Hoidumine, nakatumine, testimine

Sellel lehel saad lugeda sellest, kuidas toimub nakatumine, kuidas on võimalik nakkusest hoiduda ning kuidas käib testimine.

Nakatumine

Peamine STLI levikutee on nakatunud inimesega kaitsmata seksuaalvahekord. Nakatuda võib nii tupe-, suu- kui pärakuseksi ajal. Inimese tupe, päraku, kusiti ja suu sisepind on kaetud limaskestaga, millel elavad ja paljunevad STLI põhjustavad mikroorganismid (bakterid, viirused, algloomad). Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal võivad need nakkusetekitajad levida ühe inimese limaskestalt teisele. Pole oluline, kas seksuaalpartnerid on erinevast või samast soost – risk nakatumiseks on kaitsmata vahekorra puhul igal juhul. Kui sul on avastatud suguhaigus, peaksid kindlasti teavitama ka oma seksuaalpartnereid, et ka nemad saaksid kontrolli minna ja vajadusel õigeaegselt ravi. Mitmed suguhaigused, eriti klamüdioos ja gonorröa, võivad sageli kulgeda ilma sümptomiteta ning seetõttu ei pruugi inimene ise nakatumisest teadlik olla! Ka sümptomiteta kulgev suguhaigus võib põhjustada pikaajalisi terviseprobleeme. Sõltumata sümptomite olemasolust või puudumisest võib inimene kaitsmata seksuaalvahekorras teist nakatada või ise nakatuda.

Seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse ei saa nakatuda vaid need, kes seksuaalelu ei ela. Kõigil teistel on see võimalus olemas. Mida vähem on partnereid, seda väiksem on ka oht nakatuda. Sa pole kunagi ainuke STLI põdev inimene, sest nakatusid sellesse kaitsmata seksuaalvahekorra ajal juba nakatunud inimesega. Tõsi, osad seksuaalsel teel levivad infektsioonid leviva lisaks ka vere kaudu (nt HIV), otsesel nahk-naha kontaktil (nt papilloomiviirus) või emalt lootele (nt süüfilis, HIV), kuid järgnevalt räägime peamiselt nakatumisest seksuaalvahekorra ajal. HIV-nakkust ja teisi seksuaalsel teel levivaid infektsioone on võimalik edasi anda ka partneriga seksmänguasju jagades. Seepärast peab nendega kasutama kondoome või neid pärast kasutamist korralikult seebiga pesema.

Isegi siis, kui sul on olnud pikka aega sama seksuaalpartner, võib juhtuda, et ühel päeval avastatakse sul STLI. Põhjuseks võib olla asjaolu, et mõned nakkused võivad olla pikka aega organismis ilma, et esineks mingeid kaebusi. Näiteks võid sa olla nakatunud eelmisest partnerist ning kaebused tekivad alles siis, kui seksuaalpartner on juba vahetunud. Samas ei pruugi kaebusi tekkida ei sinul ega sinu partneril. Sa võid nakatada oma partnerit ning kaebused tekivad hoopiski temal. Seega ei maksa teha kiireid järeldusi truudusetuse osas, kui ühel partneritest avastatakse STLI. STLI tunnuste ilmnemisel või selle kartusel ei maksa niisama istuda ja kurvastada. Kui sul on mure, pöördu arsti poole. Kui oled nakatunud mistahes STLI, pead hoiatama oma seksuaalpartnerit/seksuaalpartnereid, et ka nemad saaksid end kontrollida ja ravida.

Kuna haigus ei kao iseenesest, aitab vaid õigeaegne ja arsti poolt korraldatud ravi. Enamikel STLI on tänapäeval olemas tõhus ravi, mis aitab ära hoida palju probleeme tulevikus.

 

Nakkusest hoidumine

Seksuaalsel teel levivatest infektsioonidest on võimalik hoida teades turvalise seksi põhimõtteid. Turvaseksi põhimõtteid on hea igaühel teada, isegi siis, kui seksiga seonduv ei ole hetkel päevakorras.

Turvaseks laiemas mõttes on ennekõike arukas ja ohutu käitumine seksuaalsuhtes. See tähendab armastust, hoolt ja austust iseenda ja oma partneri vastu. See tähendab soovimatu raseduse vältimist. See tähendab seksuaalsel teel levivate infektsioonide, sealhulgas HIV-nakkuse ennetamist. See tähendab sunni ja vägivalla puudumist seksuaalsuhetes. Turvaline on ka selline seks, mille eel või ajal ei kasutada alkoholi ja teisi uimasteid, sest nende mõju all võidakse teha midagi riskantset, mida hiljem kahetsetakse. Ka juhupartnerite vältimine kuulub turvaseksi mõiste alla.

Turvaseks kitsamas mõttes tähendab seda, et suu-, tupe- või pärakuseksi ajal ei lasta partneri seemnevedelikul, tupevedelikel ega verel sattuda oma kehasse. Turvaseks pöörab seega tähelepanu erinevatele seksuaaltegevustele – suudlemine, fantaseerimine, hellitamine, kallistamine, silitamine, eneserahuldamine jne. Nii õpitakse paremini tundma enda ja oma partneri keha ning leitakse uusi võimalusi seksuaalse rahulduse saamiseks, ilma et peaks kartma haigusi või soovimatut rasedust.

Testimine

Millal peaks testima?

  • Kui oled olnud kaitsmata seksuaalvahekorras (tupeseks, suuseks, pärakuseks) ning te ei kasutanud kondoomi; kondoom purunes või libises maha; te ei kasutanud kondoomi terve vahekorra vältel.
  • Sinu seksuaalpartneril on leitud sugulisel teel leviv haigus.
  • Sul esineb sümptomeid nagu näiteks rohkenenud või halvalõhnaline voolus tupest, eritis peenisest, valulik urineerimine, ebaregulaarne või vahekorrajärgne veritsus, alakõhuvalu, valu vahekorra ajal, villid või muud moodustised suguelundite piirkonnas.
  • Enne seda, kui otsustate partneriga loobuda kondoomi kasutamisest.
  • Kui planeerid rasedust.
  • NB! Mõnedel haigustel on nö “peiteperiood” – see tähendab, et teatud perioodi vältel pärast nakatumist ei ole veel võimalik haigust testiga avastada ning testi tuleks mõne aja pärast korrata. Täpsemat infot saad arstilt või ämmaemandalt, kes testi teostab.

Kus saab testida?

  • Noorte nõustamiskeskuses – kõikidele (sh kindlustamata) noortele 26-eluaastani (26.k.a.) tasuta.
  • Naistearsti vastuvõtul, naiste nõuandlas (günekoloog) – saatekirjata.
  • Meestearsti vastuvõtul (androloog) – perearsti saatekirjaga.
  • Uroloogi vastuvõtul – perearsti saatekirjaga.
  • Naha- ja suguhaiguste arsti vastuvõtul (dermatoveneroloog) – saatekirjata.
  • Anonüümses AIDS-i kabinetis (ainult HIV test) – tasuta.
  • Kodus – vt www.testikodus.ee – tasuline.

Kuidas analüüse võetakse?

  • Naistel günekoloogilise läbivaatuse käigus vatipulgaga tupest või emakakaelast.
  • Meestel uriiniproovist või vatipulgaga kusitist.
  • Nii meestel kui ka naistel vajadusel vatipulgaga kurgust või pärakust.
  • Teatud haiguste (nt HIV, hepatiidid, süüfilis) analüüse võetakse vereproovist.
Küsi nõu Küsi nõu