Hoidumine, nakatumine, testimine

Sellel lehel saad lugeda sellest, kuidas toimub nakatumine, kuidas on võimalik nakkusest hoiduda ning kuidas käib testimine.

Nakatumine

Peamine sugulisel teel levivate infektsioonide levikutee on nakatunud inimesega kaitsmata seksuaalvahekord. Nakatuda võib nii tupe-, suu- kui pärakuseksi ajal. Inimese tupe, päraku, kusiti ja suu sisepind on kaetud limaskestaga, millel võivad elada ja paljuneda STLI põhjustavad mikroorganismid (bakterid, viirused, algloomad). Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal võivad need nakkusetekitajad levida ühe inimese limaskestalt teisele. Pole oluline, kas seksuaalpartnerid on erinevast või samast soost – risk nakatumiseks on kaitsmata vahekorra puhul igal juhul. Kui sul on avastatud suguhaigus, peaksid kindlasti teavitama ka oma seksuaalpartnereid, et ka nemad saaksid kontrolli minna ja vajadusel õigeaegselt ravi. Mitmed suguhaigused, eriti klamüdioos ja gonorröa, võivad sageli kulgeda ilma sümptomiteta ning seetõttu ei pruugi inimene ise nakatumisest teadlik olla! Ka sümptomiteta kulgev suguhaigus võib põhjustada pikaajalisi terviseprobleeme. Sõltumata sümptomite olemasolust või puudumisest võib inimene kaitsmata seksuaalvahekorras teist nakatada või ise nakatuda.

Seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse ei saa nakatuda vaid need, kes seksuaalelu ei ela. Kõigil teistel on see võimalus olemas. Mida vähem on partnereid, seda väiksem on ka oht nakatuda. Sa pole kunagi ainuke STLI põdev inimene, sest nakatusid sellesse kaitsmata seksuaalvahekorra ajal juba nakatunud inimesega. Tõsi, osad seksuaalsel teel levivad infektsioonid leviva lisaks ka vere kaudu (nt HIV), otsesel nahk-naha kontaktil (nt papilloomiviirus) või emalt lootele (nt süüfilis, HIV), kuid järgnevalt räägime peamiselt nakatumisest seksuaalvahekorra ajal. HIV-nakkust ja teisi seksuaalsel teel levivaid infektsioone on võimalik edasi anda ka partneriga seksmänguasju jagades. Seepärast peab nendega kasutama kondoome ning neid pärast kasutamist korralikult seebiga pesema.

Isegi siis, kui sul on olnud pikka aega sama seksuaalpartner, võib juhtuda, et ühel päeval avastatakse sul STLI. Põhjuseks võib olla asjaolu, et mõned nakkused võivad olla pikka aega organismis ilma, et esineks mingeid kaebusi. Näiteks võid sa olla nakkuse saanud eelmiselt partnerilt ning kaebused tekivad alles siis, kui seksuaalpartner on juba vahetunud. Samas ei pruugi kaebusi tekkida ei sinul ega sinu partneril. Sa võid nakatada oma partnerit ning kaebused tekivad hoopiski temal. Seega ei maksa teha kiireid järeldusi truudusetuse osas, kui ühel partneritest avastatakse STLI. STLI tunnuste ilmnemisel või selle kartusel ei maksa niisama istuda ja kurvastada. Kui sul on mure või kahtlus, pöördu arsti poole. Kui oled nakatunud mistahes STLI, pead hoiatama oma seksuaalpartnerit/seksuaalpartnereid, et ka nemad saaksid end kontrollida ja ravida.

Kuna haigus ei kao iseenesest, aitab vaid õigeaegne ja arsti poolt korraldatud ravi. Enamikel STLI on tänapäeval olemas tõhus ravi, mis aitab ära hoida palju probleeme tulevikus.

Nakkusest hoidumine

Kõigil, kes elavad seksuaalelu, on võimalus nakatuda mõnda suguhaigusesse, seega tuleb osata hoida ja kaitsta nii ennast kui oma partnerit (partnereid).

Seksuaalsel teel levivatest infektsioonidest on võimalik hoiduda teades turvalise seksi põhimõtteid. Turvaseksi põhimõtteid on hea teada igaühel, isegi siis, kui seksiga seonduv ei ole hetkel päevakorras.

Seksuaalsel teel leviva haigusega nakatumise vältimiseks tuleb iga seksuaalvahekorra (nii tupeseksi, anaalseksi, kui suuseksi) ajal kasutada kondoomi või turvakilet, sest need on ainukesed vahendid, mis võivad kaitsta suguhaiguste eest.

