Need kokkulepped on olulised, et iga õpilane tunneks end klassiruumis vabalt ja turvaliselt, ilma et peaks kartma hinnanguid või ebaõiglasi arvamusi. Koos kokkulepete tegemine annab õpilastele vastutust ja võimaluse luua ruum, mis toetab avatud arutelu ja empaatiat. Siin on soovitused, kuidas neid kokkuleppeid ellu viia ja miks need kasulikud on.
Kokkulepped loovad pinnase, kus kõik saavad olla nemad ise, jagada oma mõtteid ja kogemusi ning õppida turvalises keskkonnas. Koos nende reeglite tegemine annab õpilastele omakorda vastutuse ja aitab kaasa sellele, et kõik tunneksid ennast kaasatuna ja austatuna.
Kuldreegel: Ära jaga reegleid, vaid palu kõigepealt õpilastel reegleid pakkuda. Nad võivad seda kõigepealt pinginaabriga või paari pinginaabriga teha ja alles seejärel ettepanekuid klassile jagada.
Mõned näited õpilastega koos loodud turvalise ruumi kokkulepetest
Mõned kokkulepped koos selgitustega
Palun ole kohal: õhkkonda loome koos
Kui kõik on kohal nii füüsiliselt kui vaimselt, siis saab tekkida tõeliselt ühtne ja toetav klassiruum. Ole kohal nii, et kuulad, jagad ja võtad osa, et luua ühiselt ruum, kus kõik saavad end hästi tunda.
Konfidentsiaalsus: näited ja isiklikud lood jäävad siia
Mis klassiruumis räägitud, see sinna ka jääb. See kokkulepe annab vabaduse jagada mõtteid ja tundeid, kartmata, et neid räägitakse väljaspool tundi. Kui kõik seda järgivad, saavad kõik tunda, et nad võivad olla ausad ja avatud.
Heatahtlikkus üksteise vastu: pole kriitikat ja hinnanguid
Arvamusi võib alati avaldada, aga ilma hinnanguteta ja teiste kritiseerimiseta. Siin on oluline hoida heatahtlik suhtumine ja toetav õhkkond, kus igaüks saab oma mõtteid jagada ilma hirmuta.
gasugused “nemad” võivad olla osa “meist” või “meie omadest”
Peame meeles, et kõik teemad ja kogemused, millest räägime, võivad olla väga lähedased kellegi jaoks meie seas. Igasugune arutelu LGBTQ ja teiste teemade üle toimub austavalt ja sallivalt, sest meie ümber on alati inimesed, keda need teemad isiklikult puudutavad.
Hoolime endast: “stopp”-reegel, õigus kõrvale astuda
Kui keegi tunneb, et teema muutub ebamugavaks või koormavaks, on õigus kasutada “stopp”-reeglit ja vajadusel hetkeks kõrvale astuda. See reegel tagab, et igaüks saab kuulata ja osaleda vastavalt oma enesetundele.
Räägime üks inimene korraga: tõsta käsi, et sõna saada
Sõnavõtt ükshaaval aitab meil üksteist kuulata ja austada igaühe mõtteid. Kui keegi soovib sõna võtta, tõstab käe, et vestlus oleks sujuv ja kõik saaksid oma mõtteid jagada.
Küsimused, täiendused, vastuväited on teretulnud
Küsimuste küsimine ja vastuargumentide esitamine aitab teemat avada ja kõiki kaasata. Kõik küsimused on teretulnud ja just need muudavad arutelu huvitavaks ja mitmekülgseks.
Ebaõnnestunud fraasid võtame tagasi, kui keegi palub seda teha
Kui keegi kasutab fraasi või sõnastust, mis võib kedagi häirida, anname teada ja võtame tagasi – nii õpime üksteist paremini mõistma ja looma hoolivat keskkonda.
Naljad on lubatud, kui nad käivad iseenda kohta
Naljad on osa sõbralikust õhkkonnast, aga mõtleme läbi, et meie huumor ei puudutaks teisi inimesi ega tundlikke teemasid. Kõige parem on hoida naljad iseenda kohta – nii on kõik lõbusas ja austavas õhkkonnas.
Räägime mina-sõnumite, mitte loosungitega
Oma kogemuste ja tunnete jagamisel kasutame “mina”-sõnumeid, mitte üldistusi ega loosungeid. Kui igaüks väljendab end oma kogemuste kaudu (“Mina tunnen…”, “Mina arvan…”), väldime arusaamatuid üldistusi ja hinnanguid. See aitab teistel mõista, kust me tuleme, ja toetab üksteise isiklikku ja unikaalset kogemust. See lähenemine soodustab avatud ja turvalist suhtlust, kus kõigil on ruumi oma tõeliste tunnete ja mõtete jagamiseks.
