Tead küll!

.

Copy current page urlKopeeri link

Nendel teemadel küsi nõu melt.

Tasuta ja anonüümselt!

KÜSI NÕU kaudu saab tasuta esitada küsimuse seksuaalsuse, tervise, lähedaste suhete, lastesaamise, arenguliste muutuste, raseduse, rasestumisvastaste meetodite, sugulisel teel levivate haiguste ja muudel seksuaaltervise teemadel.

PS seksuaaltervis.ee veebinõustamise kampaania „TEAD KÜLL“ sai digikampaania ja influencer marketingi kategoorias KULDMUNA.

Vaata rohkem ka siin: https://defol.io/kuldmuna/2023-tead-kull-6



Projekti “Veebinõustamine seksuaaltervise edendamiseks” rahastab Tervisekassa.

Ebamugav vestlus isaga

Copy current page urlKopeeri link sektsioonile

Ebamugav telefonikõne perearstiga

Copy current page urlKopeeri link sektsioonile

Sõber jagab soovitusi

Copy current page urlKopeeri link sektsioonile

Ebamugav kohting

Copy current page urlKopeeri link sektsioonile

Mida noored seksuaaltervisest teavad?

Copy current page urlKopeeri link sektsioonile

Seksuaaltervis.ee lehel kasutatakse küpsiseid. Küpsistest saate loobuda igal ajal, muutes kasutatava seadme veebilehitseja seadistusi ja kustutades salvestatud küpsised.

Loe lähemalt Nõustun
Küsi nõu Küsi nõu
Close popup
Küsi nõu (EST)

NB! Seksuaaltervise Kliinikuga seotud küsimustega helista +372 666 5123.

*Andmeid Teie vanuse, soo ja maakonna kohta vajame selleks, et Teile pakkuda täpsemat nõustamist ning Teid vajadusel suunata lähima vastuvõttu korraldava teenuseosutaja juurde. *Nimetatud andmete esitamine on vabatahtlik, ent andmete esitamata jätmise korral ei ole võimalik Teie küsimusele sedavõrd põhjalikult vastata, samuti ei ole võimalik Teile vahendada sobiva nõustaja kontakte.

Ei leidnud vastust oma küsimusele või soovid lisainfot?

Küsi nõu
Close popup

SEKSUAALKÄITUMINE, MIS EI VAJA ERITÄHELEPANU

Seksuaalse huvi areng vastab lapse vanusele. Lastevahelisi seksuaalseid mänge iseloomustab võrdsus (osalevad samas vanuses ja sama arengutasemega lapsed) ja uudishimu. Mängud on eakohased, uudishimu on loomulik. Täiskasvanute tähelepanu ja sekkumine vähendab seksuaalmänge. Huvi seksuaalsuse vastu on tasakaalus huviga teiste tegevuste vastu.

Close popup

LASTE JA TEISMELISTE SEKSUAALKÄITUMINE, MIS VAJAB KOHEST SEKKUMIST

Ülemäärane huvitumine pornograafiast. Seksuaalsete mängudega kaasnevad tunded ja emotsioonid, mis on seotud süü, häbi või hirmuga. Teiste laste kaasamine mängudesse nende äraostmise, ähvarduste või jõuga. Kaasatud lapsed on vanuse, küpsuse või intellekti poolest mängu algatajast väga erineval tasemel. Ilmsed erinevused kaasatud laste vanuses, küpsusastmes ja intellektis. Ohver räägib vägivallast, mida iseloomustab oraalne, anaalne või vaginaalne penetratsioon või muu hirmutav käitumine.

Close popup

Nõusoleku saamiseks pead alati endalt küsima kolm olulist küsimust

Kas inimene on võimeline nõusolekut andma ning ta mõistab selle sisu? Kui keegi on purjus, palju narkootikume tarbinud, maganud, teadvuseta või lihtsalt ei saa täpselt aru, mida te küsisite, pole see nõusolek.

Kas sa oled tema nõusolekut küsinud? See, kui inimene andis kunagi nõusoleku teatud tüüpi seksuaalseks tegevuseks ei tähenda nõusolekut kõikideks toiminguteks ka tulevikus. Alati tuleb konkreetses olukorras ning soovitud tegevust silmas pidades küsida nõusolekut uuesti.

Kas kehakeel toetab antud nõusolekut? Kas teie partner tundub olevat pinges ja hirmunud? Kas ta tõmbub eemale, kui proovid teda suudelda või puudutada? Need võivad olla märgid nõusoleku mitte andmisest. Ära ignoreeri neid!

Close popup

Kui sa tunned, et sind ei usuta

Kui sa tunned, et inimene, keda sa oma murega usaldasid ei usu sind siis ära jää oma murega üksi, vaid räägi kellelegi teisele! Enamik lapsi leiab, et täiskasvanud, kellele nad räägivad, usuvad ja aitavad neid. Ent kui kurjategija on sugulane või perekonnasõber, siis mõned täiskasvanud ei pruugi tahta uskuda, et inimene, keda nad usaldasid, võis hakkama saada millegi nii kohutavaga.

Close popup

Mis juhtub pärast seda, kui olen rääkinud?

