Seksuaalsus ja füüsiline puue

Füüsilisi puudeid ja nendega kaasnevaid väljakutseid on väga erinevaid, seega ei suuda käesolev peatükk tabada kaugeltki kõiki nüansse, kuid loodetavasti leiate siit natukenegi mõtteainet ja julgustust.
Suurem osa minapildi, seksuaalsuse, suhete ning seksiga seotud probleemidest on paljudel inimestel sarnased, sõltumata füüsilistest piirangutest või nende puudumisest. Seega soovitame kindlasti lugeda ka muid peatükke “Seksuaalsus ja seks” rubriigist. Tihti võidakse arvata, et füüsiline puue muudab inimese teistest kuidagi täiesti teistsuguseks, ent üldjoontes on puuetega ja puueteta inimestel rohkem ühist kui erinevat. Vahel on inimestel ettekujutus, et füüsiliste puuetega inimesed justkui polekski seksuaalsed olendid, nagu neil puuduksid romantilised või seksuaalsed tunded ning soovid või et nad ei peaks või ei ole suutelised seksuaalseid tegevusi läbi viima – see ei ole tõsi. Iga inimene on seksuaalne olend, olenemata sellest, milleks tema keha suuteline on või kas tal on parasjagu partner või mitte.

Kui keha erineb oma väljanägemiselt või võimekuselt ühiskonnas kehtivatest (ning tihti ebarealistlikest) “normidest” või kui esineb sageli valusid või ebamugavustunnet või kui sõltutakse igapäevatoimingutes pidevalt kõrvalisest abist, võib tekkida oma keha suhtes tõrge või vastumeelsus või teatud mõttes eraldumine oma kehast – justnagu oleks minu keha mingi eraldiseisev nähtus, mis minuga kuidagi seotud pole või “otsekui poleks minu keha minu oma”. Niisugused mõtted ja tunded on igati mõistetavad. Paljud inimesed leiavad oma kehas puudujääke, isegi kui neil ei ole mingit füüsilist puuet või haigust – tänapäeva ühiskond läbi meedia ja oma “iluideaalide” koguni soodustab niisugust eraldumist oma kehast. Tasub märgata, kas need enda poolt tajutud puudused on tõesti puudused või on siin ka roll liigkriitilisel hinnangul enda suhtes. Mõnikord võib tunduda, et kui näiteks kehalise piirangu tõttu pole võimalik näiteks trepist kõndida, võib jääda mulje nagu oleks keha tervikuna täiesti kasutu. Või väga lihtsustatud näide: inimene peab oma nina nii suureks ja koledaks, et sellest tekib lausa kinnisidee, ning ta usub, et see muudab ta võimatult inetuks, samas kui teiste arvates on tegemist kena välimusega inimesega. Niisugusel puhul võib olla abi sellest, kui mitte mõelda pidevalt selle peale, mida keha teha ei suuda või mis küsimustes see ebapiisavana tundub, vaid teadlikult keskenduda sellele, milleks keha suuteline on ja mis keha juures teile rõõmu valmistab. Näiteks, kui ei saa kasutada ühte kätt, siis võib-olla jällegi tore, et keha on suuteline ise kõndima ja viima ühest kohast teise. Kui kogu liikumine on piiratud, siis on sellegipoolest imetlusväärne, et see suudab kuulata muusikat. Lisaks selle märkamisele, milleks keha suuteline on, võib proovida leida tegevusi, mis võimaldavad oma kehaga paremas kontaktis olla. Ka mõningase liikumispuude korral võib leiduda sportlikke tegevusi, mis annavad võimaluse oma keha füüsiliselt arendada ning seda paremini tundma õppida.

Teine moodus oma kehaga paremat kontakti saavutada on avastada, missugused tegevused ja puudutused põhjustavad head ning nauditavat tunnet. Võib-olla pole mõte iseenda puudutamisest sinu jaoks, kuid see võib olla hea moodus enda paremaks tundmaõppimiseks ja oma kehaga paremini läbisaamiseks. Sellega ei ole vaja kiirustada. Võib proovida avastada, mis tundeid tekitab käega naha silitamine erinevates kehapiirkondades – näiteks peanahal, näol, kaelal, kõhul jne. Mis juhtub, kui proovida erinevat survet ja erinevat tüüpi puudutusi? Mis tunne on, kui naha peale satub vesi või erinevad kangad? Mõni näiliselt igapäevane toiming võib muutuda tõeliselt nauditavaks, kui sellele tähelepanu pöörata – näiteks päikese käes istumine või duši all olemine. Teatud tüüpi vigastuste või haiguste puhul võib naha tundlikkus olla muutunud võrreldes varasemaga või võrreldes sellega, mida tavaliselt ollakse harjunud pidama puudutusele nauditavateks kehaosadeks. Siis võib abi olla “keha kaardistamisest” – see tähendab oma keha puudutamist kõikjalt ning ka sellistest piirkondadest, mida muidu tavaliselt ehk erutavateks ei peeta. Sellisel moel saab olla justkui maadeavastaja ning leida, et suurt naudingut võivad pakkuda erinevat tüüpi puudutused ning võib-olla täiesti ootamatutes kehapiirkondades. Keha kaardistamise juurde võib kuuluda ka suguelundite puudutamine, aga ei pea. Keha kaardistamist saab teha nii üksi kui ka koos partneriga.
Sarnasel põhimõttel võib avastada ka, missugused puudutused ja hellitused on nauditavad suguelundite piirkonnas. Enese puudutamise ja hellitamise eesmärgiks võib olla lihtsalt heaolutunde saavutamine ja oma keha tundma õppimine, teisalt võivad puudutused ja hellitused erinevates kehapiirkondades kutsuda esile seksuaalse rahulolu ja naudingu, ka orgasmi.  

