Tead kĂŒll!

.

Copy current page urlKopeeri link

Nendel teemadel kĂŒsi nĂ”u melt.

Tasuta ja anonĂŒĂŒmselt!

KÜSI NÕU kaudu saab tasuta esitada kĂŒsimuse seksuaalsuse, tervise, lĂ€hedaste suhete, lastesaamise, arenguliste muutuste, raseduse, rasestumisvastaste meetodite, sugulisel teel levivate haiguste ja muudel seksuaaltervise teemadel.

PS seksuaaltervis.ee veebinĂ”ustamise kampaania „TEAD KÜLL“ sai digikampaania ja influencer marketingi kategoorias KULDMUNA.

Vaata rohkem ka siin: https://defol.io/kuldmuna/2023-tead-kull-6



Projekti “VeebinĂ”ustamine seksuaaltervise edendamiseks” rahastab Tervisekassa.

Ebamugav vestlus isaga

Copy current page urlKopeeri link sektsioonile

Ebamugav telefonikÔne perearstiga

Copy current page urlKopeeri link sektsioonile

SÔber jagab soovitusi

Copy current page urlKopeeri link sektsioonile

Ebamugav kohting

Copy current page urlKopeeri link sektsioonile

Mida noored seksuaaltervisest teavad?

Copy current page urlKopeeri link sektsioonile

Seksuaaltervis.ee lehel kasutatakse kĂŒpsiseid. KĂŒpsistest saate loobuda igal ajal, muutes kasutatava seadme veebilehitseja seadistusi ja kustutades salvestatud kĂŒpsised.

Loe lÀhemalt NÔustun
KĂŒsi nĂ”u KĂŒsi nĂ”u
Close popup
KĂŒsi nĂ”u (EST)

NB! Seksuaaltervise Kliinikuga seotud kĂŒsimustega helista +372 666 5123.

*Andmeid Teie vanuse, soo ja maakonna kohta vajame selleks, et Teile pakkuda tĂ€psemat nĂ”ustamist ning Teid vajadusel suunata lĂ€hima vastuvĂ”ttu korraldava teenuseosutaja juurde. *Nimetatud andmete esitamine on vabatahtlik, ent andmete esitamata jĂ€tmise korral ei ole vĂ”imalik Teie kĂŒsimusele sedavĂ”rd pĂ”hjalikult vastata, samuti ei ole vĂ”imalik Teile vahendada sobiva nĂ”ustaja kontakte.

Ei leidnud vastust oma kĂŒsimusele vĂ”i soovid lisainfot?

KĂŒsi nĂ”u
Close popup

SEKSUAALKÄITUMINE, MIS EI VAJA ERITÄHELEPANU

Seksuaalse huvi areng vastab lapse vanusele. Lastevahelisi seksuaalseid mÀnge iseloomustab vÔrdsus (osalevad samas vanuses ja sama arengutasemega lapsed) ja uudishimu. MÀngud on eakohased, uudishimu on loomulik. TÀiskasvanute tÀhelepanu ja sekkumine vÀhendab seksuaalmÀnge. Huvi seksuaalsuse vastu on tasakaalus huviga teiste tegevuste vastu.

Close popup

LASTE JA TEISMELISTE SEKSUAALKÄITUMINE, MIS VAJAB KOHEST SEKKUMIST

ÜlemÀÀrane huvitumine pornograafiast. Seksuaalsete mĂ€ngudega kaasnevad tunded ja emotsioonid, mis on seotud sĂŒĂŒ, hĂ€bi vĂ”i hirmuga. Teiste laste kaasamine mĂ€ngudesse nende Ă€raostmise, Ă€hvarduste vĂ”i jĂ”uga. Kaasatud lapsed on vanuse, kĂŒpsuse vĂ”i intellekti poolest mĂ€ngu algatajast vĂ€ga erineval tasemel. Ilmsed erinevused kaasatud laste vanuses, kĂŒpsusastmes ja intellektis. Ohver rÀÀgib vĂ€givallast, mida iseloomustab oraalne, anaalne vĂ”i vaginaalne penetratsioon vĂ”i muu hirmutav kĂ€itumine.

