Uuringutest
Eesti Seksuaaltervise Liit on seisukohal, et inimeste lähisuhteid ja seksuaalsust puudutav seadusandlus ning riigipoolne reguleerimine peavad põhinema usaldusväärsetel seksuaalkäitumise uuringutel ja austama inimõigusi – seksuaal- ja reproduktiivõigusi.
Keskmine seksuaalelu alustamise aeg Eestis on poistel ja tüdrukutel võrdne – erinevate uuringute andmete kohaselt keskmiselt 17,5 eluaastat. See aeg on viimase 30 aasta jooksul noorenenud umbes ühe aasta võrra. Eelmisel kümnendil on statistiliselt oluliselt vähenenud nende noorte osakaal, kellel on seksuaalkogemused 15. eluaastaks (15% 2015. aastal, varasemalt 22–24%). Seksuaalelu alustamise vanus on seotud noore haridustasemega – mida kõrgem haridus 25.–29. eluaastaks, seda hiljem on seksuaalelu alustatud. Madalam haridustase võib kaudselt viidata, et noor pärineb kehvematest sotsiaalsetest oludest, mis omakorda võib olla soodsamaks pinnaks nii vägivallale kui seksuaalsele riskikäitumisele ja ärakasutamisele.
2019. aastal EV Justiitsministeerumi poolt läbi viidud “Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuringu” kohaselt on 16–26-aastastest noortest 45% kogenud seksuaalvägivalda interneti teel. Päriselus on oma elu jooksul vähemalt ühel korral mõnda seksuaalvägivalla liiki kogenud 28% noortest.
Uuringu andmete põhjal oli noorte keskmine vanus esimest korda või ebameeldivaima seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langedes 15,7 aastat. Esmakordne seksuaalse väärkohtlemise juhtum toimus 17% vastanutest kuni 12-aastaselt, 25% 13–15-aastaselt ja ligi neljandikul 16–17-aastaselt.
2019. aastal oli alaealise kannatajaga kontaktsete seksuaalkuridegude korral kuriteo toimepanijaks 77% juhtudest lapsele tuttav inimene, sealhulgas ka sugulane või pereliige (kasuisa, isa või (kasu)vanaisa).
Seksuaalvägivald on väga varjatud probleem, politseini jõuab vaid väike osa toimunust.