TĂIENDUS:
1.11.2022 jÔustus karistusseadustiku, perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus, mille kohaselt tÔuseb seksuaalse enesemÀÀramise vanusepiir seniselt 14 aastalt 16 aastale.
#14poleokei kampaania eesmÀrk
Seksuaalse enesemÀÀramise vanusepiir Eestis on ainult 14 ja seda tuleb viivitamatult tĂ”sta, sest tĂ€na riskime iga pĂ€ev sellega, et meie lapsed langevad seksuaalse vÀÀrkohtlemise ohvriks. 14-aastane laps ei ole psĂŒhholoogiliselt veel piisavalt arenenud, et mĂ”ista seksuaalse enesemÀÀramisega seotud ohte. TĂ€iskasvanu saab pahaaimamatut last kergesti manipuleerida ning panna ta uskuma, et nendevaheline suhe pĂ”hineb vastastikusel nĂ”usolekul, kuigi ta tegelikult last seksuaalselt Ă€ra kasutab.
Eesti Seksuaaltervise Liit on seisukohal, et inimestevahelistes seksuaalsuhetes on keskse tĂ€htsusega vabatahtlikkus ning partnerite vĂ”rdsus omavaheliste suhete ĂŒle otsustamisel. Eesti Seksuaaltervise Liit taotleb seksuaalse enesemÀÀramise eapiiri tĂ”stmist 16. eluaastale just vĂ”rdvÀÀrsuse kui ĂŒhe olulise tervete seksuaalsuhete alustala tagamiseks.
Seksuaalse enesemÀÀramise eapiiri tĂ”stmise peamiseks pĂ”hjuseks on vajadus kaitsta lapsi â nii poisse kui tĂŒdrukuid â tĂ€iskasvanutepoolse seksuaalse Ă€rakasutamise eest. TĂ€na on seksuaalse enesemÀÀramise eapiiriks Eestis kahetsusvÀÀrselt endiselt 14 eluaastat. See on ĂŒks Euroopa madalamaid ja ei vasta noorte psĂŒhhoseksuaalse arengu ning vaimse iseseisvuse saavutamise seaduspĂ€rasustele ning noorte vajadustele.
Riik ei pea sekkuma noorte endi vahelistesse intiimsuhetesse. Maailmas on piisavalt kogemusi, kuidas seda asjaolu arvesse vÔttes saab seadusandlust mÔistlikult korraldada.
Teismelise-eas kujuneb inimese seksuaalne identiteet, algab huvi seksuaalsuhete vastu ja saadakse esimesed seksuaalkogemused. Lapse ja teismelise teadmised ja hoiakud seksuaalteemade osas on alles kujunemisjĂ€rgus. Aju saavutab tĂ€iskasvanueale omase toimimise umbes 20. eluaastate keskpaigaks. Seega tuleb mĂ”ista, et lapseealise arusaamad ja hoiakud (identiteet, vÀÀrtused, seksuaalĂ”igused, seksuaalsuhtega kaasnevad hĂŒved ja riskid vaimsele ja fĂŒĂŒsilisele tervisele ning motivatsioon erinevateks seksuaaltegevusteks) pole vĂ”rreldavad tĂ€iskasvanutega.
Kui tÀiskasvanul on seksuaalsuhe endast oluliselt noorema lapsega, peab eeldama ja arvestama, et suhe on kallutatud kÔrgemal vÔimupositsioonil oleva tÀiskasvanu poole, vÔimaldades lapsega manipuleerimist ning tema Àrakasutamist. Manipuleerimine tekitab nii ohvrile kui Àrakasutajale eksliku tunde nÔusoleku olemasolust.
Mida noorem teismeline, seda vÀiksem on arenguline vÔimekus Àra tunda tÀiskasvanupoolset manipulatsiooni ja Àrakasutamist, vÔimekus reageerida ning abi otsida.
Seksuaalkuriteo tÔendamise osas vÔrdsustab tÀnane seadus lapsi alates 14. eluaastast tÀiskasvanutega. 14-aastaselt lapselt eeldatakse, et ta on suuteline tÔendama seksuaalsuhte soovimatust. Kui suhte nÔusolek oli manipuleeritud, siis kuritegu justkui ei olnudki.
Senised Eesti poliitikute vastuvÀited seksuaalse enesemÀÀramise vanuse tÔstmiseks jÀtavad arvestamata noore vÔimekuse juhtunut Ôigesti mÀÀratleda, sellest teavitada ja abi otsida.
MittetulundusĂŒhing Eesti Seksuaaltervise Liit ĂŒhendab inimesi, kelle igapĂ€evane töö on nĂ”ustada noori kĂ”ige erinevamates seksuaaltervise kĂŒsimustes ning jagada vastavat informatsiooni ja haridust. Meie enam kui veerandsajandi pikkune kogemus kinnitab, et seksuaalne Ă€rakasutamine ning abita jÀÀmine toob sageli kaasa enesevigastamisi kuni suitsiidini, riskeeriva (seksuaal)tervisekĂ€itumise, sĂ”ltuvusainete tarbimise, vĂ”imetuse jĂ€tkata tööd ja Ă”pinguid ning vĂ€givalla kordumise tulevikus (seda lĂ€bi nii ohvri kui vĂ€givallatseja rolli). Pikaajaliste vaimse tervise probleemide â traumajĂ€rgne stressihĂ€ire, Ă€revushĂ€ired, depressioon jm â kujunemise risk on vĂ€ga suur. Praegu otsivadki paljud ohvrid abi alles kuid vĂ”i aastaid pĂ€rast juhtumit, pĂ”hjuseks erinevad vaimse ja fĂŒĂŒsilise tervise vĂ”i sotsiaalse toimetuleku probleemid.
Vanusepiiri tĂ”stmisega teadvustab riik tĂ€iskasvanutele, aga ka noortele endile, et olukordades, kus seksuaalsuhtes on 14â15-aastane laps ning temast palju vanem tĂ€iskasvanu, ei ole vĂ”imalik eeldada vabatahtlikku suhet. VĂ”imupositsioonide, kĂŒpsusastmete ning ĂŒldise teadlikkuse erinevus vĂ€listavad sellistes suhetes juba iseenesest lapse tegeliku, lĂ€bimĂ”eldud nĂ”usoleku ning vabatahtlikkuse.
Seadusemuudatus aitab kaitsta laste Ă”igust kehalisele puutumatusele ning tema fĂŒĂŒsilist ja vaimset tervist, annab tĂ€nastele ja tulevastele tĂ€iskasvanutele selge signaali, et seksuaalsuhted lastega on kindel EI.
MIS ON SEKSUAALVĂGIVALD
SeksuaalvÀgivald on sunniviisiline seksuaalvahekord vÔi muu seksuaalse iseloomuga tegu, mille alla vÔib liigitada soovimatu seksuaalse tÀhelepanu, tahtevastase seksuaalse puudutamise, seksi pealesurumise, vÀgistamiskatse vÔi vÀgistamise ning laste seksuaalse vÀÀrkohtlemise.
Oluline on meeles pidada, et seksuaalvĂ€givald on kuritegu ning vastutus ja sĂŒĂŒ seksuaalvĂ€givalla eest lasub alati selle toimepanijal, mitte ohvril!
SEKSUAALNE VĂĂRKOHTLEMINE
Seksuaalne vÀÀrkohtlemine on lapse kaasamine seksuaalsesse tegevusse, mille sisust ta ei saa tĂ€ielikult aru, millele ta ei ole vĂ”imeline andma adekvaatset nĂ”usolekut ning mis astub ĂŒle seadustest vĂ”i ĂŒhiskonna sotsiaalsetest normidest. Seksuaalne vĂ€givald lapse vastu on vĂ”imu, seksuaalsete vĂ”i muude vajaduste rahuldamise eesmĂ€rgil toime pandud seksuaalse sisuga kontaktne vĂ”i mittekontaktne tegevus tĂ€iskasvanu vĂ”i teise lapse poolt, kes vanuse vĂ”i arengutaseme poolest on vastutus-, usaldus- vĂ”i vĂ”imusuhetes lapsega.
LASTE JA TEISMELISTE NORMAALNE SEKSUAALKĂITUMINE, MIS EI VAJA ERITĂHELEPANU
LASTE JA TEISMELISTE SEKSUAALKĂITUMINE, MIS VAJAB KOHEST SEKKUMIST
SEKS SEADUSLIKUS VĂTMES
Vahekord ilma kÔigi osapoolte teadliku nÔusolekuta on seksuaalvÀgivald. See on seadusevastane ning toob kaasa vÀga tÔsiseid tagajÀrgi.
Teadlik ja vabatahtlik nĂ”usolek on vabatahtlikult ning ilma survestamata loa andmine ĂŒkskĂ”ik millisele seksuaalsele tegevusele. Enne seksi vĂ”i muud seksuaalset tegevust peavad kĂ”ik asjaosalised selleks andma nĂ”usoleku. Sealjuures on oluline rĂ”hutada, et ĂŒkski inimene ei saa ega tohi kunagi eeldada, et keegi annab nĂ”usoleku â pead selles alati olema 100% veendunud.
Kui ĂŒks osapooltest pole seksiga nĂ”ustunud ja see toimub tema tahte vastaselt, on see kriminaalkorras karistatav.
Kunagi ei vĂ”i eeldada, et kui keegi on varem mingiks tegevuseks oma nĂ”usoleku andnud, annab ta selle uuesti. NĂ”usolek on alati ja igas hetkes tagasivĂ”etav ja sellele on vajalik uuesti kinnitust saada. Isegi, kui keegi on millegagi korra nĂ”ustunud, peaksid kĂŒsima uuesti, sest inimesed vĂ”ivad meelt muuta â isegi seksi ajal. NĂ”usolek ĂŒhte tĂŒĂŒpi seksuaalseks tegevuseks ei tĂ€henda nĂ”usolekut kĂ”ikideks tegevusteks. NĂ€iteks, isegi kui ollakse nĂ”us minema magamistuppa, ei tĂ€henda see automaatselt seda, et ollakse nĂ”us astuma ka seksuaalvahekorda.
âEiâ ĂŒtlemist ei tohiks kunagi vĂ”tta mĂ€nguna.
âEiâ tĂ€hendab âEIâ, mitte âjahâ ega âvĂ”ibollaâ.
âJahâ vastuse puudumine tĂ€hendab âeiâ.
NÔusolek tuleb anda vabatahtlikult, ilma survestamata. Kui keegi nÔustub seksuaalse tegevusega vaba tahte vastaselt siis pole ta tegelikult selleks nÔusolekut andnud!
Kui sa pole kindel, mida nÔusolek tÀhendab, vaata all olevat videot. See aitab selgitada, kuidas pead olema kindel, et sinu partner on nÔusoleku andnud, tuues paralleele tassi tee valmistamisega.
Teadliku ja vabatahtliku nĂ”usoleku saamiseks peaksite endalt alati kĂŒsima need kolm kĂŒsimust
SEKSILE SUNDIMISE ĂIGUSLIKUD TAGAJĂRJED
Teadlik nĂ”usolek on mÀÀratletud kui âkokkulepeâ, mille on sĂ”lminud keegi, kellel on vabadus vĂ”i vĂ”ime midagi otsustada. Eestis on seksuaalse enesemÀÀramise vanus 14 aastat ehk tĂ€isealisel isikul on lubatud seksuaalvahekorda astuda 14aastaste ja vanemate inimestega.
Seks ilma nĂ”usolekuta vĂ”i kellegi survestamine vahekorraks on kĂ€sitletav kui vĂ€gistamine vĂ”i seksuaalne rĂŒnnak, olenevalt sellest, kes on seotud ja, mis juhtub. VĂ€gistamise ja seksuaalse vĂ€givalla Ă”iguslikud tagajĂ€rjed vĂ”ivad olla kriminaalteona karistatavad.
NÔusolekuta seksimine vÔib kaasa tuua kuni 5aastase vangistuse. Kui kuritegu on pandud toime noorema kui 18-aastase isiku suhtes vÔib jÀrgneda kuni 15-aastane vangistus.
SEKSUAALVĂGIVALLA VĂIMALIKUD TAGAJĂRJED
Iga inimene reageerib traumeerivatele sĂŒndmustele erinevalt. ĂkskĂ”ik, millised sinu tunded peale seksuaalvĂ€givalla kogemist on, see on igal juhul loomulik reaktsioon juhtunule.
Kui oled kogenud seksuaalvÀgivalda,
- vÔid sa tunda end vÀÀrtusetuna vÔi ennast vihata;
- vÔid sa kaotada enesekindluse, usaldus iseenda ja teiste vastu vÔib vÀheneda;
- vÔib sul olla raskusi igapÀevaeluga toimetulekul;
- vĂ”id sa tunda viha ja sind ĂŒmbritsevate inimeste peale kergesti Ă€rrituda;
- vÔid tunda end juhtunu tÔttu rÀpase ja hÀbistatuna;
- vÔid sa olla masenduses, endast vÀljas ja kergesti nutma hakata.
Pea meeles â sina ei tohi ennast toimunus mingil moel sĂŒĂŒdistada!
MIDA TEHA SEKSUAALVĂGIVALLA KORRAL?
Seksuaalset vÀÀrkohtlemist ei ole alati lihtne seksist eristada. Seksuaalsed Ă€rakasutajad pĂŒĂŒavad tihti panna enda ohvreid tundma hĂ€bi vĂ”i vastutust Ă€rakasutamise eest vĂ”i veenda neid, et see ongi ĂŒks armastuse vorm. MĂ”ned vÀÀrkohtlejad kaasavad lapsi seksuaaltegevustesse nii mĂ€nguliselt, et sa ei pruugi arugi saada, et tegemist on seksuaalse Ă€rakasutamisega.
Kui tunned, et sind on seksuaalselt Àra kasutatud, on oluline, et annaksid juhtunust kellelegi teada ja saaksid abi. Avalikustamine vÔib olla hirmutav, aga see on esimene samm selleks, et saaksid paraneda. RÀÀgi tÀiskasvanule, keda Sa usaldad ja kellega tunned ennast mugavalt. MÔnikord vÔib see olla Su ema-isa vÔi mÔni teine sugulane, mÔnikord Ôpetaja, nÔustaja vÔi ka sÔbra vanem. Peamine on, et Sa usaldad seda isikut.
Kui sa pole kindel, kellele rÀÀkida, helista lasteabi numbrile 116 111, kus aitavad sind kriisinĂ”ustajad vĂ”i kirjuta www.lasteabi.ee ning kĂŒsi nĂ”u. Seda kĂ”ike saad sa teha anonĂŒĂŒmselt.
Kui sa tunned, et sind ei usuta
Mis juhtub pÀrast seda, kui ma olen rÀÀkinud?
Kas ma ei saaks oma sÔnu tagasi vÔtta?
KUHU PĂĂRDUDA ABI SAAMISEKS?
Kui seksuaalvĂ€givalla juhtumist on möödas vĂ€hem kui 7-8 ööpĂ€eva, soovitame pöörduda alati lĂ€himasse SAKi ehk seksuaalvĂ€givalla kriisiabikeskusesse vĂ”i helistada ohvriabi kriisitelefonile 116006 abi ja nĂ”u kĂŒsimiseks.
SeksuaalvÀgivalla kriisiabikeskused ehk SAKid asuvad neljas Eesti piirkonnas, suuremate haiglate juures:
- LÀÀne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus, SÔle 23, Tallinn.
- Ida-Viru Keskhaiglas, Ilmajaama 12, Kohtla-JĂ€rve.
- PĂ€rnu Haiglas, Ristiku 1, PĂ€rnu.
- Tartu Ălikooli Kliinikumis, Puusepa 8, Tartu.
Keskused on alati avatud ning abi on tasuta. SAKidesse vÔivad pöörduda nii naised, mehed kui ka igas vanuses lapsed.
Kui vajad ise abi vÔi nÀed, et su sÔber vajab, rÀÀgi mÔnele tÀiskasvanule, keda usaldad.
Helista lasteabi infotelefonil 116 111. Numbrile on oodatud kĂ”ned, mis on seotud lapsi puudutavate teemadega vĂ”i kui on vaja teatada abivajavast lapsest. Lastele ja lastega seotud isikutele antakse nĂ”uandeid, jagatakse teavet ning vajadusel tagatakse info edastamine vastavate spetsialistidele. KĂ”ne on helistajale tasuta ning anonĂŒĂŒmne.
