suhtepartner. Esmapilgul tagasihoidliku kaaslasega võivad aga suhted kujuneda toredaks ja rahuldustpakkuvaks.
6. Julge teha ise esimene samm ja ära jää alati ootama, et teine seda teeks. Traditsiooniliselt oodatakse poisilt ja mehelt initsiatiivi lähisuhte loomiseks, aga tänapäeval on loomulik, et ka tüdruk või naine võib suhet algatada.
7. Anna suhte arenemisele aega. Kui hakatakse teineteisele meeldima ja suhe hakkab muutuma lähedasemaks, siis võib suhtepartneri tundmaõppimiseks aega kuluda. Mõnes
   mõttes on lähisuhe inimeste vahel tekkinud alles siis, kui ollakse valmis kaaslast ka teistele tutvustama kui oma sõpra või suhtepartnerit.

Nõuannete juures on osaliselt kasutatud 8. klassi inimeseõpetuse õpikut
(autorid Merike Kull, Kai Part, Kristi Kõiv ja Evelyn Kiive, kirjastus Koolibri 2012).

Kui kaks inimest teineteisega sobivad ja loovad paarisuhte, siis sageli nähakse suhte alguses nn armumise faasis (vt ka Armastus) teist inimest läbi „roosade prillide“. Mõne aja pärast hakatakse oma partnerit nägema reaalsemana ning märkama tema nõrkusi ja vähem meeldivaid omadusi. Sarnane „tutvumisprotsess“ leiab aset ka sõprussuhete puhul. Selleks, et avastada teise inimese iseloom ja isiksus, on hea kasutada avatud suhtlemisviisi – oma tunnetest ja mõtetest avameelselt rääkimist.
Avameelse suhtlemise kaudu võidakse avastada üha rohkem sarnasusi oma sõbra või paarisuhtepartneri juures. Suudetakse ilma üksteisele haiget tegemata öelda, mis tema juures häirib. Seeläbi suureneb rahulolu lähisuhtega ja suhe muutub püsivamaks.
Kuid võidakse avastada ka erinevusi enda ja partneri vahel või seda, et partner pole tegelikkuses selline nagu ette kujutatud. See aitab mõista ka rahulolematuse põhjusi suhtes ning suhe võib muutuda ebapüsivamaks või katkeda. Eriti murdeeas alustatud käimissuhted võivad just sel põhjusel jääda lühiajalisteks, sest ootused oma partnerile on sageli ebarealistlikud.Terve ja rahuldustpakkuv suhe paneb sind ennast hästi tundma nii iseenda kui oma partneri suhtes. Teil on koos lõbus ning te saate mõlemad jääda iseendaks.

Tervetele sõprus- ja paarisuhetele on omased:

• avatud suhtlemisviis
• ausus – partnerid ei varja teineteise eest midagi olulist ning saavad öelda täpselt seda, mida mõtlevad, ilma et peaksid kartma naerualuseks jäämist; saavad tunnistada oma vigu ja lahendada erimeelsusi ausalt oma arvamust avaldades
• tunnustamine – teineteise võtmine täpselt nii nagu ollakse, teineteise eripärade hindamine ilma et üritataks teist mingil moel „korda teha“
• austus – partnerid hindavad teineteist kõrgelt ega tunne ennast ei paremana ega alaväärsemana; austatakse teineteise õigust jääda ka eriarvamusele
• turvalisus – tunne, et sa ei pea muretsema selle pärast, et su partner võiks sulle füüsiliselt või emotsionaalselt haiget teha ning sa ise ei tunne kiusatust talle haiget teha
• võrdsus – nt ühiste otsuste langetamisel, kohustuste jagamisel, toetamisel raskes olukorras
• koosveedetud aeg, vestlused ja ühised tegevused, oma unistuste ja murede jagamine
• nauding – hea suhe peab olema ka nauditav ja rahuldustpakkuv, nii tuntakse end oma partneri kõrval energilise ja elurõõmsana.