Close popup

NĂ”usoleku saamiseks pead alati endalt kĂŒsima kolm olulist kĂŒsimust

Kas inimene on vĂ”imeline nĂ”usolekut andma ning ta mĂ”istab selle sisu? Kui keegi on purjus, palju narkootikume tarbinud, maganud, teadvuseta vĂ”i lihtsalt ei saa tĂ€pselt aru, mida te kĂŒsisite, pole see nĂ”usolek.

Kas sa oled tema nĂ”usolekut kĂŒsinud? See, kui inimene andis kunagi nĂ”usoleku teatud tĂŒĂŒpi seksuaalseks tegevuseks ei tĂ€henda nĂ”usolekut kĂ”ikideks toiminguteks ka tulevikus. Alati tuleb konkreetses olukorras ning soovitud tegevust silmas pidades kĂŒsida nĂ”usolekut uuesti.

Kas kehakeel toetab antud nĂ”usolekut? Kas teie partner tundub olevat pinges ja hirmunud? Kas ta tĂ”mbub eemale, kui proovid teda suudelda vĂ”i puudutada? Need vĂ”ivad olla mĂ€rgid nĂ”usoleku mitte andmisest. Ära ignoreeri neid!

Close popup

Kui sa tunned, et sind ei usuta

Kui sa tunned, et inimene, keda sa oma murega usaldasid ei usu sind siis Ă€ra jÀÀ oma murega ĂŒksi, vaid rÀÀgi kellelegi teisele! Enamik lapsi leiab, et tĂ€iskasvanud, kellele nad rÀÀgivad, usuvad ja aitavad neid. Ent kui kurjategija on sugulane vĂ”i perekonnasĂ”ber, siis mĂ”ned tĂ€iskasvanud ei pruugi tahta uskuda, et inimene, keda nad usaldasid, vĂ”is hakkama saada millegi nii kohutavaga.

Close popup

Mis juhtub pÀrast seda, kui olen rÀÀkinud?

VĂ”id tunda muret enda ja oma keha pĂ€rast. Arstlik lĂ€bivaatus aitab teha kindlaks, et Sa oled terve. Lisaks sellele vĂ”ib Sul olla vaja rÀÀkida sotsiaaltöötaja, nĂ”ustaja vĂ”i politseiga. Sellises olukorras vĂ”ib nĂ”ustamine olla noortele vĂ€ga kasulik. Kui kurjategija oli keegi, kellega Sa koos elad, vĂ”ib Sinu kodune elukorraldus muutuda, et tagada Sinu ja teiste perekonnaliikmete turvalisus. Mis ka ei juhtuks, pea meeles, et kĂ”ik tehakse Sinu turvalisuse ja Sinu paranemiseks vajaliku abi huvides. Avalikustamisega vĂ”ivad esile kerkida mitmed segadust tekitavad tunded. VĂ”id tunda ennast hĂ€sti, sest Sa ei pea enam suurt saladust hoidma, ning turvalisemalt, sest oled kellelegi juhtunust teada andnud, ent vĂ”id ka tunda viha juhtunu pĂ€rast ja karta inimeste reaktsioone. Sa vĂ”id isegi tunda muret selle pĂ€rast, mis saab edasi kurjategijast. KĂ”ik need tunded on loomulikud. KĂ”ige tĂ€htsam on meeles pidada, et Sa toimisid Ă”igesti ja Sina ei ole Ă€rakasutamise toimumises sĂŒĂŒdi.

Close popup

Kas ma ei saaks oma sÔnu tagasi vÔtta?

PĂ€evad ja nĂ€dalad pĂ€rast seksuaalse Ă€rakasutamise avalikustamist vĂ”ivad olla rasked, eriti siis, kui kurjategija oli keegi, keda Sa hĂ€sti tundsid. Paljud kurjategijad pĂŒĂŒavad panna oma ohvreid Ă€rakasutamise eest vastutust tundma vĂ”i uskuma, et see oli armastus. Sina ei ole KUNAGI sĂŒĂŒdi seksuaalses Ă€rakasutamises, samuti ei ole see KUNAGI tĂ€iskasvanule sobiv viis lapse (sh teismelise) vastu armastuse vĂ€ljendamiseks. Ärakasutamise avalikustamisega oled kaitsnud ennast ja teisi lapsi, keda oleks vĂ”idud Ă€ra kasutada. VĂ”isid isegi aidata kurjategijal abi saada, et ta edaspidi enam teisi ei kuritarvitaks. MĂ”nikord vĂ”ib perekonnal ja sĂ”pradel kuluda aega juhtunu mĂ”istmiseks ja kurjategija kohutava teo tĂ€ielikuks tunnistamiseks. See vĂ”ib olla Ă€rritav ja hirmutav, kuid enamikul Ă€rakasutamise avalikustanud lastel on perekonnaliikmeid ja sĂ”pru, kes neid toetavad ja tahavad aidata.

