Mis ei ole suguhaigus?

Tupes elab hulganisti mikroorganisme (bakterid, pärmseened jt), kes vastutavad tupe tervise eest. Tupe voolus on normaalne nähtus. Vooluse hulk ja iseloom võib tsükli vältel muutuda, värvus võib olla läbipaistev, valkjas või kollakas ning see võib olla kergelt hapuka lõhnaga. Vahel võib mikroobide tasakaal paigast minna või tuppe sattuda mikroobe, keda seal tavapäraselt ei esine ning tulemuseks võib olla tupepõletik. Põletikust annavad märku rohke voolus, mis võib olla tükiline, mädane või rohekas, halb lõhn, sügelus, kipitus. Kui säärased kaebused tekivad esmakordselt, tuleks pöörduda arsti vastuvõtule, kes vajadusel välistab sugulisel teel levivad nakkused ning määrab sobiva ravi. Sagedasemad tupepõletikud nagu tupeseen ja bakteriaalne vaginoos ei ole klassikalises mõttes sugulisel teel levivad nakkushaigused ja üldjuhul partner ravi ei vaja. Siiski nimetatakse neid tupepõletikku „seksuaalsel teel soodustatud“ haigusteks, st seksuaalvahekorra järgselt võivad need ägeneda, kuna mehaaniline ärritus ning partneri omane mikroobikooslus võib tupe mikroobide tasakaalu paigast lüüa. Tupepõletikud võivad ise mööduda (kui tupe bakterikooslus normaliseerub), kuid võivad vajada ka ravi.

Igasugune sügelus või kipitus ei pruugi olla tupepõletik. Selliste kaebuste muudeks põhjusteks võivad olla allergia, pesuvahenditest või karvaeemaldusest tingitud nahaärritus või seksuaalvahekorraga seotud mehaaniline ärritus.

Sagedasemad tupepõletikud on soor (tupeseen)  ja bakteriaalne vaginoos.

Tupepõletiku teket võivad soodustada mitmed tegurid:

• Antibiootikumide tarvitamine
• Hormonaalsed kõikumised (nt rasedus)
• Puudulik või liigne intiimhügieen
• Sünteetiline aluspesu, stringid, liibuv riietus, igapäevane pesukaitsmete kandmine, tampoonid
• Ärritavad pesuvahendid (dušigeelid, seebid, vannivahud, pesupulbrid)
• Stress
• Toitumine
• Teatud seksuaalpraktikad (oraalseks, anaalseks)
• Uus seksuaalpartner, mitu erinevat partnerit

TUPEPÕLETIKU DIAGNOOSIMINE

Tavaliselt saab tupepõletikku diagnoosida sümptomite alusel ning alati pole läbivaatus tingimata vajalik. Kui kaebused on tekkinud esimest korda võiks välistada sugulisel teel levivad nakkused. Täiendavad analüüsid võivad osutuda vajalikuks, kui tupepõletikud ei allu ravile või kipuvad sageli korduma. Täpsemalt otsustatakse analüüside vajadus koos arstiga.

