Kohtinguvägivald

Lähisuhted ei ole alati sellised, nagu oleme unistanud. Kuidas tunda ära probleeme?

Kas suhe on terve ja turvaline?

Mõnitused, pilked, pahatahtlikud või alandavad märkused, ähvardused, teistest inimestest isoleerimine, põlgus, türanniseerimine, avalik solvamine, ignoreerimine Kohtinguvägivald on igasugune füüsiline, vaimne võik seksuaalne vägivald lähisuhtepartnerite vahel, kes  koos ei ela, vaid käivad “kohtamas”.

Ta on ilus, tark, vaimukas ja mis peamine – ta tahab just SIND. Ta väidab, et hakkas sind armastama esimesest silmapilgust ja et ta ei jäta sind kunagi. Ta on sinusse ülepeakaela armunud. Sa oled seitsmendas taevas. Sa küll märkad, et ta tahab iga sekund teada, kus sa oled, kellega sa oled ja mida sa seljas kannad, aga arvad, et ta hoolib sinust ja see kõik on normaalne kui ollakse armunud. Ta küll teeb aeg-ajalt märkusi sinu kehakaalu kohta või muutub närviliseks ja loobib asju kui saab teada, et su parima sõbranna sünnipäeval oli ka klassivendi, aga sa ei lase ennast sellest häirida. Pealegi, ta ju väidab, et oled tema elu armastus ja kui sa ta maha jätad, siis ta tapab end ära. Kuid te olete ARMUNUD, siis tehaksegi hulle asju, küll kõik laabub – eks?

Kas selline suhe on normaalne? Millised on märgid, et suhtes on midagi valesti?

Usalda oma tundeid. Kui hoolimata õnnetundest tuntakse end aeg-ajalt ka ebamugavalt ja midagi oleks justkui valesti, tuleb analüüsida oma lähisuhet.

Ohu märgid

Ohu märgid, mis näitavad, et lähisuhtes on probleeme:

  • Ta võib teha midagi ebameeldivat ja väidab, et teeb seda selle pärast, et ta armastab sind. Peale ebameeldivaid juhtumeid ta vabandab, toob lilli, avaldab armastust. Väidab, et seda ei juhtu enam kunagi ja ometi korduvad need asjad uuesti. Ta püüab sind veenda, et see kõik oli sinu süü või süüdistab kõiki teisi.
  • Ta võib olla on meeletult armukade. Ta ei taha, et sa veedaksid aega oma sõpradega või perekonnaga, et sa käiksid väljas, et sa võtaks vastu kui klassivend või klassiõde helistab. Ta väidab, et tahab sind ainult endale ja olla sinuga iga sekund. Ta jälitab sind. Ta ei arvesta sinu arvamuste ega tunnetega.
  • Ta tahab kontrollida kõike. Kuhu sa lähed. Mida sa teed. Kellega sa oled. Mida sa kannad. Ta võib ähvardada ennast tappa. Ta võib levitada sinust kuulujutte. Ta ei aktsepteeri „ei“ vastuseid.
  • Ta võib karjuda, solvata, mõnitada, alandada. Ta võib nimetada sind inetute nimedega. Ta ähvardab sind: kui sa ei tee, nagu ma ütlen, siis …. Ta tekitab sinus hirmu.

Seda kõike nimetatakse vägivallaks ja sageli lisandub vaimsele vägivallale füüsiline vägivald. Inimesed ei muutu suureks saades äkki vägivaldseks. Vägivald avaldub nende käitumises juba varem – oma lähisuhtepartneri puhul tuleb osata seda tähele panna.

Vägivaldne käitumine ei kao. Vägivallal on tavaks korduda ja muutuda (elu)ohtlikuks!
Eesti politseis registreeritakse keskmiselt 2500 lähisuhtevägivalla (vägivald lähisuhtepartneri, abikaasa või/ja teiste lähedaste suhtes) juhtumit aastas – see on umbes 6 juhtumit iga päev. Paljud, ilmselt suurem osa, aga jäävad teadmata, sest häbitundest, kartusest, et neid usuta või hirmust jäävad need sageli teatamata.

Kuidas reageerida?

Kuidas edasi tegutseda, kui lähisuhtepartner on vägivaldne?

Ära usu, kui partner väidab, et see on sinu süü. Keegi ei saa olla süüdi teise inimese vägivaldses käitumises. Oma käitumise eest vastutab inimene ise. Tuleb olla realistlik ja anda aru, et vägivaldne partner ei muutu.
Kui sa oled otsustanud partneri maha jätta, planeeri ja mõtle kõik hoolikalt läbi – kuhu minna, mida teha, kui ta helistab jne. Arvesta, et vägivallatseja teeb enamasti kõik, et ohvrit endale tagasi võita ja hiljem kordub kõik. Sageli see õnnestubki, sest vägivallatseja näiliselt kahetseb oma käitumist. Tuleb teada, et vägivallatseja ennast ei muuda ja kõik kordub. Anna kellelegi usaldusväärsele teada, et plaanid  partnerit maha jätta – siis ta teab ja oskab vajadusel reageerida. Abi on organisatsioonidest, kes oskavad aidata.
Paljud noored teavad sõpru, kelle partner on olnud vägivaldne.

Kuidas aidata sõpra, kes on kohtinguvägivalla ohver?

KUULA – ole tähelepanelik ja hea kuulaja kui sõber räägib oma suhtest. Selle kaudu saad teada, kuidas nende suhe toimib, ning kuidas see sõpra mõjutab. Usu sõpra ja ära mõista teda hukka.
VÄLJENDA MURET – kui sul on tunne, et midagi on sõbra paarisuhtes valesti, siis väljenda enda muret ja hoolimist sõbra elu ja tervise pärast.
TOETA – ole sõbrale igas olukorras toeks ja aita tal abi otsida. Küsi otse, kuidas saaks abiks olla. Jää ta kõrvale isegi siis, kui ta abi ei soovi.
JULGUSTA – kuigi sõber võib olla masenduses ja kurb, julgusta teda abi otsima – vanemate, psühholoogi või mõne hea abi andva organisatsiooni poole.

Nõu ja abi

Rääkige sellest  neile, keda usaldate. Otsige abi organisatsioonidest, kes oskavad aidata:

  • 110 Politsei, murelink@politsei.ee
  • 116111 Üle-eestiline lasteabitelefon
  • 646 0770 Lapsemure infotelefon
  • 126 Usaldustelefon (eesti keeles) iga päev 13.00-03.00
  • 127 Usaldustelefon (vene keeles) iga päev 19.00-23.00
  • 646 6666 Noorte Usaldustelefon N – L 19.00-22.00
  • 1492 – Üleriigiline tugitelefon füüsilist, vaimset, majanduslikku ja/või seksuaalset vägivalda kogenud naistele.
  • Ohvriabi
  • Noorte nõustamiskeskused
  • Eesti Naiste Varjupaikade Liit
  • Naiste Varjupaikade Koostöökogu e-mail naistetugi@gmail.com
Küsi nõu Küsi nõu