Turvaseks

Turvaseks laiemas mõttes on ennekõike arukas ja ohutu käitumine seksuaalsuhtes. See tähendab armastust, hoolt ja austust iseenda ja oma partneri vastu. See tähendab kõigi partnerite nõusolekut seksuaaltegevuseks. See tähendab soovimatu raseduse vältimist. See tähendab seksuaalsel teel levivate infektsioonide, sealhulgas HIV-viiruse ennetamist. See tähendab sunni ja vägivalla puudumist seksuaalsuhetes. Turvaline on ka selline seks, mille eel või ajal ei kasutada alkoholi ega  teisi uimasteid, sest nende mõju all võidakse teha midagi, mida hiljem võidakse kahetseda. Ka juhupartnerite vältimine kuulub turvaseksi mõiste alla.

Turvaseks kitsamas mõttes tähendab seda, et suu-, tupe- või pärakuseksi ajal, sh ka seksmänguasju või -abivahendeid kasutades ei lasta partneri seemnevedelikul, tupevedelikel ega verel sattuda oma kehasse, kasutades selleks kondoomi ja/või turvakilet.

Turvaseks on ka tähelepanu pööramine erinevatele seksuaaltegevustele – suudlemine, fantaseerimine, hellitamine, kallistamine, silitamine, eneserahuldamine jne. Nii õpitakse paremini tundma enda ja oma partneri keha ning leitakse uusi võimalusi seksuaalse rahulduse saamiseks, ilma et peaks kartma haigusi või soovimatut rasedust.

Kaitsevahendid

KONDOOM on barjäärimeetod, mis takistab seemnerakkude pääsu naise suguteedesse ja ühtlasi ka enamiku sugulisel teel levivate haiguste ülekandumist. Väline kondoom (ehk peenisel kasutatav kondoom) on õhuke peenise peale rullitav vahend. Väliseid kondoome müüakse ilma arsti retseptia poes, apteegis, bensiinijaamas km. Sisemine kondoom (ehk tupesiseseks kasutamiseks) on tuppe asetatav kahe elastse rõngaga kotike, kuid see ei ole käesoleval hetkel Eestis laialdaselt saadaval.
Turvakile on spetsiaalne turvakile või pikuti pooleks lõigatud kondoom, mis laotatakse kaitseks suguelunditele – nt vulvale suuseksi ajal.

VÄLINE KONDOOM

Kondoomi tõhusus ja toime
Nii rasestumisvastane kui ka nakkuste vastane efektiivsus sõltub olulisel määral kasutamise korrektsusest. Rasestumisvastase kaitse tagab kondoom 85–98% juhtudest. Rasestumisvastase kaitse tõhustamiseks on hea kasutada topeltmeetodit, mille puhul lisaks kondoomile kasutatakse mingit tõhusat rasestumisvastast meetodit (näiteks implantaat, spiraal, pillid, plaaster, tuperõngas). HIVi puhul vähendab kondoom nakatumisriski 80–87%. NB! Kuna seksuaalsel teel levivad nakkused levivad ka suuseksi ja anaalseksiga, tuleb kondoomi kasutada ka siis!

Eelised:

  • Tõhus rasestumisvastane kaitse.
  • Ainuke meetod, mis vähendab oluliselt tõenäosust nakatuda seksuaalsel teel levivatesse nakkustesse.
  • Kergesti kättesaadav ja suhteliselt odav.
  • Meditsiinilised vastunäidustused ja kõrvaltoimed peaaegu puuduvad.
  • Kaitseb emakakaelavähi eest, kuna vähendab võimalust nakatuda papilloomiviirusega.
  • Võimaldab meespartneril vastutada rasestumisvastase meetodi kasutamise ja nakkustest hoidumise eest.
  • Võib pikendada seemnepurskeni kuluvat aega, mis võib olla positiivne, kui partner vajab orgasmini jõudmiseks rohkem aega või on probleemiks enneaegne seemnepurse.

Puudused:

  • Vahekorrast sõltuv.
  • Võimalik valesti kasutada, võib puruneda või maha libiseda.
  • Võib esineda allergiat lateksi või libestusaine vastu.

Kondoomi kasutamine

Iga vahekorra ajaks tuleks võtta uus kondoom.