ÜLDISED SOOVITUSED TUPEPÕLETIKE ENNETAMISEKS

• Intiimhügieen. Tualetis käies pühkida alati suunaga eest taha – selle eesmärgiks on vältida soolesisu sattumist tuppe või kuseteedesse. Välissuguelundeid pesta 1-2 x päevas sooja voolava veega. Vajadusel võib pesemiseks kasutada õrnatoimelist lõhnatut intiimpesugeeli, kuid pesuvahendi kasutamine pole kohustuslik. Kunagi ei tohi tuppe pesta seestpoolt. Vältima peaks lõhnastatud seepe, dušigeele, vannivahtusid, sidemeid ning igasuguseid tupeloputusi ja intiimdeodorante,. Vajadusel tuleks pesupulbrid vahetada lõhnatute vastu. Kui kasutate tampoone, tuleks valida vähima sobiva imamisvõimega tampoonid ning vahetada neid 3-4 h tagant. Ka hügieenisidemeid vahetada 3-4 h tagant. Sidemete ja tampoonide puhul katsetada erinevate firmade toodangut või kasutada silikoonist menstruaalanumat või korduvkasutatavaid tekstiilist hügieenisidemeid ja pesukaitsmeid. Vältida igapäevast pesukaitsmete kasutamist. Aluspesu olgu puuvillane; sünteetilist pesu ja stringe vältida. Võimalusel vältida (pikaajalist) liibuvate pükste kandmist ja teha õhuvanne.
• Vältida liigset käsimüügis olevate tupepreparaatide kasutamist ning liigsagedast pesemist. Vahel on tupe mikroobikoosluse taastumise seisukohast parim „tupp rahule jätta“.
• Tarvitage hapupiimatooteid (jogurt, keefir) või kuurina käsimüügis olevaid suukaudseid piimhappebakteritega preparaate (kapslid, pulbrid jt). Piimhappebakterid vastutavad tupe mikroobikoosluse tasakaalu eest. Eriti vajalik on piimhappebaktereid kasutada suukaudse antibiootikumikuuri ajal.
• Kui tupepõletik on juba tekkinud, on soovitatav vältida vaginaalset vahekorda kunipõletik on möödunud või välja ravitud. Tupe mikroobikooslus vajab normaliseerumiseks rahu.

MIDA TEHA, KUI TUPEPÕLETIK ON SAGE KÜLALINE?

Kui tupepõletik allub ravile halvasti või kipub ravile vaatamata sageli korduma, peaks uuesti üle vaatama kõik ülaltoodud soovitused. Kõige rohkem mõjutavad tupepõletikke siiski igapäevased käitumuslikud harjumused ja organismi üldine seisund. Kui miski ei anna soovitud tulemust, peaks pöörduma arsti juurde konsultatsiooniks. Vajadusel teeb arst täiendavaid analüüse. Võib osutuda vajalikuks teha pikemaid ravikuure või teatud juhtudel rakendada koguni supressioonravi (sobivat ravimit manustatakse säilitusdoosis pika aja vältel, nt 6 kuud).

Pärmseened elavad tupes ja soolestikus, vahel nahapinnal ka normaaljuhul, kuid soodsatel tingimustel võivad nad vohama hakata ning tekitada põletikku. Sümptomiteks võivad olla: sügelus, kipitus, paks kohupiimalaadne voolus, limaskesta punetus ja turse, vahekorraaegne valulikkus, vahel koguni roosakas või pruunikas määrimine.

Esmaabiks sobivad apteegis käsimüügis olevad vahendid: klotrimasoolkreem, mida võib määrida välissuguelunditele ja tuppe sisse 2 x päevas 6 päeva, klotrimasooliga tupesisene kapsel ühekordseks kasutamiseks või flukonasooliga tablett ühekordseks suukaudseks manustamiseks.  Kui sellest ei piisa, tuleb pöörduda arstile (noorte nõustamiskeskuse arst või ämmaemand, perearst, naistearst, naha-suguhaiguste arst, ämmaemand), kes kirjutab välja retseptiravimid: tupeküünlad ja/või suukaudsed kapslid. Kui partneril kaebusi pole, siis tema ravi ei vaja, kui partneril on samuti kaebused, siis aga küll.

Põletikku soodustavateks asjaoludeks võivad olla antibiootikumravi, rasedus, organismi vastupanuvõime langus (näiteks viirusinfektsioon), kaasnev (seksuaalsel teel leviv) haigus suguteedes, östrogeeni sisaldavate ravimite tarvitamine (sh hormonaalsed rasestumisvastased vahendid). Mõnikord ei selgugi täpselt, mis tupe seenpõletiku teket konkreetsel juhul soodustas. Seenpõletik on üks sagedasemaid suurenenud tupevooluse põhjustajaid ning võib elu jooksul korduda.