Võid tunda muret enda ja oma keha pärast. Arstlik läbivaatus aitab teha kindlaks, et Sa oled terve. Lisaks sellele võib Sul olla vaja rääkida sotsiaaltöötaja, nõustaja või politseiga. Sellises olukorras võib nõustamine olla noortele väga kasulik. Kui kurjategija oli keegi, kellega Sa koos elad, võib Sinu kodune elukorraldus muutuda, et tagada Sinu ja teiste perekonnaliikmete turvalisus. Mis ka ei juhtuks, pea meeles, et kõik tehakse Sinu turvalisuse ja Sinu paranemiseks vajaliku abi huvides. Avalikustamisega võivad esile kerkida mitmed segadust tekitavad tunded. Võid tunda ennast hästi, sest Sa ei pea enam suurt saladust hoidma, ning turvalisemalt, sest oled kellelegi juhtunust teada andnud, ent võid ka tunda viha juhtunu pärast ja karta inimeste reaktsioone. Sa võid isegi tunda muret selle pärast, mis saab edasi kurjategijast. Kõik need tunded on loomulikud. Kõige tähtsam on meeles pidada, et Sa toimisid õigesti ja Sina ei ole ärakasutamise toimumises süüdi.

Close popup

Kas ma ei saaks oma sõnu tagasi võtta?

Päevad ja nädalad pärast seksuaalse ärakasutamise avalikustamist võivad olla rasked, eriti siis, kui kurjategija oli keegi, keda Sa hästi tundsid. Paljud kurjategijad püüavad panna oma ohvreid ärakasutamise eest vastutust tundma või uskuma, et see oli armastus. Sina ei ole KUNAGI süüdi seksuaalses ärakasutamises, samuti ei ole see KUNAGI täiskasvanule sobiv viis lapse (sh teismelise) vastu armastuse väljendamiseks. Ärakasutamise avalikustamisega oled kaitsnud ennast ja teisi lapsi, keda oleks võidud ära kasutada. Võisid isegi aidata kurjategijal abi saada, et ta edaspidi enam teisi ei kuritarvitaks. Mõnikord võib perekonnal ja sõpradel kuluda aega juhtunu mõistmiseks ja kurjategija kohutava teo täielikuks tunnistamiseks. See võib olla ärritav ja hirmutav, kuid enamikul ärakasutamise avalikustanud lastel on perekonnaliikmeid ja sõpru, kes neid toetavad ja tahavad aidata.

Pea vastu ning toetu inimestele, kes Sind usuvad ja keda Sa usaldad.

Close popup

Uuringutest

Eesti Seksuaaltervise Liit on seisukohal, et inimeste lähisuhteid ja seksuaalsust puudutav seadusandlus ning riigipoolne reguleerimine peavad põhinema usaldusväärsetel seksuaalkäitumise uuringutel ja austama inimõigusi – seksuaal- ja reproduktiivõigusi.

Keskmine seksuaalelu alustamise aeg Eestis on poistel ja tüdrukutel võrdne – erinevate uuringute andmete kohaselt keskmiselt 17,5 eluaastat. See aeg on viimase 30 aasta jooksul noorenenud umbes ühe aasta võrra. Eelmisel kümnendil on statistiliselt oluliselt vähenenud nende noorte osakaal, kellel on seksuaalkogemused 15. eluaastaks (15% 2015. aastal, varasemalt 22–24%). Seksuaalelu alustamise vanus on seotud noore haridustasemega – mida kõrgem haridus 25.–29. eluaastaks, seda hiljem on seksuaalelu alustatud. Madalam haridustase võib kaudselt viidata, et noor pärineb  kehvematest sotsiaalsetest oludest, mis omakorda võib olla soodsamaks pinnaks nii vägivallale kui seksuaalsele riskikäitumisele ja ärakasutamisele.

2019. aastal EV Justiitsministeerumi poolt läbi viidud “Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuringu” kohaselt on 16–26-aastastest noortest 45% kogenud seksuaalvägivalda interneti teel. Päriselus on oma elu jooksul vähemalt ühel korral mõnda seksuaalvägivalla liiki kogenud 28% noortest.

Uuringu andmete põhjal oli noorte keskmine vanus esimest korda või ebameeldivaima seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langedes 15,7 aastat. Esmakordne seksuaalse väärkohtlemise juhtum toimus 17% vastanutest kuni 12-aastaselt, 25% 13–15-aastaselt ja ligi neljandikul 16–17-aastaselt.

2019. aastal oli alaealise kannatajaga kontaktsete seksuaalkuridegude korral kuriteo toimepanijaks 77% juhtudest lapsele tuttav inimene, sealhulgas ka sugulane või pereliige (kasuisa, isa või (kasu)vanaisa).

Seksuaalvägivald on väga varjatud probleem, politseini jõuab vaid väike osa toimunust.

Close popup

Loe lisaks

Alates 2021. aastast on võimalus riikliku rahastuse toel saada sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kaudu tasuta individuaalset psühholoogilist nõustamist ja teraapiat seksuaalvägivalla ohvritele (ka minevikus toimunud seksuaalvägivalla korral), kes muul viisil nõustamist ja teraapiat ei ole senini saanud. Psühholoogilise nõustamise ja teraapia saamiseks tuleb pöörduda ohvriabitöötaja poole, kelle kontaktid leiad siit.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi on seksuaalvägivalla ohvritele suunatud teenuste raames alates 2019. a rahastanud ja toetanud seksuaalvägivalla ohvrite tugigruppide toimumist ning jätkuvalt seda teenust arendamas. Seksuaalvägivalla ohvrite tugigruppi pöörduja võib liituda omale sobiva piirkonna tugigrupiga. Tugigrupiga liitumiseks tuleb pöörduda ohvriabitöötaja poole või kirjutada tugigrupp@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Millist abi pakutakse seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes?