Seksuaaltervis | Seksuaaltervisest ausalt ja avatult | Seksuaalsus ja seks - Seksuaaltervis

Seksuaalsus on inimkogemusest lahutamatu osa. Ehkki inimesed kogevad, mõtestavad, tunnetavad ja väljendavad seksuaalsust erinevalt, sest seksuaalsus ongi suur ja kirju nähtus, mõjutavad seksuaalne ja sooline identiteet ning seksuaalsed kogemused meid kõiki. Nauding, minapilt, keha, uudishimu, suhted, avastamine, järglaste saamine, hormoonid, piirid, tunded, meeled, mõtted – neid ja veelgi enam märksõnu ütlevad inimesed, kui küsida, mis nende jaoks seostub seksuaalsusega. Seksuaalsuses ongi koos nii kehalised, emotsionaalsed, kultuurilised kui sotsiaalsed (ja muudki) aspektid. Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid märksõnu ja seoseid ja see on igati loomulik ja tore, sest mitmekesisus on üks läbiv märksõna, mis seksuaalsust tähistab.

Ka seksuaalse arengu tempo ja teekond on igal inimesel erinev ning ei ole ainsat ja ühtset mustrit, kuidas areng toimuma peaks või millised peatused inimene oma teekonnal läbima peaks. Mõned inimesed armuvad, mõned mitte, mõned soovivad kogeda seksuaalseid kogemusi teiste inimestega, mõned vaid iseendaga ja mõned üldse mitte, mõned inimesed soovivad lapsi, mõned mitte. Kõik inimesed on erinevad, kõik inimesed on imelised. Oluline on, et seksuaalsuse teekond oleks turvaline ning vaba sunnist ja vägivallast.

Seksuaalsusest rääkimine teismeeas

Kopeeri link sektsioonile

Seksist ja seksuaalsusest rääkimine võib mõnikord keeruliseks osutuda. Siin on mõned vihjed, mis võivad aidata jutuga algust teha.

Kellega rääkida? Kõige parem on rääkida inimesega, keda usaldatakse ja kellega koos ennast hästi tuntakse. Selliseks inimeseks võib olla näiteks sõber või lähisuhtepartner – kuid see peab olema keegi, kes usalduslikke teemasid oskab vajaduse korral saladuses hoida. Ka ema, isa või mõni kaugem tuttav või sugulane võivad olla inimesed, kelle poole oma küsimuste ja muredega pöörduda. Vanemad võivad olla üllatavalt avatud seksuaalsuse teemadel rääkides. Isegi kui nad ei oska mõnele küsimusele vastata, on üsna tõenäoline, et nad vähemalt teavad, kust vastuseid otsida.

Mõnikord on turvalisem rääkida täiesti võõra inimesega, kes on harjunud kuulama noorte muresid ja aitama, näiteks noortenõustajaga, arstiga, kooliõega või õpetajaga. Kui soovitakse näiteks kontrollida ennast seksuaalsel teel leviva nakkuse suhtes või saada nõu rasedusest hoidumise kohta, siis ongi noortenõustaja just täpselt see õige inimene, kellega oma muresid arutada.

Kus ja millal rääkida? Vestlemiseks tuleb valida aeg ja koht, kus on võimalik segamatult olla. Hea on vestluspartnerile öelda, et plaanis on rääkida millestki olulisest ja selleks piisavalt aega varuda. Oluline on tabada õige hetk – kui vestluspartneril on aega ja ta ei kiirusta mõnele muule kohtumisele vms.

Noortenõustaja või arsti vastuvõtule minnes on hea aeg eelnevalt kokku leppida. Paljudes noorte nõustamiskeskustes on ka nn drop-in vastuvõtud, kuhu ei pea eelnevalt end registreerima ja mis sobivad just kiireloomulise küsimuse või murega pöördumiseks.

Mida öelda? Kui tuntakse kartust või häbi, siis ehk ongi parim alustada näiteks sellest, et öelda kuulajale, et tuntakse end ebamugavalt. See valmistab järgnevaks ette ka kuulaja. Kui olla lihtsalt aus ja rääkida põhilisest, siis aitab ka vestluspartneril kõige paremini kuulata ja aidata.

Seksuaalsus ja seks

Seksuaalsusest rääkimine teismeeas

Ei leidnud vastust oma küsimusele või soovid lisainfot?