Murdeiga

Kas mind huvitab liialt seks? Kas ma ei ole seksist piisavalt huvitatud? Kas mu fantaasiad on ebaharilikud? Kas mu peenis on piisavalt pikk? Kas mu kõdisti on õiges kohas? On lõputult küsimusi, mida tahaks oma seksuaalsuse kohta küsida, kuid enamik neist taanduvad lõpuks ainult ühele küsimusele: kas ma olen seksuaalselt normaalne?

Vastus on järgmine: kõik me oleme erinevad ja erinev olemine ongi normaalne. Nii nagu teismelised kasvavad eri pikkuseks, kasvavad nad ka inimesteks, kellel on ainulaadne seksuaalsus. On normaalne olla seksist väga huvitatud, on normaalne olla sellest ainult mõõdukalt huvitatud ja on normaalne sellest üldse mitte huvituda. On normaalne tahta pidevalt uusi ja erinevaid asju proovida ja on normaalne olla rahul vana ja läbiproovituga. On normaalne omada väga romantilisi fantaasiad ja on täiesti loomulik, kui need on väga seksuaalsed. Parim nõuanne on üritada oma loomulikku seksuaalsust tundma õppida ja nautida, mitte üritada seda hinnata või teistega võrrelda ning tunda oma loomulikke tundeid, mitte aga neid, mida mõnikord arvatakse, et „peaks“ tundma. Kõik seksuaaltegevused, mis toimuvad otsustusvõimeliste osapoolte vabatahtlikul nõusolekul ning on vabad  sunnist ja vägivallast, on normaalsed.

Ka kehaline areng võib olla inimeseti väga erinev ning leida aset erineva kiirusega. See on tingitud peamiselt geneetilistest eripäradest. Kes kasvab pikaks, kes jääb lühemat kasvu, kellel hakkab murdeeas kehakuju  muutuma varem, kellel mitu aastat hiljem. Lõpptulemusena näevadki erinevad inimesed välja erinevad ja see on täiesti normaalne.

Murdeiga e. puberteet on muutuste aeg, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Sel ajal toimuv võib tekitada arusaamatust ja segadust, aga ka uhkust ja rahulolu endaga. Teadmised oma mõtete, tunnete ja keha toimimisest aitavad endaga paremini toime tulla. Kõikide eakaaslastega toimub varem või hiljem sama. Kuigi murdeealine pole veel valmis ise lapsevanemaks saama, hakkab keha teda selleks ette valmistama. Kehalised muutused toovad kaasa ka uutmoodi tundeid. Võidakse leida ennast võrdlemas kogu ülejäänud maailmaga ja küsida: kas ma olen normaalne? Meeleolu kõigub üles-alla – naeruhoole võivad järgneda pisarad. Hinges pakitseb igatsus läheduse järele, kujutatakse ette armastust ja armastussuhteid. Seksuaalsus annab üha enam endast märku kehas, mõtetes ja tunnetes. Seksuaalne erutus võib tekkida spontaanselt, kuid ka eneserahuldamisel või esimeste lähedaste suhete kogemisel. Tekib soov mõnikord omaette olemiseks, muututakse endast teadlikumaks ja enesekesksemaks. Suhted sõpradega ja eakaaslastega muutuvad järjest olulisemaks – suhete kaudu nähakse paremini iseennast ja saadakse aru lähedusest suhetes. Küpsemaks muutuvad ka suhted pereliikmetega, näiteks vanematega hakatakse üha enam suhtlema täiskasvanulikul moel. Suureneb võime iseseisvalt otsustada, hakatakse paremini mõistma asjadevahelisi seoseid, põhjuseid ja tagajärgi. Osatakse paremini analüüsida näiteks meediast tulevaid sõnumeid seksuaalsuse ja muude elunähtuste kohta.
See kõik on loomulik ja on seotud murdeeale iseloomulike muutustega.

Murdeea muutuste  saabumise vanus on eri inimestel erinev. Tüdrukute murdeiga algab enamasti 8. ja 13. eluaasta vahel, poistel 9. ja 14. eluaasta vahel. Seega poiste puberteet algab tavaliselt aasta kuni kaks pärast tüdrukute puberteedi algust. Seetõttu võib juhtuda, et ühes ja samas klassis käivad poisid veel lapse välimusega, tüdrukud on aga küpsed neiud.