Pea vastu ning toetu inimestele, kes Sind usuvad ja keda Sa usaldad.

Close popup

Uuringutest

Eesti Seksuaaltervise Liit on seisukohal, et inimeste lĂ€hisuhteid ja seksuaalsust puudutav seadusandlus ning riigipoolne reguleerimine peavad pĂ”hinema usaldusvÀÀrsetel seksuaalkĂ€itumise uuringutel ja austama inimĂ”igusi – seksuaal- ja reproduktiivĂ”igusi.

Keskmine seksuaalelu alustamise aeg Eestis on poistel ja tĂŒdrukutel vĂ”rdne – erinevate uuringute andmete kohaselt keskmiselt 17,5 eluaastat. See aeg on viimase 30 aasta jooksul noorenenud umbes ĂŒhe aasta vĂ”rra. Eelmisel kĂŒmnendil on statistiliselt oluliselt vĂ€henenud nende noorte osakaal, kellel on seksuaalkogemused 15. eluaastaks (15% 2015. aastal, varasemalt 22–24%). Seksuaalelu alustamise vanus on seotud noore haridustasemega – mida kĂ”rgem haridus 25.–29. eluaastaks, seda hiljem on seksuaalelu alustatud. Madalam haridustase vĂ”ib kaudselt viidata, et noor pĂ€rineb  kehvematest sotsiaalsetest oludest, mis omakorda vĂ”ib olla soodsamaks pinnaks nii vĂ€givallale kui seksuaalsele riskikĂ€itumisele ja Ă€rakasutamisele.

2019. aastal EV Justiitsministeerumi poolt lĂ€bi viidud “Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuringu” kohaselt on 16–26-aastastest noortest 45% kogenud seksuaalvĂ€givalda interneti teel. PĂ€riselus on oma elu jooksul vähemalt ĂŒhel korral mĂ”nda seksuaalvägivalla liiki kogenud 28% noortest.

Uuringu andmete pĂ”hjal oli noorte keskmine vanus esimest korda vĂ”i ebameeldivaima seksuaalse vÀÀrkohtlemise ohvriks langedes 15,7 aastat. Esmakordne seksuaalse vÀÀrkohtlemise juhtum toimus 17% vastanutest kuni 12-aastaselt, 25% 13–15-aastaselt ja ligi neljandikul 16–17-aastaselt.

2019. aastal oli alaealise kannatajaga kontaktsete seksuaalkuridegude korral kuriteo toimepanijaks 77% juhtudest lapsele tuttav inimene, sealhulgas ka sugulane vÔi pereliige (kasuisa, isa vÔi (kasu)vanaisa).

SeksuaalvÀgivald on vÀga varjatud probleem, politseini jÔuab vaid vÀike osa toimunust.

Close popup

Loe lisaks

Alates 2021. aastast on vĂ”imalus riikliku rahastuse toel saada sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kaudu tasuta individuaalset psĂŒhholoogilist nĂ”ustamist ja teraapiat seksuaalvĂ€givalla ohvritele (ka minevikus toimunud seksuaalvĂ€givalla korral), kes muul viisil nĂ”ustamist ja teraapiat ei ole senini saanud. PsĂŒhholoogilise nĂ”ustamise ja teraapia saamiseks tuleb pöörduda ohvriabitöötaja poole, kelle kontaktid leiad siit.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi on seksuaalvÀgivalla ohvritele suunatud teenuste raames alates 2019. a rahastanud ja toetanud seksuaalvÀgivalla ohvrite tugigruppide toimumist ning jÀtkuvalt seda teenust arendamas. SeksuaalvÀgivalla ohvrite tugigruppi pöörduja vÔib liituda omale sobiva piirkonna tugigrupiga. Tugigrupiga liitumiseks tuleb pöörduda ohvriabitöötaja poole vÔi kirjutada tugigrupp@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Millist abi pakutakse seksuaalvÀgivalla kriisiabikeskustes?