Terve lähisuhte vastandiks on ”ahistav” suhe, milles esineb ärakasutamine ja ebaausus. Sellises suhtes keerleb kõik kontrolli, hirmu ja austuse puudumise ümber. Reeglina kontrollib üks partneritest teist, külvates hirmu ja viha. Ahistavas suhtes võib ette tulla ähvardusi, partneri naeruvääristamist ja süüdistamist, armukadedushooge ja otsest vägivalda.

Probleemidele paarisuhtes viitavad:

• vastastikuse austuse ja usalduse puudumine
• tunne, et ei saa olla suhtes „mina ise”
• üksindus-  ja eraldatusetunne
• ühiste huvide ja tegevuste puudumine
• avameelsete vestluste puudumine
• ebavõrdne vastutuse ja kohustuste jaotus
• pidev rahulolematus
• kehalise, vaimse või seksuaalse vägivalla esinemine.

Selleks, et probleeme tulemuslikult lahendada, on vaja mõlema partneri tahet ja pühendumist Tuleb teist inimest kuulata, selleks et teda mõista. Tuleb mõista ja rääkida oma tunnetest ja püüda aru saada, mis põhjustab negatiivseid tundeid. Oma rahulolematuse ja pahameele allasurumine ja konfliktidest hoidumine ei aita probleeme lahendada.
Lahendamata probleemid paarisuhtes võivad tekitada pikaajalist rahulolematust ning olla inimesele kahjulikud. Näiteks vägivald lähisuhetes, lapse väärkohtlemine, ka kiusamine teismeliste suhetes ei ole näide turvalistest lähisuhetest.

Kui tundub, et suhe on ahistav, siis suure tõenäosusega see nii ongi. Võib-olla sisimas teatakse, et üksinda oleks parem, kuid kardetakse partnerit maha jätta. Kui olukord on tõesti selline, tuleb kindlasti pöörduda abi saamiseks vanema, koolipsühholoogi, noortenõustaja, perearsti, sotsiaaltöötaja või kellegi teise poole, keda saab usaldada.
Sellises olukorras ei peaks mitte keegi vastu tahtmist olema sunnitud säilitama ebaturvalisi ja kahjustavaid lähisuhteid.

Peatüki koostamisel on osaliselt kasutatud www.sexualityandu.com materjale ja 8. klassi inimeseõpetuse õpikut (autorid Merike Kull, Kai Part, Kristi Kõiv ja Evelyn Kiive, kirjastus Koolibri 2012)

Alati võib loota, et saadakse oma paarisuhtepartneriga, näiteks poiss- või tüdruksõbraga, hästi läbi. Kuid igas suhtes tuleb ette lahkarvamusi. Lahkarvamuste lahendamisel on muuhulgas oluline see, et  õpitakse „ei“ ütlema asjadele, mida tegelikult ei soovita teha, mille puhul tuntakse ennast ebamugavalt või mida üldse õigeks ei peeta.

„Ei“ tuleb mõnikord öelda ka neile inimestele, kellest hoolitakse ja armastatakse. See võib olla midagi ebaolulist, nagu keeldumine peole või kohtama minemisest, kui samal ajal on vaja kooli- või kodutööd teha. See võib olla ka midagi väga olulist, nagu keeldumine uimastitest, alkoholist, seksuaalvahekorrast või mõnest riskantsest tegevusest, mis võib elu või tervise ohtu seada. Millestki keeldumine ei tähenda seda, et oma partnerist ei hoolita või teda ei austata, pigem näitab see seda, et  austakse küllaldaselt nii iseennast kui oma partnerit, olles aus ja üritades vastu võtta parimaid otsuseid.

Konfliktide vältimiseks kõigega nõus olemine võib endaga kaasa tuua tõsiseid tagajärgi, näiteks:
• sunnitakse teist inimest tegema asju, mida tegelikult teha ei taheta,
• võidakse kaotada austus nii iseenda kui oma partneri vastu,
• võidakse oma paarisuhtepartnerit kohelda ebaõiglaselt või teda ära kasutada,
• võidakse tunda ennast abituna, vihasena või kurvameelsena, isegi depressiivsena.
Kui sa ei tunne ennast „ei” öeldes kindlalt, võiksid proovida mõelda, miks sa soovid öelda „ei” ja siis oma põhjuseid paarisuhtepartnerile selgitada. See aitab teisel mõista, et temast hoolitakse endiselt, kuid sellegipoolest sa soovid praegu öelda „ei”. Võid isegi „ei” ütlemist harjutada, proovides kasutada näiteks järgmisi võimalusi:
• „Ma tõesti tahaksin, aga ma pean selle asemel hoopis …”
• „Ma ei usu, et see mulle/meie suhtele hea oleks.”
• „Ma ei taha mingisse jamasse sattuda.”
• „Ma ei ole selleks veel valmis.”
• „Ma ei tunne ennast seda tehes mugavalt.”
• „Ei, aitäh. Miks me ei võiks hoopis …?”
Kaaslane võib eitavat vastust kuuldes olla pettunud, pahane, kurb või hoopis vihaseks saada, aga kui ta  tõesti  hoolib ja austab sind, siis austab ta ka sinu otsuseid ega pane sinu keeldumist pahaks. Inimene, kes avaldab survet, et sa oma meelt muudaksid või ei lepi sinu otsustega, ei hooli tõenäoliselt ka sinust ega austa sind piisavalt. Enamgi veel, tema käitumine sinu suhtes võib hoopis ahistavaks ja vägivaldseks muutuda.
Vägivallale viitab see, kui  sinu paarisuhtepartner:
• kritiseerib ja kontrollib seda, kuidas sa välja näed, käitud või räägid,
• üritab kontrollida seda, mida sa teed või kellega kohtud,
• karjub su peale või üritab sind „paika panna” kas teiste ees või kahekesi olles,
• üritab sind füüsiliselt kontrollida, kas sind lüües, lükates, näpistades või mõnel muul viisil füüsilist survet avaldades;
Vägivald on tõenäolisem siis, kui su kaaslane või te mõlemad tarvitate uimasteid, sh alkoholi.
Kui keegi niimoodi käitub, on kõige parem paarisuhe lõpetada. Inimene, kes sunnib oma paarisuhtepartnerit tegema asju, mida ta ei taha, võib teist inimest pikka aega oma kontrolli all hoida, mõjuda halvasti nii tema enesehinnangule kui ka tervisele. Kui iseendasse ja teistesse suhtuda austusega, siis saab seda oodata ka oma kaaslastelt. See on hea eeldus õnnelikeks lähisuheteks.

Kas tunned, et kõigi raadiost tulevate südantlõhestavate armastuslaulude sõnad on just sinu elust maha kirjutatud? Oled tõenäoliselt just kellestki lahku läinud ja tühjus, kurbus ja südamevalu on sinu üle võimust võtnud.
Enamik inimesi kogevad elus lähisuhete lõppemist. Võib juhtuda, et üks osapooltest ei tunne ühel hetkel enam samu tundeid kui teine. Sellel võib olla mitmeid põhjusi – näiteks suhte arenedes võidakse märgata, et partner ei olegi selline nagu alguses ette kujutati. Või inimeste huvid muutuvad, ühised tegevused jäävad harvemaks, armutakse uude partnerisse, tekib liiga suur sõltuvus teineteisest, suhtes on häiriv armukadedus või vägivald. Teismeliseea suhetele on iseloomulik, et iga armumine ei kujune pikaajaliseks armastuseks, ning samamoodi ka esimene käimissuhe viib harva kogu elu kestva kooseluni.
Suhte lõppemine võib olla raske nii suhte lõpetajale kui ka mahajääjale. Oma muutunud tunnetest tuleb partnerile õigeaegselt ja ausalt teada anda, tehes seda kaaslasesse austusega suhtudes. Teise inimese ärakuulamine tekitab tunde, et teda austatakse. Kui jätta suhe sinnapaika ilma rääkimata või seletusi andmata, siis põhjustab see endisele suhtepartnerile lisaks kurbusele ka solvumise tunnet, millest on raske üle saada.

Pärast lahkuminekut on oluline oma pettumustundega tegeleda. Oma tunnetest rääkimine aitab aru saada kogemusest, mida see suhe andis, ja vabaneda võimalikust pettumusest, kurbusest, mahajäetustundest, kaotusvalust, alandusest ja vihast. Peale suhte lõppu võivad vaevata ka sellised loomulikud tunded nagu üksindus, ärevus, lootusetus ja süütunne. Mõnikord võidakse suhte lõppedes tunda ka kergendustunnet ja rõõmu. Suhete lõppemise kaudu õpitakse tundma iseennast ja seda, mida tegelikult healt lähisuhtelt oodatakse. Lühema või pikema aja jooksul tekib teadmine, et elus võib veel mitmeid armumisi ja ka vastastikust armastust ette tulla.

Järgneva osaga püütakse aidata lahkuminekust üle saada ja eluga edasi minna.

• Väldi oma endist kallimat. Mõnikord tahetakse näha, kas on võimalik oma endist poiss- või tüdruksõpra veenda uuesti proovima. Ole sellise “ärarääkimisega” väga ettevaatlik, sest see võib olla sama valus kui alles veritseva haava uuesti lahtikiskumine ja ära lase end ise ära rääkida.
• Kirjuta. Mõnikord aitab läbielatu kirjapanek maha rahuneda. Samuti jääb kirjutatu meenutama, miks suhe lõppes ja annab nõu, kuidas edaspidi kaaslast valida.
• Tee midagi lõbusat. Sõprade või perekonnaga väljaminek võib olla just see, mis mõtted mujale viib ja tuju tõstab.
• Pisarad on täiesti loomulik nähtus. Kui tundub, et seda on vaja, siis nuta ja lase endast kõik negatiivsed tunded välja.
• Räägi juhtunust oma perekonna ja sõpradega ja lase neil ennast lohutada. Aruta läbi asjad, mida sa sooviksid muuta ja pane paika eesmärgid.
• Aita teisi. Oma probleemide unustamine ja teiste aitamine on suurepärane viis uute inimestega tutvumiseks ja tuju tõstmiseks.
• Hoia ennast pidevas tegevuses. Tee asju, mis on meeldivad, ära jää maha koolitöös ja ära jäta pooleli oma hobisid.
• Lahkuminekust üle saamine võib võtta aega ja südamevalu võib äkki tagasi tulla kasvõi lemmiklaulu kuulates. Tee asju, mis õnnelikuks teevad.
• Hoolitse enda eest. Muuda enda juures midagi või võta õhtu vabaks millegi meeldiva jaoks. Söö normaalselt ja tee trenni, sest mõlemad tegevused aitavad sul positiivseks jääda.
• Pane kirja kõik, mida oskad hästi teha ja mille jaoks sul on annet. Kui tundub, et ei saa üksi hakkama, palu sõpra või kedagi oma perekonnast appi oma enesekindlust tõstma, sest oled ainulaadne ja loodetavasti paneb seda õige ruttu tähele ka uus tulevane poiss- või tüdruksõber.Nõuannete juures on kasutatud www.teenhelp.com materjale