Murdeea alguseks loetakse poistel munandite kasvu algust ja tüdrukutel rindade kasvu algust ning mõlemal suguelundite piirkonnas karvakasvu algust. Neid muutusi tingivad hormoonid. Hormoonideks nimetatakse keemilisi aineid, n-ö keemilisi saadikuid, mida keha toodab väikestes kogustes keha sisenõrenäärmetes: munasarjades, munandites, neerupealistes, ajuripatsis ja mujal, ning mis vahendavad keha eri osade koostööd. Hormoonid kantakse verega kehas laiali ja neil on keha erinevatele kudedele oma kindel mõju.

Paar aastat enne murdeea muutuste ilmnemist tekib ajus teatud hormoonide eritumine, mis käivitab suguhormoonide tootmise suguelundites. Naissuguhormoonide ehk östrogeenide toimel algab tüdrukutel suguelundite ja rindade kasv, munarakkude küpsemine munasarjas ja menstruatsioon. Meessuguhormoonide ehk androgeenide toimel algab poistel suguelundite kasv ja seemnerakkude küpsemine munandites. Veel enne suguelundite arengut hakatakse neerupealistes tootma nii poistel kui tüdrukutel meessuguhormoone, mille toimel tekib nii poistel kui tüdrukutel suguhormoonidest sõltumatult karvakasv kaenlaalustes ja suguelundite piirkonnas ning mõnikord varase murdeea tunnusena ka akne. Testosteroon tekitab seksuaalset iha, poistel mõjutab see koos ajuripatsi kasvuhormooniga pikkuskasvu ja lihasmassi arengut.

Seega on tüdrukutel arengu käivitajaks nii nais- kui meessuguhormoonid; poistel vastutavad soolise arengu eest põhiliselt androgeenid, kuid lisaks leidub mehe kehas ka naissuguhormoone, mis on vajalikud luustiku arenguks. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise, samas on nii poiste kui tüdrukute arengus palju sarnasusi. Suguhormoonide tootmine ja toime tüdrukutel ja poistel toimub sarnaselt ning ka enamik muutustest on sarnased või samasuguse tähendusega. Nii näiteks tähistab nii menstruatsioonide algamine tüdrukutel kui ka seemnepursete tekkimine poistel seda, et mõlema kehas on hakatud tootma sugurakke. Nii poistel kui tüdrukutel tekib kehal karvakasv, kuigi poistel on see tugevamini väljendunud. Ka häälemurre, mis on selgelt märgatav poistel, toimub ka tüdrukutel – see on tingitud häälepaelte, kõrikõhrede ja -lihaste kasvust, mis toimub mõlemal.

Hormoonid võivad teismelist ühel hetkel teha ääretult õnnelikuks, järgmisel kurvaks. Sellised nn. hormoonisööstud on nii teismelistele poistele kui ka tüdrukutele väga iseloomulikud. Samu hormoone, mida toodab keha, saab toota ka kunstlikult. Kaks kunstlikult toodetud hormooni, östrogeen ja progesteroon, sisalduvad ka rasestumisvastastes pillides.

See sõltub eeskätt pärilikkusest. Kuid ka elutingimused, kroonilised haigused, stress ja toitumus võivad murdeea saabumise aega mõjutada. Ka liiga suur kehaline koormus võib lükata murdeiga edasi ja aeglustada selle kulgu. Viimase 100 aasta jooksul on poiste ja tüdrukute murdeea algus nihkunud pidevalt ettepoole. Arvatakse, et selle põhjuseks võib olla elutingimuste ja toitumise paranemine, võibolla ka keskkonnatingimuste mõju. Näiteks laplastel, kelle elutingimused 1870-1930 ei muutunud, ei täheldatud ka poiste varasemat küpsemist.

