Alati ei teki rasedus kohe pärast raseduse planeerima hakkamist. See on normaalne, kuna ka tervetel naistel ei vabane iga menstruaaltsükli jooksul munarakku (ei toimu ovulatsiooni), vahel ei ole vahekordade ajastus sobiv, väga varases arengujärgus embrüo hukkumist ei saa kindlaks teha ja see on looduslik valik. Viljatusega on tegu juhul, kui regulaarse (2-3 korda nädalas) kaitsevahenditeta suguelu korral sama partneriga ei ole õnnestunud aasta jooksul rasedaks jääda. Kuni 25-aastased paarid võivad oodata ka kaks aastat enne arstile pöördumist. Probleeme viljatusega võib esineda 10-15 %-l paaridest, see arv sõltub naise vanusest ja muudest teguritest. Mõningatel juhtudel on probleem ajutine ja isemööduv – võimetus rasestuda on tingitud näiteks stressist, probleemist paarisuhtes või kaugsuhtest.
Viljatust põhjustavad tegurid
Viljatust põhjustavad erinevaid tegurid. Mõningate tegurite mõju on võimalik vähendada, teiste tegurite mõju mitte. Tegurid, mis on seotud eelkõige elustiiliga on lihtsasti muudetavad ning ei nõu tavaliselt ravi. Järgnevalt toome välja erinevad viljakust põhjustavad tegurid:
- naisepoolsed tegurid – sugulisel teel levivad haigused, endometrioos, munajuhade läbimatus, emaka polüübid või müoomid, hormonaalsed häired, harvad või puuduvad ovulatsioonid, teatud kroonilised haigused;
- mehepoolsed tegurid – sugulisel teel levivad haigused, sperma madal kvaliteet (seda soodustavad alkohol, suitsetamine, väheliikuv eluviis, ebatervislik toitumine, ülekaal), suguteede kroonilised põletikud ja haigused;
- kombineeritud tegurid;
- teadmata tegurid – uuringud on tehtud, aga viljatuse põhjust ei leita.
Kui vaatamata regulaarsele suguelule pole rasedust 1-2 aasta jooksul tekkinud, tuleks pöörduda naistel naistearsti ja meestel meestearsti vastuvõtule (või üheskoos viljatusraviga tegeleva arsti juurde), et uuringutega selgitada välja spontaanse rasestumise tõenäosus. Kindlasti tuleks arstile pöörduda, kui on teada, et menstruaaltsükkel on väga ebaregulaarne (iga kuu menstruatsioon ei käi) või menstruatsioon hoopis puudub, kui on olnud äge suguteede põletik, endometrioos või operatsioonid suguorganitel. Olenevalt põhjusest saab rakendada erinevaid ravivõtteid kuni kehavälise viljastamiseni (in vitro fertilisation ehk IVF).
Kindlasti peaksid koheselt viljatusraviga tegeleva arstiga nõu pidama need naised ja mehed, kellel on plaanis mõne muu haiguse (pahaloomulised kasvajad, autoimmuunsed haigused jm) tõttu selline ravi, mis võib viljakust mõjutada. Tänapäeval on võimalik enne kahjustava ravi algust sugurakud külmutada.
Uuringud viljatuse korral
Uuringute tegemine võib võtta aega ning alati ei ole võimalik uuringute käigus viljatuse põhjust selgeks teha. Uurida tuleb mõlemat partnerit samaaegselt.
Uuringuid alustatakse tavaliselt nii naise kui ka mehe põhjaliku küsitlusega. Naistel võib uuringute hulka kuuluda näiteks testid sugulisel teel levivate haiguste osas, ultraheliuuring, hormoonanalüüsid, geneetilised uuringud, munajuhade läbitavuse kontrollimine kas ultraheli abil või diagnostilise laparoskoopilise operatsiooni käigus.
Meestel alustatakse samuti uuringuid sugulisel teel levivate haiguste analüüsidest, teostatakse spermaanalüüs, vajadusel hormoonanalüüsid ning geneetilised uuringud.
Ravi viljatuse korral
Ravivajadus sõltub konkreetsest viljatuse põhjusest ja sellest, milline on tõenäosus aja jooksul ise rasestuda. Mõnikord piisab ovulatsiooni esilekutsumisest, põletike või krooniliste haiguste ravist. Teatud juhtudel osutub vajalikuks kasutada kehavälise viljastamise võimalusi.
