On mitmeid selliseid probleeme, mis tekitavad piisavalt kĂŒsimusi ja ebamugavust suguelunditel, kuid ei ole seksuaalsel teel levivad infektsioonid (STLI).
TUPEPĂLETIKUD
Tupes elab hulganisti mikroorganisme (bakterid, pĂ€rmseened jt), kes vastutavad tupe tervise eest. Tupe voolus on normaalne nĂ€htus. Vooluse hulk ja iseloom vĂ”ib tsĂŒkli vĂ€ltel muutuda, vĂ€rvus vĂ”ib olla lĂ€bipaistev, valkjas vĂ”i kollakas ning see vĂ”ib olla kergelt hapuka lĂ”hnaga. Vahel vĂ”ib mikroobide tasakaal paigast minna vĂ”i tuppe sattuda mikroobe, keda seal tavapĂ€raselt ei esine ning tulemuseks vĂ”ib olla tupepĂ”letik. PĂ”letikust annavad mĂ€rku rohke voolus, mis vĂ”ib olla tĂŒkiline, mĂ€dane vĂ”i rohekas, halb lĂ”hn, sĂŒgelus, kipitus. Kui sÀÀrased kaebused tekivad esmakordselt, tuleks pöörduda arsti vastuvĂ”tule, kes vajadusel vĂ€listab sugulisel teel levivad nakkused ning mÀÀrab sobiva ravi. Sagedasemad tupepĂ”letikud nagu tupeseen ja bakteriaalne vaginoos ei ole klassikalises mĂ”ttes sugulisel teel levivad nakkushaigused ja ĂŒldjuhul partner ravi ei vaja. Siiski nimetatakse neid tupepĂ”letikku âseksuaalsel teel soodustatudâ haigusteks, st seksuaalvahekorra jĂ€rgselt vĂ”ivad need Ă€geneda, kuna mehaaniline Ă€rritus ning partneri omane mikroobikooslus vĂ”ib tupe mikroobide tasakaalu paigast lĂŒĂŒa. TupepĂ”letikud vĂ”ivad ise mööduda (kui tupe bakterikooslus normaliseerub), kuid vĂ”ivad vajada ka ravi.
Igasugune sĂŒgelus vĂ”i kipitus ei pruugi olla tupepĂ”letik. Selliste kaebuste muudeks pĂ”hjusteks vĂ”ivad olla allergia, pesuvahenditest vĂ”i karvaeemaldusest tingitud nahaĂ€rritus vĂ”i seksuaalvahekorraga seotud mehaaniline Ă€rritus.
Sagedasemad tupepÔletikud on soor (tupeseen) ja bakteriaalne vaginoos.
TupepÔletiku teket vÔivad soodustada mitmed tegurid:
- Antibiootikumide tarvitamine
- Hormonaalsed kÔikumised (nt rasedus)
- Puudulik vĂ”i liigne intiimhĂŒgieen
- SĂŒnteetiline aluspesu, stringid, liibuv riietus, igapĂ€evane pesukaitsmete kandmine, tampoonid
- Ărritavad pesuvahendid (duĆĄigeelid, seebid, vannivahud, pesupulbrid)
- Stress
- Toitumine
- Teatud seksuaalpraktikad (oraalseks, anaalseks)
- Uus seksuaalpartner, mitu erinevat partnerit
TUPEPĂLETIKU DIAGNOOSIMINE
Tavaliselt saab tupepĂ”letikku diagnoosida sĂŒmptomite alusel ning alati pole lĂ€bivaatus tingimata vajalik. Kui kaebused on tekkinud esimest korda vĂ”iks vĂ€listada sugulisel teel levivad nakkused. TĂ€iendavad analĂŒĂŒsid vĂ”ivad osutuda vajalikuks, kui tupepĂ”letikud ei allu ravile vĂ”i kipuvad sageli korduma. TĂ€psemalt otsustatakse analĂŒĂŒside vajadus koos arstiga.
ĂLDISED SOOVITUSED TUPEPĂLETIKE ENNETAMISEKS
- IntiimhĂŒgieen. Tualetis kĂ€ies pĂŒhkida alati suunaga eest taha – selle eesmĂ€rgiks on vĂ€ltida soolesisu sattumist tuppe vĂ”i kuseteedesse. VĂ€lissuguelundeid pesta 1-2 x pĂ€evas sooja voolava veega. Vajadusel vĂ”ib pesemiseks kasutada Ă”rnatoimelist lĂ”hnatut intiimpesugeeli, kuid pesuvahendi kasutamine pole kohustuslik. Kunagi ei tohi tuppe pesta seestpoolt. VĂ€ltima peaks lĂ”hnastatud seepe, duĆĄigeele, vannivahtusid, sidemeid ning igasuguseid tupeloputusi ja intiimdeodorante,. Vajadusel tuleks pesupulbrid vahetada lĂ”hnatute vastu. Kui kasutate tampoone, tuleks valida vĂ€hima sobiva imamisvĂ”imega tampoonid ning vahetada neid 3-4 h tagant. Ka hĂŒgieenisidemeid vahetada 3-4 h tagant. Sidemete ja tampoonide puhul katsetada erinevate firmade toodangut vĂ”i kasutada silikoonist menstruaalanumat vĂ”i korduvkasutatavaid tekstiilist hĂŒgieenisidemeid ja pesukaitsmeid. VĂ€ltida igapĂ€evast pesukaitsmete kasutamist. Aluspesu olgu puuvillane; sĂŒnteetilist pesu ja stringe vĂ€ltida. VĂ”imalusel vĂ€ltida (pikaajalist) liibuvate pĂŒkste kandmist ja teha Ă”huvanne.
