Teadlik ja vabatahtlik nõusolek on vabatahtlikult ning ilma survestamata loa andmine ükskõik millisele seksuaalsele tegevusele. Enne seksi või muud seksuaalset tegevust peavad kõik asjaosalised selleks andma nõusoleku. Sealjuures on oluline rõhutada, et ükski inimene ei saa ega tohi kunagi eeldada, et keegi annab nõusoleku – pead selles alati olema 100% veendunud.
Kui üks osapooltest pole seksiga nõustunud ja see toimub tema tahte vastaselt, on see kriminaalkorras karistatav.
Kunagi ei või eeldada, et kui keegi on varem mingiks tegevuseks oma nõusoleku andnud, annab ta selle uuesti. Nõusolek on alati ja igas hetkes tagasivõetav ja sellele on vajalik uuesti kinnitust saada. Isegi, kui keegi on millegagi korra nõustunud, peaksid küsima uuesti, sest inimesed võivad meelt muuta – isegi seksi ajal. Nõusolek ühte tüüpi seksuaalseks tegevuseks ei tähenda nõusolekut kõikideks tegevusteks. Näiteks, isegi kui ollakse nõus minema magamistuppa, ei tähenda see automaatselt seda, et ollakse nõus astuma ka seksuaalvahekorda.
Kuidas nõusolekus kindel olla?
Et nõusolekus kindel olla, on kõige kindlam seda lihtsalt küsida. Partnerilt loa küsimine aitab ära hoida erinevatest signaalidest valesti arusaamist.
Näiteks, kui kaaslane võtab su käest kinni, võib ta soovida märku anda sellest, et tegevus meeldib talle, kuid samahästi võib see olla märguanne, et ta soovib tegevuse hoopis lõpetada.
Nõusolekut saab anda ka mitteverbaalselt, osaledes aktiivselt seksuaaltegevustes. Vaikivat nõusolekut on raske hinnata, aga kui sulle tundub, et parter on kõhklev või et tal on ebamugav, siis tuleb tegevus alati lõpetada. Kinnita oma partnerile, et sul ei ole soovi teha midagi, mis talle ei sobi ning küsi mis võis valesti minna. Teatud asjaoludel ei ole inimene suuteline seksuaaltegevusteks oma vaba nõusolekut väljendama. Abitus seisundis olles (alaealine, haige, alkoholi või muude uimastite mõju all, intellektipuudega vm), ei pruugi mõista toimunu tähendust ja sellest tulenevalt ei saa väljendada oma nõusolekut või keeldumist seksuaalvahekorraga. Isegi kui abitus seisundis inimene käitub ja väljendub seksuaalselt väljakutsuvalt, on ta võimetu oma vaba tahet avaldama ning seksuaalseid tegevusi taolises olukorras võib käsitleda kui vaba tahte ignoreerimist ehk seksuaalvägivalda.
Iga vastastikku naudingut pakkuv seksuaaltegevus eeldab mõlema paretneri soovi, valmisolekut, nõusolekut ja vaba tahet.
Kui kaaslane ei ole nõus?
Kui üks partneritest ütleb seksuaaltegevusele „ei“ või väljendab muul viisil soovi seksuaalne tegevus lõpetada, tuleb see kohe lõpetada. „Ei“ ei ole kunagi käsitletav mänguna või „raskesti kättesaadava teesklemisena“. „Ei“ tähendab „ei“ igas seksuaalse tegevuse kontekstis.
Nõusolek tuleb anda vabatahtlikult, ilma survestamata. Kui keegi nõustub seksuaalse tegevusega vaba tahte vastaselt siis pole ta tegelikult selleks nõusolekut andnud ning sellisel juhul võib toimunut käsitleda seksuaalvägivallana!
Miks on oluline nõusolekust rääkida?
Olulisim eeldus vastastikku rahuldustpakkuvaks seksuaaltegevuseks on teadmine, et kaaslane osaleb selles omal soovil ja vabal tahtel. Näiteks võib kaaslane nõustuda oraalseksiga, kuid mitte vaginaalses vahekorras olemisega. Võib olla, et ühel ajahetkel ollakse nõus suguelundite puudutamisega, kuid teisel korral üldsegi mitte. Alati on õigus ja vabadus keelduda. Kui üks partneritest väljendab mittenõustumist, siis tuleb seda otsust austada.
Kui sa pole kindel, mida nõusolek tähendab, vaata all olevat videot. See aitab selgitada, kuidas pead olema kindel, et sinu partner on nõusoleku andnud, tuues paralleele tassi tee valmistamisega.