KĂŒlasta www.lasteabi.ee ning kĂŒsi abi. Lastemaja on lapsesĂ”bralik ja erialadevaheline teenus, mida pakume seksuaalselt vÀÀrkoheldud laste abistamiseks. Lastemajateenuse osutamiseks töötavad lapse heaolu nimel koos erinevad spetsialistid nagu lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psĂŒhholoog ja paljud teised. Lastemajateenuse meeskond hindab lapse tervislikku ja sotsiaalset olukorda ja edasist abivajadust, viib lĂ€bi juhtumi lahendamiseks vajalikud uurimistoimingud ning pakub lapsele vajalikku abi. Teenusele saab pöörduda ka lapsevanem vĂ”i laps ise.
Lastemaja infotelefon on 5854 5498 (E-N 8.00-17.00; R 8.00-15.30)
Naiste tugikeskused www.naisteliin.ee SeksuaalvĂ€givalda kogenud naised ja tĂŒtarlapsed saavad nĂ”ustamiseks pöörduda naiste tugikeskuste poole. Naiste tugikeskused on avatud peaaegu kĂ”igis Eesti maakondades. Naiste tugikeskuste asukoht ei ole turvalisuse huvides avalik, ĂŒhendust saab nendega ööpĂ€evaringselt vĂ”tta telefoni ja meili teel. Naiste tugikeskused pakuvad turvalist majutust, juhtumipĂ”hist nĂ”ustamist naistele ja tĂŒtarlastele, psĂŒhholoogilist nĂ”ustamist vĂ”i psĂŒhhoteraapiat, Ă”igusabi. KĂ”ik teenused on konfidentsiaalsed.
Politsei, telefon 112 www.politsei.ee
Politsei töötab 24 tundi ööpÀevas, 7 pÀeva nÀdalas. Politseil on seaduslikud vÔimalused algatada menetlus, vÔimalus fikseerida tÔendid (koostöös kohtumeedikuga) ja vÀgivalla toimepanija vastutusele vÔtta, pakkuda vÀgivalda kogenule turvalisust ning teavitada abisaamise vÔimalustest.
SeksuaalvÀgivalla korral saad pöörduda:
Seksuaaltervise kliinikud Tallinnas ja Tartus pakuvad pakuvad arstiabi ja psĂŒhholoogilist nĂ”ustamist seksuaalvĂ€givalla all kannatanutele. Teenused on konfidentsiaalsed ja tasuta
Noorte nÔustamiskeskused
Noorte nÔustamiskeskused pakuvad seksuaaltervise teenuseid kuni 26-aastastele (kaasa arvatud) mÔlemast soost noortele. Töötajad on saanud vÀljaÔppe seksuaalvÀgivallaohvrite abistamiseks. Teenused on konfidentsiaalsed ja tasuta.
Ohvriabitöötajad pakuvad emotsionaalset tuge ja jagavad informatsiooni abi saamise vÔimaluste kohta. Samuti juhendavad ja abistavad suhtlemisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning teiste ohvrile vajalikke teenuseid osutavate asutustega.
Alaealistele on abiks
Kirja teel saad pöörduda:
- seksuaaltervis.ee “kĂŒsi nĂ”u”Â
- Kui oled kogenud seksuaalvÀgivalda internetis, vÔid pöörduda veebikonstaabli poole.
Loe lÀhemalt www.politsei.ee/veebikonstaabel/. - www.lahendus.net
- Tallinna Perekeskuse nÔuandeportaali
- www.peaasi.ee pakub veebipĂ”hiselt nĂ”u vaimse tervisega seotud kĂŒsimustes.
Abi osutavad ka
- 646 0770 Lapsemure usaldustelefon E-R 10.00-18.00 www.lapsemure.ee
- 126 Usaldustelefon (eesti keeles) iga pÀev 13.00-03.00, www.usaldus.ee
- 127 Usaldustelefon (vene keeles) iga pÀev 19.00-23.00
- 6558 088 Eluliini usaldustelefon (eesti keeles) iga pÀev 19.00-07.00 www.eluliin.ee
- 6555 688 Eluliini usaldustelefon (vene keeles) iga pÀev 19.00-07.00