- VĂ€ltida liigset kĂ€simĂŒĂŒgis olevate tupepreparaatide kasutamist ning liigsagedast pesemist. Vahel on tupe mikroobikoosluse taastumise seisukohast parim âtupp rahule jĂ€ttaâ.
- Tarvitage hapupiimatooteid (jogurt, keefir) vĂ”i kuurina kĂ€simĂŒĂŒgis olevaid suukaudseid piimhappebakteritega preparaate (kapslid, pulbrid jt). Piimhappebakterid vastutavad tupe mikroobikoosluse tasakaalu eest. Eriti vajalik on piimhappebaktereid kasutada suukaudse antibiootikumikuuri ajal.
- Kui tupepÔletik on juba tekkinud, on soovitatav vÀltida vaginaalset vahekorda kunipÔletik on möödunud vÔi vÀlja ravitud. Tupe mikroobikooslus vajab normaliseerumiseks rahu.
MIDA TEHA, KUI TUPEPĂLETIK ON SAGE KĂLALINE?
Kui tupepĂ”letik allub ravile halvasti vĂ”i kipub ravile vaatamata sageli korduma, peaks uuesti ĂŒle vaatama kĂ”ik ĂŒlaltoodud soovitused. KĂ”ige rohkem mĂ”jutavad tupepĂ”letikke siiski igapĂ€evased kĂ€itumuslikud harjumused ja organismi ĂŒldine seisund. Kui miski ei anna soovitud tulemust, peaks pöörduma arsti juurde konsultatsiooniks. Vajadusel teeb arst tĂ€iendavaid analĂŒĂŒse. VĂ”ib osutuda vajalikuks teha pikemaid ravikuure vĂ”i teatud juhtudel rakendada koguni supressioonravi (sobivat ravimit manustatakse sĂ€ilitusdoosis pika aja vĂ€ltel, nt 6 kuud).
TUPESEEN ehk SOOR ehk KANDIDIAAS
PĂ€rmseened elavad tupes ja soolestikus, vahel nahapinnal ka normaaljuhul, kuid soodsatel tingimustel vĂ”ivad nad vohama hakata ning tekitada pĂ”letikku. SĂŒmptomiteks vĂ”ivad olla: sĂŒgelus, kipitus, paks kohupiimalaadne voolus, limaskesta punetus ja turse, vahekorraaegne valulikkus, vahel koguni roosakas vĂ”i pruunikas mÀÀrimine.
Esmaabiks sobivad apteegis kĂ€simĂŒĂŒgis olevad vahendid: klotrimasoolkreem, mida vĂ”ib mÀÀrida vĂ€lissuguelunditele ja tuppe sisse 2 x pĂ€evas 6 pĂ€eva, klotrimasooliga tupesisene kapsel ĂŒhekordseks kasutamiseks vĂ”i flukonasooliga tablett ĂŒhekordseks suukaudseks manustamiseks. Kui sellest ei piisa, tuleb pöörduda arstile (noorte nĂ”ustamiskeskuse arst vĂ”i Ă€mmaemand, perearst, naistearst, naha-suguhaiguste arst, Ă€mmaemand), kes kirjutab vĂ€lja retseptiravimid: tupekĂŒĂŒnlad ja/vĂ”i suukaudsed kapslid. Kui partneril kaebusi pole, siis tema ravi ei vaja, kui partneril on samuti kaebused, siis aga kĂŒll.
PĂ”letikku soodustavateks asjaoludeks vĂ”ivad olla antibiootikumravi, rasedus, organismi vastupanuvĂ”ime langus (nĂ€iteks viirusinfektsioon), kaasnev (seksuaalsel teel leviv) haigus suguteedes, östrogeeni sisaldavate ravimite tarvitamine (sh hormonaalsed rasestumisvastased vahendid). MĂ”nikord ei selgugi tĂ€pselt, mis tupe seenpĂ”letiku teket konkreetsel juhul soodustas. SeenpĂ”letik on ĂŒks sagedasemaid suurenenud tupevooluse pĂ”hjustajaid ning vĂ”ib elu jooksul korduda.
MÔned nÔuanded seenpÔletiku kordumise vÀltimiseks:
- Hapendatud piimatoodete tarvitamine toiduks vÔi probiootikumide kasutamine toidulisandina
- Pesu peaks olema mugav ja Ă”hku lĂ€bilaskev, puuvillane pesu on parem kui sĂŒnteetiline.