Eneserahuldamine on suurepärane moodus oma kehaga kontakti luua ning sellisel teel naudingu kogemine pole kuidagi vähem väärtuslik kui naudingu saamine koos partneriga. Siiski pakub võimalus avastada oma seksuaalsust koos kaaslasega jälle uusi tundmusi ning sellel võib olla täiendav emotsionaalne mõõde läbi läheduse ja armastuse jagamise.  Võib tunduda, et füüsiline puue või piirang takistab lähisuhete loomist ning partneri leidmist, kuid see ei peaks nii olema. See näib ehk viletsa “lohutusena”, kuid suhete loomine ja hoidmine on vahel suur väljakutse paljudele inimestele, eriti teismeeas, ning seda sõltumata füüsilistest piirangutest või nende puudumisest. Ei ole head retsepti, kuidas kohe soovitud lähisuhet luua, kuid ehk on alustuseks kasu neist soovitustest.
Mis puudutab seksuaalsuse kogemist koos partneriga, siis igal juhul on tähtis omavaheline avatud suhtlemine. Selleks, et paremini mõista üksteise soove ning vajadusi, aga ka võimalusi, tuleb omavahel rääkida. Vähe sellest, et suhtlus muudab tegevused mugavamaks ning sujuvamaks, siis võib oma soovidest ja fantaasiatest kaaslasele rääkimine ka omaette olla väga nauditav. Nagu ikka, kehtib kõigi tegevuste puhul, mida soovitakse kogeda koos partneriga, nõusoleku põhimõte. Kui partner keeldub, siis tuleb seda austada.
Kuivõrd liikumist piiravate füüsiliste puuete ja krooniliste haiguste spekter on lai ning nende poolt põhjustatud barjäärid erinevad, siis pole käesoleva ülevaatliku kirjatüki raames võimalik ära tuua kõiki abinõusid, mida saab kasutada, et seksuaalseid tegevusi mugavamaks või võimalikuks muuta. Kindlasti on inimesed ise avastanud ka rohkem “nippe”, kui autorid suudaks siin välja tuua. Selles osas on kindlasti abiks sarnase füüsilise piiranguga inimestele suunatud foorumid jms internetikeskkonnad.
Ingliskeelseid viiteid võib leida siit.

Alati võib seksuaalsete tegevustega kaasneda risk soovimatu raseduse tekkeks või seksuaalsel teel levivate infektsioonide (STLI), sh HIVi, ülekandumiseks. Selle vältimiseks tuleks pidada silmas turvaseksi põhimõtteid ning kasutada tõhusat rasestumisvastast vahendit. Lisamärkus puuete või krooniliste haigustega naistele – teatud haigused või sündroomid võivad rasedusega ägeneda või lisaprobleeme põhjustada, seetõttu on iseäranis oluline, et rasedus oleks soovitud ning planeeritud. Kui naine peab oma haiguse tõttu olema pidevalt ratastoolis või voodis, siis on teatud rasestumisvastased vahendid (kombineeritud pillid, plaaster ja tuperõngas) vastunäidustatud ning tuleb eelistada vahendeid nagu implantaat, spiraalid, minipillid. Ka teatud ravimid võivad omada koostoimeid rasestumisvastaste preparaatidega, seega tuleks rasestumisvastaste vahendite väljakirjutamisel arsti või noortenõustajat kasutatavatest ravimitest kindlasti teavitada.

Kahjuks võivad ka puuetega inimesed kogeda lähisuhte- ja seksuaalvägivalda. Selle kohta leiad soovi korral rohkem informatsiooni siit. Tähtis on mitte jääda oma murega üksi ning pöörduda vajadusel kas politseisse või psühholoogilisele nõustamisele.