  • Kondoom tuleb panna peenisele enne, kui peenis puudutab naise suguelundeid (kaitse seksuaalsel teel levivate infektsioonide eest) ja kohe peenise jäigastumisel, sest esimesed seemnerakud eralduvad juba erektsiooni tekkides (kaitse raseduse eest).
  • Alati tuleb kontrollida kondoomi säilivusaega ja seda, et pakend oleks terve.
  • Pakendi avamiseks ei tohi kasutada terariistu või hambaid, pakend tuleb avada selleks ettenähtud kohast rebides.
  • Enne kondoomi asetamist peenise tuleb kondoomi otsast pöidla ja nimetissõrmega kinni hoides kondoomist õhk välja suruda –  kondoomi sisse jääv õhk võib soodustada selle rebenemist.
  • Kondoom tuleb asetada peenisele ja teise käega lahti rullida lõpuni peenisele nii, et allarullitav äär jääb väljapoole, see aitab kondoomi õigetpidi peale panna.
  • Kondoomi tuleb hoida peal kogu vahekorra ajal .Aeg-ajalt tuleb kontrollida, kas kondoom on ikka kindlalt paigal, kuna see võib maha libiseda või rulluda, eriti siis, kui peenis vahepeal lõdveneb.
  • Pärast seemnepurset tuleb võtta peenis tupest välja enne, kui peenis lõtvuma hakkab, hoides samal ajal sõrmedega kondoomi äärest kinni, et see peeniselt maha ei libiseks ja spermat tuppe ei satuks.
  • Kasutatud kondoomi võib pakkida salvrätikusse ja panna prüginõusse (WC-potti ei tasu kondoomi visata, kuna see võib põhjustada ummistusi).

Millele tuleb veel tähelepanu pöörata kondoomi õigel kasutamisel:

Võib juhtuda, et kondoom rebeneb või libiseb maha. Riski aitab vähendada libeaine kasutamine. Kasutada tuleb spetsiaalset vesilahustuvat libestusainet, mitte suvalist käepärast geeli või õli, kuna need võivad kondoomi kahjustada.

Kondoom ei ole korduvkasutuseks.

Peale anaalseksi, mis jätkub tupekaudse seksiga, tuleb kondoomi vahetada, et vältida pärasooles olevate bakterite sattumist tuppe, kuna need võivad põhjustada põletikku.

Kui kondoom kõigest hoolimata katki läheb või peeniselt maha libiseb, saab soovimatu raseduse vältimiseks kasutada SOS-pille. Need toimivad kuni 72 tundi pärast vahekorda, kuid mida varem neid kasutada, seda kindlam on rasestumisvastane toime. SOS-pille saab apteegist ilma retseptita ja kui kasutada kondoomi rasestumisvastase vahendina, siis võiks neid alati varuks olla. SOS-pillid ei kaitse seksuaalsel teel levivate infektsioonide eest! Kui kondoom „veab alt”, siis on põhjust lasta kontrollida end ka seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes.

Ehkki enamik kondoome on töödeldud libeainega, võib apteekides müügil olevat libestusainet kasutada lisaks, eriti on see soovitatav anaalseksi korral. Kondoomiga koos aga ei tohi kasutada õlibaasil libesteid, sest need võivad kondoomi rabedaks muuta.

Sagedased vead kondoomi kasutamisel

  • kondoomi ei kasutata iga vahekorra ajal;
  • kondoomi ei kasutata terve vahekorra vältel;
  • suguelundite kokkupuude enne kondoomi pealepanekut;
  • kondoomi mahalibisemine erektsiooni möödudes;
  • kondoomi lekkimine peenise tupest eemaldamisel;
  • suguelundite kokkupuude pärast kondoomi eemaldamist;
  • kondoomi tipust ei suruta enne paigaldamist õhku välja (kondoom puruneb kergemini);
  • Sama kondoomi uuesti peenisele panemine, pärast seda kui on selgunud, et kondoomi prooviti rullida peenisele valetpidi.
  • kondoomi kahjustusest tingitud rebenemine (mehhaaniline või keemiline kahjustus);
  • juhuslike kreemide ja õlide või õlipõhiste libestite kasutamine.

 

Testimine

MILLAL PEAKS TESTIMA?

  • Kui oled olnud kaitsmata seksuaalvahekorras (tupeseks, suuseks, pärakuseks), ehk te ei kasutanud kondoomi ega turvakilet; kondoom purunes või libises maha; te ei kasutanud kaitsevahendit terve vahekorra vältel.
  • Sinu seksuaalpartneril on leitud sugulisel teel leviv haigus.
  • Sul esineb sümptomeid nagu näiteks rohkenenud või halvalõhnaline voolus tupest, eritis peenisest, valulik urineerimine, ebaregulaarne või vahekorrajärgne veritsus, alakõhuvalu, valu vahekorra ajal, villid või muud moodustised suguelundite piirkonnas, veritsus või eritis pärakust, valu pärakus.
  • Kui sul on uus seksuaalpartner – soovitavalt enne, kui seksuaalsuhet alustate.
  • Enne seda, kui otsustate partneriga loobuda kondoomi kasutamisest.
  • Kui planeerite rasedust.
  • NB! Mõnedel haigustel on nö “peiteperiood” – see tähendab, et teatud perioodi vältel pärast nakatumist ei ole veel võimalik haigust testiga avastada ning testi tuleks mõne aja pärast korrata. Täpsemat infot saad arstilt või ämmaemandalt, kes testi teostab.