- VÀltida igapÀevast/sagedast pesukaitsete kasutamist
- Menstruatsiooni ajal tampoonide kasutamisel valida voolusele vastava imavusega tampoon ning vahetada neid regulaarselt
- VĂ€lissuguelundite pesemisel peaks eelistama puhast voolavat vett. Spetsiaalseid apteegis mĂŒĂŒgil olevaid intiimpesuvahendeid vĂ”ib soovi korral kasutada. VĂ€ltida tuleb kĂ”iki muid pesuvahendeid ja seepe, eriti neid, mis sisaldavad mikroobivastaseid ja lĂ”hnaaineid. Samuti peaks vĂ€ltima intiimdeodorante.
- Mingil juhul ei tohi tuppe pesta seestpoolt ega teha tupeloputusi!
- Kui on teada, et suguvÔsas esineb suhkruhaigust, tuleks kontrollida ka enda veresuhkru taset, sest diabeetikutel esinev kÔrge veresuhkru tase soodustab seenpÔletike teket.
- MÔnedel andmetel vÔib ka pÀrmitaignatoodete, valge jahu ja maiustuste liigne tarvitamine soodustada seenpÔletiku teket, kuna need toiduained soodustavad seene teket soolestikus
BAKTERIAALNE VAGINOOS
Bakteriaalne vaginoos tekib, kui muutub tupes elavate mikroobide vahekord (tuppe normaalselt asustavate piimhappebakterite hulk vÀheneb ning teatud baktereid on tavapÀrasest rohkem) vÔi tuppe satub mÔni seal normaaljuhul mitte elutsev mikroob. Iseloomulikuks tunnuseks on kalalÔhnaline voolus, mis vÔib olla vedel, hallikas.
Esmaabina vĂ”ib kasutada apteegis kĂ€simĂŒĂŒgis olevaid piimhappebakteritega tupekĂŒĂŒnlaid. Kui kaebused esmase raviga ei möödu, tuleb pöörduda arsti vastuvĂ”tule. Bakteriaalset vaginoosi ravitakse antibiootikumi sisaldavate tupekĂŒĂŒnaldega. Reeglina partner ravi ei vaja.
BV on ĂŒks sagedasemaid tupevooluse pĂ”hjustajaid ning vĂ”ib elu jooksul korduda. Korduvate kaebuste korral on soovitav partnereid uurida ka seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes. BV leid juhuslikus tupeanalĂŒĂŒsis, kui ei esine kaebusi, ei vaja ravi.
Bakteriaalse vaginoos tekkepĂ”hjused on ebaselged. BV ei ole seksuaalsel teel ĂŒlekantav, kuna seda esineb ka seksuaalelu mitteelanud inimestel. Ka ei ole uuringud tĂ”estanud, et partneri ravi aitaks Ă€ra hoida korduvaid BV episoode. Samas vĂ”ib BV Ă€geneda just seoses seksuaalvahekorraga sh ka oraalse vahekorraga, seega vĂ”ib BV ennetamisel siiski kondoomi vĂ”i kaitsekile kasutamisest abi olla, et vĂ€hendada tupe mikroobikoosluse muutusi. Teadaolevalt vĂ”ivad tupe mikroobikoosluse muutumist ja bakteriaalse vaginoosi avaldumist soodustada “kĂŒlmetushaigused” ehk enamlevinud viirushaigused, stress, hormonaalsed hĂ€ired vĂ”i kaasnevad muud haigused.
Bakteriaalse vaginoosi (kordumise) ennetamiseks toimivad ĂŒldised soovitused tupepĂ”letike ennetamiseks .
MUUD TUPEPĂLETIKUD
Harvem vĂ”ib esineda ka muud tĂŒĂŒpi tupepĂ”letikke. Neid on alust kahtlustada siis, kui sĂŒmptomid on ebamÀÀrased vĂ”i ĂŒlaltoodud ravivĂ”tted on olnud efektita. Muude tupepĂ”letike diagnoosimiseks ja raviks peab pöörduma arsti vĂ”i Ă€mmaemanda vastuvĂ”tule.
PĂRLJAD PAAPULID
PÀrljad paapulid ei ole suguhaigus. Enamusel meestest paiknevad sugutipea serval vÀikesed, valkjad vÔi nahaga sama vÀrvi ja nahast veidi kÔrgemad ning umbes 1 mm lÀbimÔÔduga korrapÀrased, ajas muutumatu suurusega tÀpikesed, mida nimetatakse pÀrljateks paapuliteks. PÀrljad paapulid tekivad rasunÀÀrmete laienemise tulemusel. PÀrljad paapulid on ohutud, ei levi seksuaalsel teel ja neid eemaldada ei ole vaja. MÔnikord vÔib neid ajada segamini herpesviirusest vÔi inimese papilloomiviirusest pÔhjustatud moodustistega.