Üheks oluliseks lähisuhteks kogu inimese elu vältel on sõprussuhted. Eriti tähtsaks muutuvad sõprussuhted teismeeas, kui suureneb läheduse vajadus ning soov küpsemise ja eluga seotud küsimusi omaealistega arutada.
Tõelist sõpra iseloomustavad sellised omadused, nagu usaldusväärus ja ausus, sõbraga on huvitav koos aega veeta, temaga on ühised huvid, ta oskab saladust hoida ja toetab nii rõõmsatel kui rasketel hetkedel. Sõprussuhe võib olla nii endaga samast kui vastassoost inimesega. Sõprust on iseloomustatud ka selliste ütlustega nagu „Sõpra tuntakse mitte sõnade vaid tegude järgi” ning „Jagatud rõõm on kahekordne rõõm.”
Juba lapseeas võib tekkida üsna püsivaid sõprussuhteid. Kui varases teismeeas ollakse sõprussuhtes palju aega koos ja sõprust tajutakse kui lahutamatut suhet, siis vanuse kasvades täiustuvad sõbraks olemise oskused ning sõpruse piirid muutuvad laiemaks – parimale sõbrale võib tekkida järsku uus paarisuhe (poiss- või tüdruksõber) ning hakatakse rohkem kokku saama ja aega veetma eri soost sõpradest koosnevas sõpruskonnas. Ka  esimesed käimissuhted võivad just sellises sõpruskonnas alguse saada.
Sõprussuhted on peale peresuhete esimesed lähisuhted kasvava inimese elus, mille kaudu õpitakse lähedane olemise oskusi – teisest inimesest hoolimist, tema usaldamist ja vastastikust austust. Sõpruses on palju armastusele iseloomulikke jooni – näiteks kui kogetakse, et sõpra saab usaldada, ta suhtub austusega teise tunnetesse ning hoolib sõbrast tingimusteta. Sõpruse kaudu  õpitakse kaaslase soovide ja vajadustega arvestama ja teiste inimestega hästi läbi saama. Seega sõpruse kaudu õpitav ja kogetav valmistab ette tulevasi rahuldustpakkuvaid armastussuhteid. Sõprussuhted mõjutavad väga palju inimese arusaama ja ettekujutust iseendast – terved sõprussuhted lisavad enesekindlust ja annavad energiat.
Sõber olemisega kaasneb ka vastutus osaks saanud usaldust hoida ning ka ise austust, usaldust ja hoolimist oma sõbrale pakkuda. Samuti on oluline märgata ärakasutamist, ebaausust ja oma tahte pealesurumist suhetes – need ei kuulu tervete sõprussuhete juurde.
Sõprade leidmine pole alati lihtne. Üks eeldus sõprade leidmisel on endast lugupidamine ja enda väärtustamine – need omadused on aluseks loodavatele suhetele ja see määrab, milliseks suhted kujunevad.

Omalaadset loomulikku üksindustunnet tuntakse sageli teismelisena – isegi siis, kui omatakse mitmeid sõprussuhteid. See on vanus, kus eraldutakse vanematest ja muututakse üha iseseisvamaks. Murdeea üksindustunne võib olla seotud täiskasvanuks saamisega, oma individuaalsuse mõistmisega, tundega, et ei olda nagu kõik teised. See annab võimaluse tuttavamaks saada oma mõtete ja tunnetega, omaenda „minaga“, ning sellepärast võivad taolised üksindustunde hetked isegi toredad tunduda. Üksindustunne võib olla tingitud ka sellest, et puuduvad turvalised  lähisuhted. Vanuse kasvades enesekindlus suureneb ja ka ümbritsevad hakkavad iga inimese eripära üha rohkem hindama.
Kõik inimesed ei leia sõpru või lähedast paarisuhtepartnerit, kuigi nad seda tahaksid. Suhete loomiseks vajalikke oskusi on võimalik õppida ja selleks tasub julgesti pöörduda asjatundja poole (noortenõustaja, psühholoog).
Inimesed võivad mõnikord ka suhtes olles tunda üksindustunnet – näiteks siis, kui suhe ei ole turvaline (vt Enesekehtestamine paarisuhtes).