Kõik inimesed võivad mõnikord tunda selliseid keerulisi ja negatiivseid tundeid nagu viha, pettumus, hirm, kadedus, raev, kättemaksuhimu ja (armu)kadedus. Negatiivsete tunnete tundmine on loomulik ja need on lubatud. On siiski oluline mõista, et oma negatiivseid tundeid on võimalik õppida mõistma ja väljendama nii, et see endale ja teistele haiget ei tee. Vihahoos tehtud agressiivsed teod ei ole mitte mingil juhul lubatud.
Sel juhul on tegemist vägivallaga. Vägivalda ei õigusta miski ja kindlasti ei saa seda vabandada sellega, et olid vihane. Ka negatiivsete emotsioonide juhtimine edasiviival ja mittekahjustaval moel on võimalik, ehkki see võib olla raske.
On olemas inimesi, kes kasutavad vägivalda teadlikult. Nad ähvardavad teisi inimesi sageli ja käituvad agressiivselt. Need on külmalt kalkuleerivad inimesed, kes usuvad, et vägivald on kõige tulemuslikum viis oma tahte saavutamiseks. Vägivaldne käitumine võib olla planeeritud ja sellega ei pruugi kaasneda peaaegu üldse mingit vihatunnet. Nii tegutseb teadlik, võimu saavutamiseks vägivalda kasutav inimene.
Vägivaldne käitumine võib olla põhjustatud ka sellest, et inimesed ei suuda oma viha kontrolli all hoida ning käituvad ennast või teisi kahjustavalt – loe selle kohta SIIT.
Vägivald ei ole mitte ainult füüsiline kallaletung, vaid ka teise inimese kiusamine, sõimamine, inetute nimedega nimetamine, pahatahtlikud või alandavad märkused, ähvardused, teistest inimestest isoleerimine, põlgus, türanniseerimine, avalik solvamine ja muul viisil alandamine. Ka surve avaldamine ja millekski vastu tahtmist sundimine on vägivald. Vägivald on ka hooletusse jätmine ja ignoreerimine (näiteks kui pärast tüli keegi ei räägi oma lähedastega pikka aega). Kõige enam inimest ja tema tervist kahjustavaks vägivalla liigiks peetakse seksuaalselt vägivalda.
Eristatakse vaimset, kehalist ja seksuaalset vägivalda – need vägivallaliigid võivad omavahel läbi põimuda. Mistahes vägivallaga kaasneb alati ka vaimne vägivald.
Vaimne vägivald on näiteks: oma tahtele allutamine, survestamine, eiramine, selgitusteta vaikimine, karjumine, ähvardamine, jälitamine, segamine, tülitamine, hirmutamine, alandamine, sõimamine, halvustamine, manipuleerimine.
Kehaline vägivald on näiteks: löömine, juustest tirimine, tahtlik müksamine, kinni hoidmine, peksmine, kägistamine, relva kasutamine.
Seksuaalne vägivald on näiteks: soovimatu seksuaalne tähelepanu, tahtevastane seksuaalne puudutamine, seksi pealesurumine, vägistamiskatse või vägistamine, laste seksuaalne väärkohtlemine.
Vahekord ilma kõigi osapoolte seksuaalse nõusolekuta on seksuaalvägivald. See on seadusevastane ning toob kaasa väga tõsiseid tagajärgi. Loe ka seksuaalse nõusoleku kohta siin.
Mis ei ole vägivald
Vägivald ei ole:
- eri seisukohal olemine,
- oma seisukoha mõistlik kaitsmine,
- oma tunnetest rääkimine,
- oma õiguste kaitsmine,
- enesekaitse,
- mängureeglitel ja kokkulepetel põhinevad tegevused (nt spordis),
- aus, edasiviiv ja lahendusi otsiv vaidlus,
- lapsevanema poolt lapsele turvaliste piiride panek, löömise takistamine, kaenlasse võtmine,
- kahe inimese vaheline mõlemapoolselt soovitud flirt, kus mõlemad tunnevad ennast turvaliselt, puudub vastumeelsus ja hirm, ja mis toetab mõlema enesehinnangut.
Mida öelda vägivalda kogenud inimesele?
- Ma usun Sind.
Mul on kahju, et see Sinuga juhtus. - Mul on hea meel, et Sa julgesid sellest mulle rääkida.
Ma mõistan, et sellest rääkimine oli Sulle raske, aga Sa oled tubli, et julged abi küsida. - See ei olnud Sinu süü.
Ma aitan Sul otsida abi.
