HPV on kergesti nakkav inimeselt inimesele kanduv viirus, mis levib naha või limaskestade kokkupuutel. Harva on võimalik ka viiruse kandumine sünnitusel emalt vastsündinule. HPV-l on üle 200 alatüübi.
Umbkaudu 80% inimestest nakatuvad elu jooksul mõne HPV tüvega. Viiruse tüved on koespetsiifilised, see tähendab, et nad on võimelised nakatama mingit kindlat piirkonda kehas. Sageli ei anna HPV-ga nakatumine mingeid sümptomeid.
Näiteks sõrmedele tekkivaid nn soolatüükaid põhjustavad tüübid 1 ja 2, genitaaltüükaid ehk kondüloome põhjustavad enamasti tüübid 6 ja 11. Eelmainitud tüved teadaolevalt vähkkasvajaid ei põhjusta.
Mõningad HPV tüved (näiteks 16, 18, 45 ja teised kõrge riski tüved) võivad aga põhjustada vähieelseid seisundeid ning vähkkasvajate teket genitaalpiirkonnas (nt emakakaela-, häbeme-, tupe-, päraku ja peenisevähk) ning suuõõnes (nt suu- ja neeluvähk). Kõrge riski HPV tüvede hulka kuuluvad tüved: 16, 18, 31, 33, 35, 39, 45, 51, 52, 56, 58, 59, 66,68.
Enamasti suudab immuunsüsteem HPV organismist välja tõrjuda, kuid see ei anna immuunsust uue/korduva nakatumise eest ja parim kaitse HPV-ga nakatumise ennetamiseks on vaktsineerimine.