KUS SAAB TESTIDA?

KUIDAS ANALÜÜSE VÕETAKSE?

Analüüse saab võtta mitmest kohast, vajadusel võetakse analüüse erinevatest paikmetest – sõltuvalt sellest, mis haigusi testida soovitakse, ning millised on olnud seksuaalpraktikad.

Analüüse saab võtta:

Suguelunditelt: günekoloogilise läbivaatuse käigus võetakse analüüs vatipulgaga emakakaelalt või tupest, isetestimise puhul saab võtta analüüsi tupest.  Peenise omanikel võetakse analüüs vatipulgaga kusitist.

Uriinist: peenise omanikel saab teha analüüsid uriiniproovist: oluline on, et enne analüüsi vähemalt 3-4 tundi ei urineerita.

Kurgust: vatipulgaga

Pärakust: vatipulgaga

Verest: teatud haiguste (HIV, süüfilis, hepatiidid) analüüse saab võtta ainult verest

Muud paikmed: Villikeste või haavandite korral võetakse analüüs vatipulgaga haavandist või villisisust.

 

MIDA TEHA, KUI ON DIAGNOOSITUD SUGULISEL TEEL LEVIV HAIGUS?

Suguhaigusega nakatunud inimene võib olla pealtnäha täiesti terve ning ilma igasuguste kaebusteta. Seega ei ole ilma testimata võimalik öelda, kas keegi on suguhaigusega nakatunud või mitte. (Kondüloomide puhul ei saa analüüsi teha ja genitaalherpese korral pole analüüsid enamasti vajalikud ning arst saab diagnoosi panna nahal esinevate moodustiste või villide alusel.)

Suguhaiguse ravimata jätmisel (isegi kui tunned end tervena), ravi katkestamisel või järelkontrolli mitte pöördumisel võivad  tagajärjel tekkida tüsistused, näiteks suguelundite äge või krooniline põletik, kroonilised valud, viljatus või muud tüsistused.

Enamikku suguhaiguseid saab ravida antibiootikumidega. Erandiks on kondüloomid, genitaalherpes, hepatiidid ja HIV, mille raviks kasutatakse muid preparaate. Kondüloome, genitaalherpest ja HIVd põhjustavat viirust kehast välja ravida ei ole võimalik, raviga saab üksnes leevendada sümptomeid.

Pärast antibiootikumravi on vajalik teha kordusanalüüs, enamasti 4  nädala pärast. Kordusanalüüsi on vaja teha selleks, et veenduda, kas ravi on olnud efektiivne ja suguhaigus on välja ravitud. Enamasti on antibiootikumravi väga tõhus, kuid kordusanalüüs on vajalik selleks, et harvadel juhtudel, kui ravim ei ole suguhaigused välja ravinud, ravi ei ole tehtud õigesti või on nakatutud uuesti suguhaigusega, see võimalikult kiiresti kindlaks teha. Kordusanalüüsi tegemata jätmisel on võimalik, et suguhaigus püsib organismis edasi ja põhjustab tüsistusi, samuti on võimalus nakatada suguhaigusega oma partnereid.

Ravi ajal ning pärast ravi kuni kordusanalüüsi vastuse selgumiseni tuleb kasutada kondoomi (nii vaginaalse, oraalse kui ka anaalseksi puhul) iga vahekorra ajal ja terve vahekorra vältel.

Kui oled saanud teada, et sul on suguhaigus, tuleks sellest teavitada oma viimase 6 kuu seksuaalpartnereid, et ka nemad saaksid anda suguhaiguse analüüsid ja vajadusel teha ravi.

Praegune seksuaalpartner vajab sama ravi mis sinagi, isegi siis, kui tema suguhaiguse analüüsid on korras.

Kui sul on diagnoositud suguhaigus, siis on kõrgem risk, et sul võib olla ka mõni teine suguhaigus. Seega, kui sul võeti näiteks ainult klamüüdiaproov, siis peaks arst hindama vajadust testida ka teiste levinumate suguhaiguste suhtes.

Küsi nõu Küsi nõu