Murdeeas järjest suuremas koguses toodetavate suguhormoonide toimel kahekordistub kasvuhormooni tootmine, mis käivitab eeskätt kätes ja jalgades toruluude kasvu, mis on omakorda aluseks murdeeas toimuvale kasvuspurdile. Kõigepealt kiireneb käe- ja jalalabade kasv, siis hakkavad järele kasvama keha ja jäsemete ülejäänud osad. Kuna sellel perioodil võib kasv olla väga kiire, siis võib kaasneda aegajalt ka käte ja jalgade valu.

Kuna tüdrukud alustavad kasvamisega varem  ja ka lõpetavad varem kui poisid siis  on tüdrukud tihti omaealistest poistest pikemad. Kiire kasv algab tüdrukutel sugu- ja kasvuhormoonide mõjul koos rindade arenguga umbes 10–11- aastaselt ja jõuab maksimumini enne menstruatsioonide algamist. Pärast esimese menstruatsiooni algamist lisandub enamasti veel vaid 4–6 cm pikkust. Poistel algab intensiivseim kasv tüdrukutest paar-kolm aastat hiljem, kuid lõppkokkuvõttes kasvavad poisid tüdrukutest enamasti pikemaks, kuigi loomulikult võib siin olla erandeid. Meeste ja naiste keskmise pikkuse erinevus on umbes 13 cm ja see on tingitud sellest, et tüdrukute luustiku kasv lõpeb hormoonide toimel varem kui poistel (enamus tüdrukuid on 16–17 -aastaselt oma pikkuse täis kasvanud), samal ajal kui poiste kasv selles vanuses veel jätkub. Igaühe lõplik pikkus sõltub kindlasti pärilikkusest ehk sellest, milline pikkus ja kehakuju on vanematelt päritud.

Lisaks pikkuskasvule toimub kehaga muudki nähtavat. Tavaliselt koguneb tüdrukutel rasvkude rohkem rindade ja puusade piirkonda. Poistel kasvab kehamass rohkem lihaste arvelt, õlad võivad muutuda laiemaks. Kehakuju  ja kehakoostise (rasv, lihas) muutused murdeeas sõltuvad ühest küljest pärilikust soodumusest, aga palju ka eluviisist – st toitumisest ja liikumisharjumustest. Meedias kujutatud iluideaalid võivad ajendada noori pidama dieete ja ülemäära intensiivseid treeninguid – tuleb aga meeles pidada, et eriti teismeeas võivad ranged dieedid või äärmuslik treeningkoormus avaldada halba mõju tervisele ja arengule. Kiirete kehaliste muutuste ajal võib vahel tunduda, et “kõigil on just minu kehaga asja” – tähelepanu võib algul olla üksjagu ebamugav. Samas on muutused murdeea loomulik osa ja vajavad tihti lihtsalt harjumist, nendega seotud ebamugavused üldjuhul ajaga mööduvad.

Murdeeas kehaga toimuvad muutused on küllalt kiired ja sellega harjumine on üksjagu keeruline. Murdeea lähenedes tajutakse tihti vaistlikult, et toimetulek lähenevas tunnete keerises sõltub sellest, milline hoiak on inimesel iseenese suhtes. Mida tähendab tunda end naisena või mehena? Kui muutusse suhtuda positiivselt, siis ei kardeta oma keha tundma õppida ja murdeiga möödub normaalsete tõusude ja mõõnadega. Mida tervem ja turvalisem on seksuaalne areng, seda iseseisvam  ollakse. Mida ebameeldivamana tajutakse uut, seda muutlikum ja vastuvõtlikum ollakse välistele “halbadele” mõjutustele.

Tänapäeval tekitab segadust ja ebakindlust kehakultus ja „ideaalkeha“ kummardamine, mida iga päev filmidest ja ajakirjadest tulvab. Igasugune naha-, juukse- ja silmavärv, erinevad kehavormid on omamoodi ilusad, ehk “ilu on vaataja silmades!” Ideaalset keha ei ole olemas! Selle asemel, et vaevata end püüdega olla võimalikult ideaalilähedane, oleks mõistlik võtta rohkem aega selleks, et oma kehaga “sõbraks saada”, õppida seda tundma ja aru saama, kuidas ta töötab ja millest ta märku tahab anda. Selleks on vaja piisavalt endaga oleku aega, turvalist ruumi ja peeglit!