Mõned nõuanded seenpõletiku kordumise vältimiseks:

• Hapendatud piimatoodete tarvitamine toiduks või probiootikumide kasutamine toidulisandina
• Pesu peaks olema mugav ja õhku läbilaskev, puuvillane pesu on parem kui sünteetiline.
• Vältida igapäevast/sagedast pesukaitsete kasutamist
• Menstruatsiooni ajal tampoonide kasutamisel valida voolusele vastava imavusega tampoon ning vahetada neid regulaarselt
• Välissuguelundite pesemisel peaks eelistama puhast voolavat vett. Spetsiaalseid apteegis müügil olevaid intiimpesuvahendeid võib soovi korral kasutada. Vältida tuleb kõiki muid pesuvahendeid ja seepe, eriti neid, mis sisaldavad mikroobivastaseid ja lõhnaaineid. Samuti peaks vältima intiimdeodorante.
• Mingil juhul ei tohi tuppe pesta seestpoolt ega teha tupeloputusi!
• Kui on teada, et suguvõsas esineb suhkruhaigust, tuleks kontrollida ka enda veresuhkru taset, sest diabeetikutel esinev kõrge veresuhkru tase soodustab seenpõletike teket.
• Mõnedel andmetel võib ka pärmitaignatoodete, valge jahu ja maiustuste liigne tarvitamine soodustada seenpõletiku teket, kuna need toiduained soodustavad seene teket soolestikus

Bakteriaalne vaginoos tekib, kui muutub tupes elavate mikroobide vahekord (tuppe normaalselt asustavate piimhappebakterite hulk väheneb ning teatud baktereid on tavapärasest rohkem) või tuppe satub mõni seal normaaljuhul mitte elutsev mikroob. Iseloomulikuks tunnuseks on kalalõhnaline voolus, mis võib olla vedel, hallikas.

Esmaabina võib kasutada apteegis käsimüügis olevaid piimhappebakteritega tupeküünlaid. Kui kaebused esmase raviga ei möödu, tuleb pöörduda arsti vastuvõtule. Bakteriaalset vaginoosi ravitakse antibiootikumi sisaldavate tupeküünaldega.  Reeglina partner ravi ei vaja.

BV on üks sagedasemaid tupevooluse põhjustajaid ning võib elu jooksul korduda. Korduvate kaebuste korral on soovitav partnereid uurida ka seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes. BV leid juhuslikus tupeanalüüsis, kui ei esine kaebusi, ei vaja ravi.

Bakteriaalse vaginoos tekkepõhjused on ebaselged. BV ei ole seksuaalsel teel ülekantav, kuna seda esineb ka seksuaalelu mitteelanud inimestel. Ka ei ole uuringud tõestanud, et partneri ravi aitaks ära hoida korduvaid BV episoode. Samas võib BV ägeneda just seoses seksuaalvahekorraga sh ka oraalse vahekorraga, seega võib BV ennetamisel siiski kondoomi või kaitsekile kasutamisest abi olla, et vähendada tupe mikroobikoosluse muutusi. Teadaolevalt võivad tupe mikroobikoosluse muutumist ja bakteriaalse vaginoosi avaldumist soodustada “külmetushaigused” ehk enamlevinud viirushaigused, stress, hormonaalsed häired või kaasnevad muud haigused.

Bakteriaalse vaginoosi (kordumise) ennetamiseks toimivad üldised soovitused tupepõletike ennetamiseks .

Harvem võib esineda ka muud tüüpi tupepõletikke. Neid on alust kahtlustada siis, kui sümptomid on ebamäärased või ülaltoodud ravivõtted on olnud efektita. Muude tupepõletike diagnoosimiseks ja raviks peab pöörduma arsti või ämmaemanda vastuvõtule.

Pärljad paapulid ei ole suguhaigus. Enamusel meestest paiknevad sugutipea serval väikesed, valkjad või nahaga sama värvi ja nahast veidi kõrgemad ning umbes 1 mm läbimõõduga korrapärased, ajas muutumatu suurusega täpikesed, mida nimetatakse pärljateks paapuliteks. Pärljad paapulid tekivad rasunäärmete laienemise tulemusel. Pärljad paapulid on ohutud, ei levi seksuaalsel teel ja neid eemaldada ei ole vaja. Mõnikord võib neid ajada segamini herpesviirusest või inimese papilloomiviirusest põhjustatud moodustistega.